Komunikadus
- 19 fevereiru 2025Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 19 fulan-fevereiru tinan 2025SORUMUTU KONSELLU MINISTRUS NIAN IHA LORON 19 FULAN-FEVEREIRU TINAN 2025hare tan
Aprova ona:
✅ 1 - Fiskál Úniku Imprensa Nasionál Timor-Leste, IP;
✅ 2 - Autorizasaun hodi halo negosiasaun ho autoridades Emiradu Árabe Unidu nian kona-ba konvensaun ida hodi evita tributasaun dupla no prevene evazaun fiskál kona-ba impostu sira ba rendimentu;
✅ 3 - Autorizasaun despeza hodi selebra Kontratu Subvensaun entre Ministériu Petróleu no Rekursu Minerais no TIMOR GAP, EP.
.
Link ba komunikadu imprensa kompletu iha Portal Governu:
https://timor-leste.gov.tl/?p=41909&lang=tp - 12 fevereiru 2025Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 12 fulan-fevereiru tinan 2025Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 12 fulan-fevereiru tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu Dili no aprova projetu Proposta Lei kona-ba Kódigu Propriedade Industriál, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira.
Projetu proposta Lei ida-ne'e hetan ona aprovasaun hosi Konsellu Ministrus iha sorumutu loron 20 fulan-marsu tinan 2024 nian no haruka ona ba Parlamentu Nasionál. Maibé, durante prosesu lejizlativu, identifika ona nesesidade atu halo revizaun, nune’e diploma ne’e limitadu ba aspetu mínimu sira ne’ebé ezije hosi kompromisu internasionál sira, ne’ebé lori ba elaborasaun proposta foun ida.
Kriasaun Kódigu Propriedade Industriál hanesan rekizitu ida iha ámbitu adezaun Timor-Leste ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) no integrasaun ba ASEAN. Prosesu sira-ne'e ezije kumprimentu ba Akordu OMK nian kona-ba Aspetus Direitus Propriedade Intelektuál Relasionadus ho Komérsiu (TRIPS) no armonizasaun ho dispozisaun sira hosi konvensaun internasionál sira ne'ebé regula hosi Organizasaun Mundiál ba Propriedade Intelektuál.
*****
Hafoin aprezentasaun kona-ba rezultadu husi projetu sira setór eletrisidade nian ne’ebé dezenvolve ona husi fulan-juñu tinan 2023 to’o fulan-dezembru 2024, nune’e mós planu orsamentál ba tinan 2025 Eletrisidade Timor-Leste, EP (EDTL, EP) nian, Konsellu Ministrus, ho proposta hosi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, delibera hodi autoriza realizasaun despeza ba kontratu subvensaun ba transferénsia provizaun hosi Orsamentu Jerál Estadu (OJE), iha Programa Ministériu Obras Públikas “802 Eletrisidade” ba EDTL, EP, ho valór totál dolar amerikanu millaun 166,5.
Montante ida-ne’e ho objetivu atu garante rekursus nesesárius ba EDTL, EP, entidade ida ne’ebé superviziona husi Ministériu Obras Públikas, hodi garante fornesimentu enerjia elétrika iha territóriu nasionál tomak, servisu públiku ida ne’ebé esensiál ba populasaun no ekonomia país nian.
*****
Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, halo aprezentasaun informativa ida kona-ba prosesu fiskalizasaun abstrata susesiva inkonstitusionalidade nian ne’ebé rekere ba Tribunál Rekursu husi Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ). REMATA - 05 fevereiru 2025Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 5 fulan-fevereiru tinan 2025Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 5 fulan-fevereiru tinan 2025
Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha Palásiu Governu Díli no aprova projetu Dekretu Governu, ne’ebé aprezenta hosi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, hodi estabelese taxa sira ne’ebé tenke selu tuir prosedimentu lisensamentu ambientál.
Dekretu Governu ne’e ho objetivu atu regula pagamentu taxa ne’ebé iha relasaun ho emisaun lisensa ambientál sira, garante aplikasaun prinsípiu poluidór-pagadór no sustentabilidade servisu sira ne’ebé presta hosi Autoridade Nasionál Lisensiamentu Ambientál (ANLA, I.P.). Objetivu mak atu asegura prosesu lisensiamentu ida ne’ebé transparente no efisiente, atu nune’e bele promove responsabilizasaun husi proponente sira projetu nian ba impaktu ambientál husi sira-nia atividade. Taxas ne'ebé define ona varia tuir kategoria projetu nian, haree ba dimensaun potensiál hosi impaktu ambientál, no mós faze hosi prosedimentu lisensiamentu nian.
*****
Konsellu Ministrus mós aprova Projetu Rezolusaun Governu hodi ezonera Elvira Manat husi kargu Sekretária Rejionál Finansas Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) nian. Rezolusaun Governu ne’e mós define katak Prezidente Autoridade RAEOA temporariamente asume ezersísiu kompeténsia finanseira Autoridade nian, to’o nomeasaun Sekretáriu Rejionál foun ba Finansas.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Interiór, hodi define nesesidade rekrutamentu iha tinan 2025 ba Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) no autorizasaun ba abertura konkursu públiku ba admisaun iha Kursu Formasaun Ajente no Kursu Formasaun Ofisiál.
Medida ida-ne’e ho objetivu atu reforsa pesoál PNTL, hodi garante kapasidade operasionál ne’ebé boot-liu no prezensa polísia ne’ebé efisiente liu iha teritóriu nasionál tomak. Rekrutamentu ba ajente no ofisiál foun sira sei posivel atu rezolve defisit atuál iha rekursus umanus, hadi'a nível patrullamentu no vijilánsia nian, atunune kontribui ba reforsu seguransa públika nian. Nia objetivu mós atu promove renovasaun jerasionál hosi instituisaun, hodi asegura kontinuidade no modernizasaun estrutura polísia nian. Rekrutamentu ida-ne’e mós ho objetivu atu reforsa reprezentasaun PNTL nian, atu nune’e bele garante forsa polísia ida ne’ebé reprezenta liután iha diversidade nasionál, ne’ebé fundamentál atu estabelese relasaun konfiansa no proximidade ho komunidade oioin.
Iha totál sei rekruta membru foun hamutuk na’in-500, ne’ebé 400 sei tama iha Kursu Formasaun Ajente no 100 iha Kursu Formasaun Ofisiál.
*****
Tuir projetu sira ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, Konsellu Ministru delibera atu autoriza despeza ba:
instalasaun Kaixa Gabiaun iha Mota Laklo, Suku Berloik – Alas Manufahi (P32), ho montante dolár amerikanu 396.249,46;
konstrusaun moru protesaun gabiaun iha Mota Bolobu, Samutuaben, Kailaku, Munisípiu Bobonaru (P34), ho montante dolár amerikanu 532.503,81;
reabilitasaun estrada trosu/seksaun entre Remexio no Laklo – Pakote 2 (P36), ho montante dolar amerikanu 2.223.538;
konstrusaun seksaun Protesaun mota Naiboruk estrada Viqueque – Beasu – Pakote 1 (P41), ho montante dolar amerikanu 429.792,11;
konstrusaun seksaun Protesaun Mota Naiboruk estrada Viqueque – Beasu – Pakote 2 (P42), ho montante dolar amerikanu 484.602,09;
instalasaun liña transmisaun (voltajen média), distribuisaun (voltajen tun), transformadór no ligasaun rezidensiál iha suku Haupu, Asi–Manukatilete, Kairia, Riatoni-Lekidasi (P58), ho montante dolár amerikanu 637.190,35;
instalasaun liña transmisaun (voltajen média), distribuisaun (voltajen tun/baixa), transformadór no ligasaun rezidensiál iha postu administrativu Ermera, Suku Lauana (P59), ho montante dólar amerikanu 523.284,72;
instalasaun liña transmisaun (voltajen média), distribuisaun (voltajen tun/baixa), transformadór no ligasaun rezidensiál iha postu administrativu Ermera, Tidibesi, Taklela, Lalimlau-Sakubesilima (P61), ho montante dólar amerikanu 765.589,16;
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores, ba kriasaun Grupu Traballu Interministeriál ne’ebé responsavel ba elaborasaun Relatóriu Inisiál Timor-Leste iha ámbitu implementasaun Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Direitus Ema ho Defisiénsia.
Rezolusaun Governu ida-ne’e reafirma kompromisu Governu Konstitusionál IX nian liuhusi promove inkluzaun no defende direitu ema ho defisiénsia, garante elaborasaun no submisaun relatóriu inisiál kona-ba implementasaun Konvensaun ne’ebé Timor-Leste ratifika iha fulan-janeiru tinan 2023. Dokumentu ne’e sei aprezenta medida sira ne’ebé Estadu adota ona hodi hametin inkluzaun no progresu ne’ebé alkansa ona iha área ida-ne’e, no tenke konklui iha fulan-abríl tinan 2025.
Grupu Traballu Interministeriál ne’e sei dirije no koordena husi Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun no sei kompostu hosi pontu fokál sira hosi departamentu governu nian oioin ne’ebé relevante.
*****
Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, no Prezidente Institutu ba Defeza Direitus Labarik (INDDICA) Dinorah Granadeiro halo aprezentasaun ida kona-ba kompromisu nasionál hodi halakon violénsia hasoru labarik sira.
Ho konvite hosi INDDICA, Timor-Leste husi loron 3 to’o 5 fulan-marsu tinan 2025, sei simu vizita Reprezentante Espesiál husi Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas kona-ba Violénsia hasoru Labarik sira, Najat Maalla M’jid,
Vizita ne’e halo parte iha kompromisu sira ne’ebé halo iha Konferénsia Ministeriál Globál Dahuluk hodi Halakon Violénsia hasoru Labarik sira, ne’ebé hala’o iha fulan-novembru tinan 2024, iha Kolúmbia, ne’ebé rezulta ho kompromisu globál no nasionál hodi hametin protesaun infantíl. Timor-Leste aprezenta kompromisu sanulu no hatudu interese atu adere ba Aliansa Globál ‘Pathfinder 2.0’ hodi Halakon Violénsia hasoru Labarik sira.
Kompromisu sira ne’ebé Timor-Leste asume inklui aprovasaun Lei Justisa JuvenÍl to’o tinan 2026, integra protesaun infantíl iha polítika edukativa, reforsa justisa espesializada ba labarik sira no profisionaliza asistente sosiál iha área ne’e. Prevee mós atu habelar programa edukasaun inan-aman, aumenta orsamentu ba servisu protesaun infantíl, kria kuadru legál ba seguransa online nune’emós limita asesu ba alkol no tabaku, no implementa Planu Nasionál ida hodi Halakon Violénsia hasoru Labarik sira no Sistema Jestaun Informasaun ida ba polítika protesaun infantíl. REMATA - 30 janeiru 2025Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-janeiru tinan 2025Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-janeiru tinan 2025
Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha Palásiu Governu Dili no aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, ba alterasaun daruak ba Rezolusaun Governu n. 7/2024, loron 24 fulan-janeiru, ne’ebé kria Komisaun Ezekutiva ho objetivu atu estabelese Zona Dezenvolvimentu Ekonómiku Espesiál iha Oekusi Ambenu.
Alterasaun ida-ne'e estende mandatu Komisaun Ezekutiva nian ba fulan tolu tan, to'o fulan-abríl 2025 nia rohan, hodi konsidera kompleksidade hosi misaun ne'ebé atribui no nesesidade atu kompleta knaar esensiál sira ne'ebé sei hala'o hela. To’o períodu ne’e nia rohan, Komisaun ne’e tenke aprezenta proposta ba enkuadramentu orgániku Zona Ekonómika Espesiál iha futuru, hodi garante nia inkluzaun iha preparasaun síklu orsamentál 2026 nian.
*****
Konsellu Ministru delibera hodi fó instrusaun ba Ministru Administrasaun Estatal, reprezenta Estadu, hodi notifika adjudikatárias iha kontratu públiku LCB/006/MAE/2020 no LCB/007/MAE/2020, kona-ba jestaun rezíduu sólidu urbanu no lixeira Tibar, hodi kumpre sira-nia obrigasaun kontratuál iha prazu másimu loron 15 nia laran.
*****
Ikus liu, Konsellu Ministru aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál, Gil da Costa Monteiro “Oan Soru”, kona-ba implementasaun medidas legál kona-ba rejistu dadus kombatente no mártir sira libertasaun nasionál nian, ne’ebé rezulta husi publikasaun avizu rejistu daruak-2009.
Ho Rezolusaun ida-ne’e, Governu reafirma ninia apoiu inkondisionál ba Ministériu Asuntu Kombatentes Libertasaun Nasionál, iha implementasaun medidas hotu-hotu relasiona ho publikasaun avizu rejistu 2009 nian, tuir termu sira ne’ebé estabelese ona iha Estatutu Kombatentes Libertasaun Nasionál nian , ne’ebé aprova ona husi. Lei n. 3/2006, loron 12 fulan-abríl, altera hosi Lei n. 9/2009, loron 29 fulan-jullu, Lei n.2/2011, loron 23 fulan-marsu no Lei n.3/2024, loron 12 fulan-juñu.
Governu iha no sei komprometidu nafatin atu garante katak prosesu tomak rejistu dadus kona-ba kombatente libertasaun nasionál nian hala’o ho forma integrál no bazeia eskluzivamente ba lei, hodi garante kombatente hotu-hotu nia direitu.
Tuir termu Estatutu Kombatentes Libertasaun Nasionál nian, karik laiha konkordánsia ho dadus ne'ebé publika ona, interesadu sira iha direitu atu aprezenta reklamasaun ho provas ne’ebé fundamentadu, individualmente, iha prazu loron 60 hahú hosi data publikasaun avizu ne’e. Ema ne’ebé halo deklarasaun falsu ka fó informasaun falsu, ka falsifika dokumentu relasiona ho prova militánsia iha luta libertasaun nasionál ho intensaun atu hetan direitu ne’ebé konsagra iha Estatutu Kombatente Libertasaun Nasionál, sei hetan kastigu tuir lei haruka. REMATA - 28 janeiru 2025Toleránsia pontu iha loron 29 fulan-janeiru tinan 2025 tanba selebrasaun Tinan Foun Xina nianPrezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Toleránsia pontu iha loron 29 fulan-janeiru tinan 2025 tanba selebrasaun Tinan Foun Xina nian
sei publika
- 22 janeiru 2025Feriadu sira iha tinan 2025Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Feriadu sira ho data fiksu no data variavel nian determina husi Lei n.10/2005, loron 10 fulan-agostu, ba tinan 2025 maka hanesan tuir mai ne’e:
a) Loron 1 fulan-janeiru - Loron Tinan-Foun nian (feriadu ho data fiksu);
b) Loron 3 fulan-marsu - Loron Veteranu sira nian (feriadu ho data fiksu);
c) Loron 31 fulan-marsu - Idul-Fitri (feriadu ho data variavel);
d) Loron 18 fulan-abril – Sesta-Feira Santa (feriadu ho data variavel);
e) Loron 1 fulan-maiu - Loron Mundiál Serbisu-na’in sira nian (feriadu ho data fiksu);
f) Loron 20 fulan-maiu - Loron Restaurasaun Independénsia nian (feriadu ho data fiksu);
g) Loron 6 fulan-juñu – Idul Adha (feriadu ho data variável);
h) Loron 19 fulan-juñu – Festa Korpu de Deus (feriadu ho data variável);
i) Loron 30 fulan-agostu - Loron Konsulta Populár nian (feriadu ho data fiksu);
j) Loron 1 fulan-novembru - Loron Santu sira Hotu nian (feriadu ho data fiksu);
k) Loron 2 fulan-novembru - Loron Matebian sira nian (feriadu ho data fiksu);
l) Loron 3 fulan-novembru - Loron Nasionál Feto (feriadu ho data fiksu);
m) Loron 12 fulan-novembru - Loron Nasionál Foin-Sa’e sira nian (feriadu ho data fiksu);
n) Loron 28 fulan-novembru - Loron Proklamasaun Independénsia nian (feriadu ho data fiksu);
o) Loron 7 fulan-dezembru - Loron Memória nian (feriadu ho data fiksu);
p) Loron 8 fulan-dezembru - Loron Nossa Senhora da Imaculada Conceição, mahein Timor-Leste nian (feriadu ho data fiksu);
q) Loron 25 fulan-dezembru - Loron Natál (feriadu data fiksu nian);
r) Loron 31 fulan-dezembru - Loron Eroi Nasionál sira nian (feriadu data fiksu nian).
Lei n.10/2005, loron 10 fulan-agostu nian, atu fó hanoin fila-fali, mak estabelese rejime jurídiku kona-ba feriadu sira, data ofisiál komemorativa sira no toleránsia pontu, no altera ona ho lei n.3/2016, loron 25 fulan-maiu no Lei n. 10/2023 loron 5 fulan-abril, ne’ebé halo ona alterasaun balu ho hanoin atu rekoñese data istórika sira kona-ba Luta ba Ukun Rasik an no mós ba rekoñesimentu Feto nia papel iha sosiedade timoroan. REMATA
- 22 janeiru 2025Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 22 fulan-janeiru tinan 2025Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 22 fulan-janeiru tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, ne’ebé renova mandatu Jaime Fernando dos Mártires Carvalho Correia nian, nu’udar Prezidente Konsellu Diretivu Imprensa Nasionál Timor-Leste, I.P. nian.
Desizaun ne’e bazeia ba kapasidade téknika, esperiénsia no kompeténsia komprovada ne’ebé hatudu ona iha jestaun entidade ida-ne’e nian, hodi rekoñese katak kontinuidade iha dezempeñu funsaun sira sei garante izensaun, imparsialidade no idoneidade sira ne’ebé presiza. Mandatu foun ne’e sei dura tinan haat.
*****
Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus halo mós aprezentasaun ida kona-ba Rejimentu Konsellu Ministrus, ho objetivu atu hadi’a funsionamentu reuniaun Konsellu Ministrus no aperfeisoa prosedimentu lejizlativu Governu Konstitusionál da-9 nian.
*****
Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, no Koordenadór hosi Gabinete Dezenvolvimentu Polítikas Públikas Estratéjikas, André Monteiro, halo aprezentasaun ida kona-ba Saúde Dijitál.
Saúde Dijitál, ka e-saúde, mak aplikasaun teknolojia informasaun no komunikasaun nian iha área saúde. Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) define Saúde Dijitál hanesan téknika, prátika no atitude lubun ida ne'ebé kontribui ba efisiénsia sistema saúde nian.
Introdusaun ba sistema saúde dijitál iha Timor-Leste bele lori vantajen signifikativu oioin, inklui transformasaun ba prosesu manuál sira ne’ebé lori tempu naruk sai solusaun dijitál ne’ebé intelijente. Sistema ida-ne’e permite implementasaun rejistu klíniku eletróniku sentralizadu, hodi garante asesu no sinkronizasaun dadus iha tempu reál, promove efisiénsia, modernizasaun no hadi’a kualidade servisu saúde ne’ebé fornese ba populasaun.
****
Ikusliu, Konsellu Ministrus fó toleránsia pontu iha loron 29 fulan-janeiru Tinan 2025 ba okaziaun Tinan Foun Xina nian. REMATA - 15 janeiru 2025Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 15 fulan-janeiru tinan 2025Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 15 fulan-janeiru tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, kona-ba Orgánika Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) nian.
Inisiativa lejizlativa ida-ne'e tuir aprovasaun hosi Dekretu-Lei n. 36/2024, loron 6 fulan-novembru, ne'ebé introdús ona alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 46/2023, loron 28 fulan-jullu, ne'ebé maka kria ona Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál. Objetivu prinsipál mak atu fornese SEKOMS estrutura orgániku-funsionál ne’ebé adekuadu hodi hala’o ninia atribuisaun no garante implementasaun ida ne’ebé efikás ba programa no atividade sira ne’ebé define ona iha Planu Estratéjiku 2024-2028 no iha Programa Governu Konstitusionál IX, ba área komunikasaun sosiál nian.
SEKOMS kompostu hosi órgaun no servisu lubuk ida ne'ebé apoia Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál hodi hala’o ninia podér sira. Entre funsaun prinsipál sira SEKOMS nian maka konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun ba polítika komunikasaun sosiál nian ne’ebé define no aprova hosi Konsellu Ministrus. SEKOMS iha mós responsabilidade atu propoin polítika sira, elabora lejizlasaun no regulamentu sira ne'ebé nesesáriu ba área komunikasaun sosiál, no koordena diseminasaun informasaun kona-ba programa no asaun Governu nian.
*****
Projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, ba ezekusaun Estratéjia Desentralizasaun Administrativa no Instalasaun órgaun reprezentativu podér lokál 2025-2028 nian, hetan mós aprovasaun.
Medida ida-ne’e ho objetivu atu reafirma Governu nia determinasaun hodi konsolida estratéjia desentralizasaun administrativa no kontinua prosesu instalasaun órgaun reprezentativu Podér Lokál nian.
Rezolusaun Governu ida-ne’e estabelese planu anuál sira, hosi 2025 to’o 2028, ne’ebé inklui instalasaun servisu Balkaun Úniku iha territóriu nasionál tomak, reforsu institusionál autoridade munisípiu sira nian, regulamentu lei sira ne’ebé relasiona ho podér lokál no atualizasaun baze-dadus resenseamentu eleitorál nian. Iha etapa sira tuirmai, sei promove kriasaun kondisaun sira hodi hala'o eleisaun munisipál, kapasitasaun ba prezidente munisipál eleitu sira no avaliasaun ba progresu desentralizasaun nian.
Koordenasaun ba ezekusaun estratéjia sei sai hanesan responsabilidade Ministériu Administrasaun Estatál nian, ne’ebé tenke aprezenta relatóriu semestrál kona-ba progresu ne’ebé alkansa ona no dezafiu sira ne’ebé hasoru, hodi garante kontinuidade no efikásia prosesu nian.
Rezolusaun ida-ne’e revoga Rezolusaun Governu anteriór n. 45/2020, loron 9 fulan-dezembru, no tama iha vigór iha loron ida hafoin nia publikasaun. REMATA