RSS 

Komunikadus

  • 21 janeiru 2026Deklarasaun Mídia husi Repúblika Demokrátika Timor-Leste Relasiona ho Tama iha Vigór Akordu kona-ba Konservasaun no Uzu Sustentável ba Diversidade Biolójika Mariña husi Área sira ne’ebé Liu Jurisdisaun Nasionál (Akordu BBNJ)
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Deklarasaun Mídia husi Repúblika Demokrátika Timor-Leste 
    Relasiona ho Tama iha Vigór Akordu kona-ba Konservasaun no Uzu Sustentável ba Diversidade Biolójika Mariña husi Área sira ne’ebé Liu Jurisdisaun Nasionál (Akordu BBNJ)
    Iha loron 17 Janeiru 2026, Akordu Implementasaun datoluk tuir Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Lei Tasi nian (UNCLOS) kona-ba Konservasaun no Uzu Sustentável ba Diversidade Biolójika Mariña husi Área sira ne’ebé Liu Jurisdisaun Nasionál (Akordu BBNJ) tama iha vigór.
    Akordu importante ida-ne’e reprezenta marku boot ida iha esforsu multilaterál globál atu rezolve lakuna sira ne’ebé kleur ona iha kuadru legál no regulamentu internasionál ne’ebé regula konservasaun no uzu sustentável biodiversidade mariñu iha área sira ne’ebé liu jurisdisaun nasionál. Area sira ne’e, ne’ebé inklui tasi boot no área internasionál iha tasi-okos, kompostu liu pursentu 60 husi oseanu iha mundu no simu liu pursentu 90 husi habitat iha mundu.
    Akordu BBNJ sei kontribui mós atu rezolve krize planetáriu triplu kona-ba mudansa klimátika, lakon biodiversidade no poluisaun. Akordu ne’e apoia implementasaun Ajenda 2030 ba Dezenvolvimentu Sustentável no alkanse Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável, partikularmente sira ne’ebé relasiona ho protesaun oseanu, asaun klimátika no kooperasaun internasionál.
    Importante, Akordu ne’e hamriik hanesan realizasaun istóriku ba nasaun sira ne’ebé dezenvolve hela no Estadu illa ki’ik sira ne’ebé dezenvolve hela. Akordu ne’e refleta sira-nia lideransa koletiva iha formasaun lei internasionál, promove ekuidade no igualdade kondisaun konkorênsia, partikularmente liuhusi asegura katak Estadu hotu-hotu bele hetan benefísiu hosi uzu sustentável ba biodiversidade mariñu iha área sira ne’ebé liu jurisdisaun nasionál no aumenta sira-nia kapasidade atu partisipa.
    Timor-Leste entre nasaun dahuluk iha Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN) mak ratifika Akordu BBNJ. Esbosu Rezolusaun Parlamentu Nasionál ba ratifikasaun Timor-Leste nian ba Akordu BBNJ aprova ona iha 7 Agosru 024 husi Konsellu Ministru, no iha loron 17 fulan-Setembru 2024 husi Parlamentu Nasionál. Kompromisu ida-ne’e fó sai formalmente husi Primeiru-Ministru Timor-Leste durante Asembleia Jerál Nasoins Unidas.
    Timor-Leste fiar katak Akordu ne’e importante tebes atu hametin governasaun oseanu globál no sei kontribui atu rezolve dezafiu globál xave sira, inklui poluisaun mariñu, lakon biodiversidade no mudansa klimátika. Akordu ne’e mós fornese dalan importante ida ba haburas dezenvolvimentu ekonómiku sustentável no hasa’e kooperasaun internasionál no rejionál. Objetivu sira ne’e aliñadu tomak ho Polítika no Planu Asaun Ekonomia Azul Timor-Leste nian ba Promosaun Ekonomia Oseanu ne’ebe Reziliente no Sustentável (2025–2035), ne’ebé adota iha prinsípiu iha fulan-Juñu 2025. Polítika no Planu Asaun Ekonomia Azul hatuur objetivu estratéjiku sira no mós asaun konkreta no planu ba tempu badak, médiu no naruk atu nune’e bele diversifika Timor-Leste nia ekonomia no alkanse dezenvolvimentu sustentável.
    Hanesan antesedente, Akordu BBNJ estabelese kuadru komprensivu ida ne’ebé regula:

    Uza rekursu mariñu jenétiku, inklui fahe benefísiu ne’ebé justu no ekuitativu;
    Ferramenta jestaun bazeia ba área, inklui área protejida mariña;
    Avaliasaun impaktu ambientál; no
    Dezenvolve Kapasidade no transferénsia teknolojia mariña.

    To’o ohin loron, nasaun liu 80 mak ratifika ona Akordu ne’e, no nasaun 145 mak asina ona. REMATA
    hare tan
  • 21 janeiru 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 21 fulan-janeiru tinan 2026
    Aprova ona:

    ✅ 1 - Proposta ba Parlamentu Nasionál sobre aprovasaun Memorandu Entendimentu entre Governu Austrália no Repúblika Demokrátika Timor-Leste kona-ba Kooperasaun Téknika ba Dezenvolvimentu.

    ✅ 2 – Alterasaun dahuluk ba orgánika Ministériu Transportes no Komunikasoins nian.

    ✅ 3 - Estabelesimentu Taxa sira ne’ebé Tenke Selu ba Aktu no Servisus Administrasaun Públika nian Relasiona ho Veíkulu Motorizadu no nia Kondutór sira.

    ✅ 4 - Regulamentu Atribuisaun Númeru Matríkula no Emisaun no mós Tau Xapa Matríkula ba Veíkulu Motorizada sira no nia Reboke (karreta ne'ebé la iha motór no dada hosi karreta ne'ebé iha motór).


    Analiza ona:

    ➡️ 1 – Aprezentasaun kona-ba partisipasaun Timor-Leste nian iha Sorumutu Funsionárius Importantes ASEAN (ASEAN SOM) no iha Retiru Ministrus Negósius Estranjeirus ASEAN (AMM Retreat) nian.
    hare tan
  • 14 janeiru 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 14 fulan-janeiru tinan 2026
    Aprova ona:

    ✅ 1 - Alterasaun daruak ba Dekretu-Lei n. 42/2008, loron 26 fulan-novembru, ne’ebé transforma RTTL sai Empreza Públika ida.

    ✅ 2 - Rejime Jurídiku ba Kontratus Traballu ho Termu Sertu iha Administrasaun Públika.

    ✅ 3 – Alterasaun daruak ba Lei kona-ba Partidus Polítikus.

    ✅ 4 - Alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei sobre lisensiamentu setoriál ba atividades komersiais.


    Analiza ona:

    ➡️ 1 – Partisipasaun Timor-Leste nian iha Sorumutu Funsionarius Importantes Ekonomia ASEAN nian.
    hare tan
  • 12 janeiru 2026Sorumutu Estraordináriu Konsellu Ministrus loron 12 fulan-janeiru tinan 2026
    Aprova ona:


    ✅ 1 - Nomeiasaun Prezidente foun Konsellu Administrasaun Institutu Nasionál Seguransa Sosiál nian.



    Analiza ona:


    ➡️ 1 - Inisiativa revizaun ba rejime jurídiku kontratasaun termu sertu iha administrasaun públika.


    ➡️ 2 - Prosesu regularizasaun ba pagamentu saláriu désimu terseiru tinan 2025 nian.
    hare tan
  • 07 janeiru 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 7 fulan-janeiru tinan 2026
    Aprova ona:

    ✅ 1 - Alterasaun dahuluk ba Orgánika Ministériu Interiór nian.

    ✅ 2 - Alterasaun dahuluk ba Orgánika Servisu Migrasaun nian.

    ✅ 3 - Planu Estratéjiku ba Seguransa Interna 2011–2040.

    ✅ 4 – Nomeasaun ba Diretora Ezekutiva foun Servisu Migrasaun nian.

    ✅ 5 – Nomeasaun ba Komisáriu foun Autoridade Tributária nian.

    ✅ 6 – Proposta dezignasaun Elisa Maria da Silva ba kargu Embaixadora Timor-Leste nian ba ASEAN.

    ✅ 7 – Ezonerasaun ba Prezidente Konsellu Administrasaun Institutu Nasionál Seguransa Sosiál nian.


    Analiza ona:

    ➡️ 1 - Prosesu sertifikasaun Aeroporto Internacional Rota do Sândalo, iha Oe-Kusi, no Aeroporto Internacional Comandante-em-Chefe das FALINTIL, Kay Rala Xanana Gusmão, iha Suai.

    ➡️ 2 - Partisipasaun iha Sorumutu Ministrus ASEAN nian ne’ebé responsavel ba área dijitál ba dala 6 no sorumutu sira ne’ebé iha relasaun.

    ➡️ 3 – Aprezentasaun kona-ba atividade sira ne’ebé prevee ona iha ámbitu Prezidénsia Timor-Leste nian ba Komunidade País Lian Portugés (CPLP).

    ➡️ 4 - Senáriu no konsiderasaun estratéjika sira ne’ebé relasiona ho preparasaun Prezidénsia Timor-Leste nian ba ASEAN.

    ➡️ 5 - Pontu situasaun kona-ba rezultadu prinsipál sira ne’ebé alkansa ona iha dezenvolvimentu infraestruturas.
    hare tan
  • 05 janeiru 2026Deklarasaun Timor-Leste nian kona-ba situasaun iha Venezuela
    Timor-Leste tem acompanhado os relatos sobre a intervenção dos Estados Unidos da América na República Bolivariana da Venezuela e a detenção e remoção forçada do seu Presidente e da sua esposa, ocorridas a 3 de janeiro de 2026.

    Timor-Leste expressa a sua preocupação com a perturbação da vida civil e com o potencial impacto humanitário resultante de atividades militares estrangeiras.
    hare tan
  • 29 dezembru 2025Timor-Leste sente triste ho Pat Walsh nia mate
    Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste hato’o laran triste kle’an kona-ba Pat Walsh nia mate, iha loron 29 fulan-dezembru tinan 2025, ativista direitus umanus australianu nian no belun kleur husi povu timoroan.
    hare tan
  • 26 dezembru 2025Governu hato'o parabéns ba Prezidente Repúblika nia aniversáriu
    Iha okaziaun aniversáriu Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste, ho laran tomak, hato’o parabéns ba nia.
    hare tan
1 2 3 4