22 novembru 2025Sorumutu Estraordináriu Konsellu Ministrus loron 22 fulan-novembru tinan 2025Prezidénsia Konsellu Ministrus
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Estraordináriu Konsellu Ministrus loron 22 fulan-novembru tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu Dili, no delibera hodi fó poder tomak ba Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro, atu, hodi Governu nia naran, asina Akordu Kooperasaun ho Woodside Energy, Ltd. kona-ba projetu TLNG1 (Timor-Leste Liquefied Natural Gas - Gás Naturál Likifeitu Timor-Leste) no Gazodutu no Dezenvolvimentu Kampu Greater Sunrise.
Akordu ida-ne’e aliña ho Governu nia esforsu estratéjiku sira atu valoriza rekursus naturais nasionál nian, tuir Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030 nian, no hatudu pasu importante ida ba avaliasaun téknika, komersiál, no regulatória konjunta kona-ba futuru unidade LNG ida iha territóriu Timor-Leste. Negosiasaun sira ne'ebé hala'o hosi Ministériu Petróleu no Rekursus Minerais ho Woodside Energy, ne’ebé na’in ba parte husi kampu Greater Sunrise nian, kria ona kondisaun nesesária hodi formaliza kooperasaun ida-ne'e, ne'ebé fó dalan hodi halo estudu kle’an ne’ebé esensiál ba dezenvolvimentu projetu ne’e.
Ho desizaun ida-ne’e, Governu avansa iha prosesu implementasaun ba vizaun ida ne’ebé buka atu reforsa industrializasaun enerjétika nasionál, promove diversifikasaun ekonómika, no garante katak benefísiu husi rekursus Greater Sunrise nian sei kontribui direta ba dezenvolvimentu nasionál.
***
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta mós husi Ministru Francisco da Costa Monteiro, ne’ebé aprova Termu Referénsia ba Konkursu Mineiru Públiku ba Konsesaun Lisensa Prospesaun no Peskiza ba Minerál Metáliku, Gemas, Minerál Industriál, Minerál Radioativu no Minéiru no Rai Raru (ne’ebé ladún barak).
Termu referénsia sira ne'ebé agora aprova, estabelese enkuadramentu nesesáriu hodi hala'o konkursu públiku iha setór rekursu minerál, tuir Kódigu Mineiru nian, garante regras ne'ebé klaru no transparente no aliña ho prátika internasionál sira ne'ebé di'ak-liu. Hafoin loke área sira ne'ebé destina ba atividade mineiru, ne'ebé deside hosi Governu iha fulan-marsu tinan 2023, desizaun ida-ne'e atu promove oportunidade foun kona-ba investimentu no kria kondisaun ba dezenvolvimentu sustentável iha setór ne'e.
Konkursu públiku ne'e tenke lansa iha semana ikus fulan-novembru nian. Avaliasaun ba proposta sira sei hala'o hosi fulan-juñu to’o jullu tinan 2026, ho anúnsiu rezultadu sira ne'ebé prevee ba fulan-jullu no emisaun ba lisensa sira ne'ebé marka ona ba fulan-agostu tinan 2026.
***
Konsellu Ministrus delibera hodi fó podér tomak ba Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores, hodi lori Repúblika Demokrátika Timor-Leste nia naran, asina Akordu Administrativu hodi Aplika ba Konvensaun Multilaterál Seguransa Sosiál Komunidade País Lian Portugés (CPLP-sigla iha Lian Portugés) nian.
Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, hodi estende mandatu hosi Prezidente no Dirijentes Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA), to’o loron 31 fulan-dezembru tinan 2025.
Akordu Administrativu ida-ne’e, tuir planu sei asina iha loron 3 fulan-dezembru tinan 2025, iha Kabuverde, estabelese prosedimentu operasionál sira ne’ebé nesesáriu ba implementasaun Konvensaun Multilaterál Seguransa Sosiál CPLP nian.
Konvensaun ne’e ho objetivu atu promove espansaun kobertura protesaun sosiál atubele garante portabilidade direitu sosiál ba sidadaun sira ne’ebé hela iha país oioin komunidade nian no reprezenta marka signifikativu ida iha konstrusaun sidadania entre povu sira Komunidade nian, no fó benefísiu ne’ebé reál no konkretu ba sidadaun sira Komunidade nian.
***
Konsellu Ministru aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, hodi estende, mandatu Prezidente no Dirijentes Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu nian (RAEOA) to’o loorn 31 fulan-dezembru, 2025.
***
Ikus-liu, hafoin halo análize aprezentasaun husi Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno, kona-ba prosesu transferénsia pasientes hodi ba halo tratamentu médiku iha rai-li’ur no kona-ba montante dívida sira ne’ebé tenke seluhamutuk ho unidade ospitál internasionál sira. Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza despeza ho valór dolar amerikanu millaun 10 hodi selu dívidas iha ospitál hirak ne’e. REMATA
hare tan