RSS 

Komunikadus

  • 19 marsu 2025Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 19 fulan-marsu tinan 2025
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 19 fulan-marsu tinan 2025
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, kona-ba Rejime tutela administrativa ba pesoas koletiva públika ne’ebé integra iha Administrasaun Indireta Estadu.
    Diploma ida-ne’e atu responde ba nesesidade hodi uniformiza ezersísiu podér tutela no superintendénsia ba institutu públiku sira, atu nune’e bele garante jestaun ida ne’ebé efisiente no koordenada liu. Sein prejuizu ba espesifisidade entidade ida-idak nian, rejime ida-ne’e estabelese kuadru komún ida ba supervizaun governamentál, hodi asegura koerénsia ne’ebé boot-liu iha atuasaun institutu públiku sira.
    Entre dispozisaun prinsipál sira, diploma ne’e define kompeténsia hosi membru Governu ne’ebé tutela, nune’e mós autorizasaun konjunta lubuk ida ne’ebé, tanba ninia impaktu iha despeza públika, tenke hetan aprovasaun iha koordenasaun ho Ministériu Finansas. Aktu sira ne’ebé relasiona ho organizasaun Administrasaun Públika no partisipasaun iha entidades privadas oras ne’e presiza aprovasaun hosi Konsellu Ministrus, no aktu sira ne’ebé laiha autorizasaun ne’e konsidera nulu.
    Prevee mós tutela substitutiva, hodi permite membru Governu atu halo intervensaun iha kazu inérsia grave, hodi garante kumprimentu ba obrigasaun legál sira. Violasaun ba normas bele hamosu responsabilidade sivíl, kriminál, dixiplinár no finanseira. Atu adapta ba regras foun, institutu públiku sira sei iha períodu tranzisaun ida hodi halo revizaun ba sira-nia estatutu no lejizlasaun interna.
    *****
    Konsellu Ministrus mós aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Saúde, Elia A. A. dos Reis Amaral, kona-ba Rejime Preskrisaun Médika.
    Diploma ne’e ho objetivu atu estabelese regras  nesesária hodi garante seguransa no efikásia iha preskrisaun ai-moruk, hodi nune’e bele prevene prátika sira ne’ebé la loos no proteje saúde públika.
    Entre medida prinsipál hirak ne’e, destaka obrigatoriedade reseita médika nian.  Médiku no médiku dentista sira ne’ebé ezerse sira-nia atividade ho efetivu de’it maka pasa/fó reseita. Diploma ne’e mós define prazu validade másimu ba reseitas no limites ba kuantidade ai-moruk ne’ebé preskreve/reseita.
    Atu reforsa kontrolu no autentisidade reseitas nian, ninia impresaun sei hala’o de’it hosi Imprensa Nasionál Timor-Leste, hodi garante rastreabilidade no numerasaun sekuensiál. Diploma ne’e prevee mós rejime fiskalizasaun no sansaun, inklui koimas no pena adisionál ba kazu inkumprimentu.
    *****
    Nune’e mós tuir proposta husi Ministra Saúde, Konsellu Ministrus deside hodi autoriza halo despeza ho valór millaun 2,46 atu ezekuta serbisu komplementár sira iha konstrusaun Unidade Pediatria no Kuidadus Koronárius Intensivus foun iha Hospital Nacional Guido Valadares. Delega mós kompeténsia ba Ministra Saúde hodi asina alterasaun ba kontratu ezekusaun obras ho empreza ne’ebé responsavel ba projetu ne’e.
    Nesesidade husi alterasaun kontratuál ida ne’e no ninia despeza adisionál hamosu tanba adaptasaun ba norma estruturál no regulamentár foun, korresaun ba aspetus téknikus  ne'ebé identifika ona iha revizaun design nian no implementasaun ba melloria ne'ebé garante efisiénsia no seguransa ne’ebé boot-liu iha infraestrutura ospitalár nian. Serbisu komplementár sira ne’e inklui instalasaun ba sistema klimatizasaun ida ne'ebé hamenus risku kontaminasaun, sistema avansadu ida kona-ba tratamentu bee-fo'er hodi utiliza fila-fali ho seguru no hadi'a izolamentu térmiku no estruturál.
    *****
    Tuir proposta Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé define regra promosaun tranzitória ba membru polisiál husi Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) tuir modalidade ne’ebé prevee iha artigu da-155 Estatutu Polisiál nian
    *****
    Tuir kedan aprezentasaun kona-ba opsaun polítika-lejizlativa kona-ba modelu implementasaun ba instituisaun politéknika sira iha Timor-Leste, husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo.
    Haree ba planu atu loke tan Ensinu Superiór Tékniku iha área estratéjika sira, opsoins ne’ebé aprezenta ninia objetivu mak atu estabelese modelu ida ne’ebé sólidu no efikás ba jestaun instituisaun politéknika nasionál. Husi opsaun sira ne’ebé aprezenta, Konsellu Ministrus konfirma ona opsaun kona-ba fuzaun/tau-hamutuk institutu politékniku iha estrutura únika ida no ninia ramifikasaun/sanak hodi sai eskola superiór sira, nun’e evita estabelese estruturas dirijentes iha institutu ida-idak.
     *****
    Ikusliu, Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores, no Prezidente Konsellu Administrasaun Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) nian, Arlindo Pinto, aprezenta ba Konsellu Ministrus Relatóriu kona-ba Fundu Rezerva Seguransa Sosiál.
    Durante aprezentasaun, esplika ona natureza no karakterístika husi fundu ne’e, destaka ninia evolusaun husikedas kapitál inisiál ho montante dollar amerikanu millaun 151 to’o dollar amerikanu millaun 233,5. Polítika investimentu husi fundu ne’e mós esplika ho detallada, hatudu oinsá rekursu sira investe ona iha tempu barak. Aprezenta mós ona aplikasaun móvel INSS, ferramenta dijitál ida ne’ebé permite utilizadór sira, entre funsionalidade sira seluk, hodi asesu informasaun kona-ba sira-nia karreira kontributivu no halo simulasaun husi valór ninia pensaun iha futuru. REMATA
    hare tan
  • 12 marsu 2025Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 12 fulan-marsu tinan 2025
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 12 fulan-marsu tinan 2025
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, ba Kontribuisaun ne’ebé atribui ba Fundu Voluntáriu Sistema Koordenadór Rezidente Nasoins Unidas nian, ho valór dolar amerikanu rihun atus rua.
    Kontribuisaun ida-ne’e reforsa kompromisu Timor-Leste ba reforma sistema dezenvolvimentu Nasoins Unidas nian, ne’ebé promove hosi Sekretáriu-Jerál ONU, no ba implementasaun Ajenda tinan 2030 ba Dezenvolvimentu Sustentavel. Fundu Voluntáriu Sistema Koordenadór Rezidente nian ne’e nu’udar mekanizmu finanseiru ida ne’ebé estabelese hodi apoia no hametin funsaun koordenasaun ba atividade dezenvolvimentu Nasoins Unidas nian iha Estadus-membrus, hodi asegura efisiénsia, transparénsia no inkluzaun ne’ebé boot-liu iha inisiativa dezenvolvimentu.
    *****
    Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, relasiona ho donativu ba Repúblika Demokrátika São Tomé e Príncipe ho valór dolar amerikanu rihun atus lima, hodi apoia kustus ne’ebé mosu tanba Prezidénsia Rotativa Komunidade País Lian Portugés (CPLP, sigla iha lian portugés).
    *****
    Aprova mós projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Francisco Kalbuadi Lay, nu’udar Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, kona-ba Lei Promosaun Esportasaun nian.
    Inisiativa lejizlativa ida-ne’e ho objetivu atu estabelese kuadru jurídiku ida hodi fasilita no insentiva esportasaun beins no servisus, hametin kompetitividade setór privadu nasionál no promove ambiente ida ne’ebé favoravel ba komérsiu rai-li’ur no investimentu estranjeiru.  Lejizlasaun ne’e aliña ho matadalan Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál no kompromisu internasionál ne’ebé Timor-Leste asume, inklui adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMC, sigla iha lian portugés) no ASEAN.
    Entre medida prinsipál sira ne’ebé introdús, destaka simplifikasaun hosi prosedimentu esportasaun nian, ho eliminasaun hosi ezijénsia burokrátiku sira ne’ebé la nesesáriu no ho garantia previzibilidade boot-liu ba operadór ekonómiku sira. Diploma ne’e prevee mós kriasaun insentivu fiskál no administrativu ba empreza esportadór sira, rekoñesimentu formál ba empreza sira ne'ebé sertifikadu no implementasaun balkaun úniku hodi fasilita prosesu esportasaun nian. Estabelese mós padraun sira ba formasaun esportadór sira, liuliu empreza ki'ik no médiu sira, no promosaun zona ekonómika espesiál hodi atrai indústria sira ne'ebé foka ba merkadu estranjeiru.
    ****
    Konsellu Ministrus aprova tan Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta hosi Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, kona-ba orgánika foun Servisu Migrasaun nian.
    Reforma ida-ne’e mosu tanba nesesidade atu moderniza estrutura ne’ebé responsavel ba kontrolu fronteiras no jestaun ba fluksus migratórius iha Timor-Leste, atu nune’e bele garante efisiénsia boot liu iha jestaun ba fluksus migratórius, hametin seguransa nasionál no hatán ba dezafius atuais, hanesan aumentu mobilidade umanu no nesesidade ba kontrolu fronteira ne’ebé rigorozu liu.
    Ho orgánika foun ne’e, Servisu Migrasaun agora iha Diretór Ezekutivu ida no Diretór-Jerál na’in-rua ne’ebé responsavel ba áreas operasionais no administrativas, hodi garante jestaun ida ne’ebé ájil no efetivu liu. Estrutura interna sei reorganiza ba Diresoins Nasionais espesializadas tolu no gabinetes téknikus hitu, atu nune’e bele promove espesializasaun no efisiénsia ne’ebé boot liu.
    ****
    Tuir proposta husi Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa, aprova ona projetu Dekretu Governu tolu, relasiona ho Planus Munisipais ba Ordenamentu Territóriu Baucau, Vikeke no Lautein nian.
    Planu sira-ne’e estabelese estratéjia dezenvolvimentu territoriál lokál, define polítika ordenamentu territoriál munisipál no urbanizmu no garante integrasaun polítika setoriál oioin ho impaktu ba territóriu munisipál.
    Planus Munisipais ba Ordenamentu Territóriu nian hatudu, iha nivel lokál, matadalan sira ne'ebé estabelese ona iha instrumentus ba planeamentu estratéjiku nasionál, hodi asegura vizaun estruturadu ida ba kreximentu no dezenvolvimentu sustentável munisípiu ida-idak nian. Entre medidas prinsipais, inklui definisaun ba modelu ordenamentu territoriál munisípiu nian, regulamentu hosi okupasaun no utilizasaun rai no jestaun programada hosi espasu públiku, hodi permite planeamentu ida ne'ebé efisiente liu no adapta ba nesesidades lokais.
    ****
    Ikusliu, Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura, Nelyo Isaac Sarmento, aprezenta ba Konsellu Ministrus Relatóriu kona-ba atividades Artes Marsiais, iha ámbitu aplikasaun Rezolusaun Governu n. 60/2024, loron 7 fulan-novembru. Rezolusaun Governu ida-ne'e hanaruk suspensaun ba ensinu, aprendizajen no prátika artes marsiais no rituais iha territóriu nasionál tomak, ne'ebé inisialmente determina hosi Rezolusaun Governu n. 45/2023, loron 10 fulan-novembru, no tuirmai prorroga hosi Rezolusaun Governu n. 17/2024, loron 24 fulan-abríl, to'o loron 10 fulan-abríl tinan 2025. REMATA
    hare tan
  • 07 marsu 2025Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 7 fulan-marsu tinan 2025
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 7 fulan-marsu tinan 2025
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu Governu ne’ebé aprezenta hosi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, kona-ba Kondisaun sira ba Atribuisaun Subsídiu Programa Merenda Eskolár.
    Governu rekoñese importánsia nutrisaun ne’ebé adekuada ba kreximentu saudavel, aprendizajen efikás no redusaun dezigualdade. Programa Merenda Eskolár ne’e mosu nu’udar inisiativa estratéjika ida hodi garante asesu universal no ekuitativu ba refeisaun nutritiva iha estabelesimentu edukasaun pre-eskolár no ensinu báziku iha país.
    Objetivu hosi programa ida-ne’e maka la’ós de’it atu kombate inseguransa ai-han no hadi’a dezempeñu eskolár, maibé mós atu promove dezenvolvimentu sustentável ba komunidade lokál sira liuhosi enkoraja produsaun no konsumu ai-han husi agrikultura lokál. Tanba ne’e, implementasaun hosi Programa Merenda Eskolár ne’e nu’udar kompromisu ida hosi Estadu ba moris-di’ak no futuru labarik sira-nian, hodi kontribui ba halakon hamlaha, hametin ekonomia lokál no dezenvolvimentu kapitál umanu timoroan nian.
    *****
    Ministra Saúde, Élia A. A. dos Reis Amaral, aprezenta ba Konsellu Ministrus prosedimentu aprovizionamentu ba konstrusaun edifísiu foun ida ba Ministériu Saúde, ne’ebé hahú ho Governu Konstitusionál VIII. Maibé, razaun sira iha kontratasaun hosi Governu anteriór hetan alterasaun makaas ho aprovasaun hosi programa Governu Konstitusionál IX, nune'e nia kontinuasaun sei implika uza rekursu finanseiru sira lahó benefísiu ba povu timoroan, ida ne'ebé kontráriu ho interese públiku.
    Ho razaun sira ne'ebé hatuur, iha loron 3/10/2024, Ministra Saúde notifika ona Empreza ASBALAN, Unipessoal, Lda., kona-ba desizaun rezolusaun (atu hakotu) kontratu, tuir termu sira hosi alínea a) no b) númeru 1 hosi artigu 138.º hosi Dekretu-Lei n. 22/2022, loron 11 fulan-maiu, ne'ebé aprova Rejime Jurídiku Aprovizionamentu, Kontratus Públikus, no Ninia Infrasaun sira, ne'ebé altera hosi Dekretu-Lei n. 14/2023, loron 12 fulan-abril.
    Empreza ASBALAN, Unipessoal, Lda., hato'o reklamasaun ida iha loron 21/10/2024, maibé ida-ne'e liu ona prazu legál (prazu iha loron 15 nian remata iha loron 18/10/2024).
    *****
    Konsellu Ministrus mós aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay, kona-ba ezonerasaun Sra. Agusta Antónia Gomes, husi kargu Vise-Diretora Ezekutiva Servisu Rejistu no Verifikasaun Emprezariál, I.P. (SERVI, I. P.) nian.
    *****
    Ikusliu, tuir projetu ne’ebé aprezenta hosi Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro, Konsellu Ministrus deside atu autoriza halo despeza ne’ebé relasiona ho programa kona-ba “implementasaun projetu Tasi Mane iha Kosta Súl nasaun nian” ho montante US$ 40.500.000.REMATA
    hare tan
  • 27 fevereiru 2025Toleránsia pontu iha parte dadeer iha loron 5 fulan-marsu tinan 2025 ba okaziaun selebrasaun loron “Kuarta-Feira Sinzas”
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Toleránsia pontu iha parte dadeer iha loron 5 fulan-marsu tinan 2025
    sei publika
    hare tan
  • 26 fevereiru 2025Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 26 fulan-fevereiru tinan 2025
    SORUMUTU KONSELLU MINISTRUS NIAN IHA LORON 26 FULAN-FEVEREIRU TINAN 2025

    Aprova ona:

    ✅ 1 - Lei Konkorrénsia;

    ✅ 2 - Akordu Kontribuisaun Finanseira ho Uniaun Europeia kona-ba Planu Asaun Multianuál ba Timor-Leste ba tinan 2021-2027;

    ✅ 3 - propostas kompletas iha area servisu komérsiu no movimentasaun pesoas naturais, sei submete nu’udar proposta inisiál hosi Timor-Leste ba Sekretariadu ASEAN no Estadu Membru sira ASEAN nian;

    ✅ 4 - vaga ba promosaun tuir antiguidade pesoál ne’ebé integra iha karreira Rejime Jerál Administrasaun Públika ba tinan 2025;

    ✅ 5 - Donativu ho montante dolar amerikanu rihun 60 ba Reprezentasaun Permanente Repúblika Árabe Saarauí Demokrátika iha Timor-Leste;

    ✅ 6 - kontribuisaun voluntária Timor-Leste nian ba Fundu Espesiál CPLP, ne’ebé aloka ba finansiamentu projetu “Luzofonia iha Timor-Leste”.
    ✅ 7 - Prezidente Konsellu Administrasaun RTTL, EP;

    ✅ 8 - subvensaun anuál ba Konferénsia Episkopál Timorense (CET); no

    ✅ 9 - autorizasaun despeza ba projetu irrigasaun Maukola-Lomea, iha Kovalima

    Analiza ona:

    ➡️ 1 - relatóriu kona-ba jestaun operasionál Fundu Petrolíferu nian.

    .
    Link ba komunikadu imprensa kompletu iha Portal Governu:
    https://timor-leste.gov.tl/?p=42054&lang=tp
    hare tan
  • 19 fevereiru 2025Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 19 fulan-fevereiru tinan 2025
    SORUMUTU KONSELLU MINISTRUS NIAN IHA LORON 19 FULAN-FEVEREIRU TINAN 2025

    Aprova ona:

    ✅ 1 - Fiskál Úniku Imprensa Nasionál Timor-Leste, IP;

    ✅ 2 - Autorizasaun hodi halo negosiasaun ho autoridades Emiradu Árabe Unidu nian kona-ba konvensaun ida hodi evita tributasaun dupla no prevene evazaun fiskál kona-ba impostu sira ba rendimentu;

    ✅ 3 - Autorizasaun despeza hodi selebra Kontratu Subvensaun entre Ministériu Petróleu no Rekursu Minerais no TIMOR GAP, EP.

    .
    Link ba komunikadu imprensa kompletu iha Portal Governu:
    https://timor-leste.gov.tl/?p=41909&lang=tp
    hare tan
  • 12 fevereiru 2025Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 12 fulan-fevereiru tinan 2025
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 12 fulan-fevereiru tinan 2025
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu Dili no aprova projetu Proposta Lei kona-ba Kódigu Propriedade Industriál, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira.
    Projetu proposta Lei ida-ne'e hetan ona aprovasaun hosi Konsellu Ministrus iha sorumutu loron 20 fulan-marsu tinan 2024 nian no haruka ona ba Parlamentu Nasionál. Maibé, durante prosesu lejizlativu, identifika ona nesesidade atu halo revizaun, nune’e diploma ne’e limitadu ba aspetu mínimu sira ne’ebé ezije hosi kompromisu internasionál sira, ne’ebé lori ba elaborasaun proposta foun ida.
    Kriasaun Kódigu Propriedade Industriál hanesan rekizitu ida iha ámbitu adezaun Timor-Leste ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) no integrasaun ba ASEAN. Prosesu sira-ne'e ezije kumprimentu ba Akordu OMK nian kona-ba Aspetus Direitus Propriedade Intelektuál Relasionadus ho Komérsiu (TRIPS) no armonizasaun ho dispozisaun sira hosi konvensaun internasionál sira ne'ebé regula hosi Organizasaun Mundiál ba Propriedade Intelektuál.
    *****
    Hafoin aprezentasaun kona-ba rezultadu husi projetu sira setór eletrisidade nian ne’ebé dezenvolve ona husi fulan-juñu tinan 2023 to’o fulan-dezembru 2024, nune’e mós planu orsamentál ba tinan 2025 Eletrisidade Timor-Leste, EP (EDTL, EP) nian,  Konsellu Ministrus, ho proposta hosi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, delibera hodi autoriza realizasaun despeza ba kontratu subvensaun ba transferénsia provizaun hosi Orsamentu Jerál Estadu (OJE), iha Programa Ministériu Obras Públikas “802 Eletrisidade” ba EDTL, EP, ho valór totál dolar amerikanu millaun 166,5.
    Montante ida-ne’e ho objetivu atu garante rekursus nesesárius ba EDTL, EP, entidade ida ne’ebé superviziona husi Ministériu Obras Públikas, hodi garante fornesimentu enerjia elétrika iha territóriu nasionál tomak, servisu públiku ida ne’ebé esensiál ba populasaun no ekonomia país nian.
    *****
    Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, halo aprezentasaun informativa ida kona-ba prosesu fiskalizasaun abstrata susesiva inkonstitusionalidade nian ne’ebé rekere ba Tribunál Rekursu husi Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ). REMATA
    hare tan
  • 05 fevereiru 2025Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 5 fulan-fevereiru tinan 2025
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 5 fulan-fevereiru tinan 2025
    Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha Palásiu Governu Díli no aprova projetu Dekretu Governu, ne’ebé aprezenta hosi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, hodi estabelese taxa sira ne’ebé tenke selu tuir  prosedimentu lisensamentu ambientál.
    Dekretu Governu ne’e ho objetivu atu regula pagamentu taxa ne’ebé iha relasaun ho emisaun lisensa ambientál sira, garante aplikasaun prinsípiu poluidór-pagadór no sustentabilidade servisu sira ne’ebé presta hosi Autoridade Nasionál Lisensiamentu Ambientál (ANLA, I.P.). Objetivu mak atu asegura prosesu lisensiamentu ida ne’ebé transparente no efisiente, atu nune’e bele promove responsabilizasaun husi proponente sira projetu nian ba impaktu ambientál husi sira-nia atividade. Taxas ne'ebé define ona varia tuir kategoria projetu nian, haree ba dimensaun potensiál hosi impaktu ambientál, no mós faze hosi prosedimentu lisensiamentu nian.
    *****
    Konsellu Ministrus mós aprova Projetu Rezolusaun Governu hodi ezonera Elvira Manat husi kargu Sekretária Rejionál Finansas Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) nian. Rezolusaun Governu ne’e mós define katak Prezidente Autoridade RAEOA temporariamente asume ezersísiu kompeténsia finanseira Autoridade nian, to’o nomeasaun Sekretáriu Rejionál foun ba Finansas.
    *****
    Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Interiór, hodi define nesesidade rekrutamentu iha tinan 2025 ba Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) no autorizasaun ba abertura konkursu públiku ba admisaun iha Kursu Formasaun Ajente no Kursu Formasaun Ofisiál.
    Medida ida-ne’e ho objetivu atu reforsa pesoál PNTL, hodi garante kapasidade operasionál ne’ebé boot-liu no prezensa polísia ne’ebé efisiente liu iha teritóriu nasionál tomak. Rekrutamentu ba ajente no ofisiál foun sira sei posivel atu rezolve defisit atuál iha rekursus umanus, hadi'a nível patrullamentu no vijilánsia nian, atunune kontribui ba reforsu seguransa públika nian. Nia objetivu mós atu promove renovasaun jerasionál hosi instituisaun, hodi asegura kontinuidade no modernizasaun estrutura polísia nian. Rekrutamentu ida-ne’e mós ho objetivu atu reforsa reprezentasaun PNTL nian, atu nune’e bele garante forsa polísia ida ne’ebé reprezenta liután iha diversidade nasionál, ne’ebé fundamentál atu estabelese relasaun konfiansa no proximidade ho komunidade oioin.
    Iha totál sei rekruta membru foun hamutuk na’in-500, ne’ebé 400 sei tama iha Kursu Formasaun Ajente no 100 iha Kursu Formasaun Ofisiál.
     *****
    Tuir projetu sira ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, Konsellu Ministru delibera atu autoriza despeza ba:

    instalasaun Kaixa Gabiaun iha Mota Laklo, Suku Berloik – Alas Manufahi (P32), ho montante dolár amerikanu 396.249,46;


    konstrusaun moru protesaun gabiaun iha Mota Bolobu, Samutuaben, Kailaku, Munisípiu Bobonaru (P34), ho montante dolár amerikanu 532.503,81;


    reabilitasaun estrada trosu/seksaun entre Remexio no Laklo – Pakote 2 (P36), ho montante dolar amerikanu 2.223.538;


    konstrusaun seksaun Protesaun mota Naiboruk estrada Viqueque – Beasu – Pakote 1 (P41), ho montante dolar amerikanu 429.792,11;


    konstrusaun seksaun Protesaun Mota Naiboruk estrada Viqueque – Beasu – Pakote 2 (P42), ho montante dolar amerikanu 484.602,09;


    instalasaun liña transmisaun (voltajen média), distribuisaun (voltajen tun), transformadór no ligasaun rezidensiál iha suku Haupu, Asi–Manukatilete, Kairia, Riatoni-Lekidasi (P58), ho montante  dolár amerikanu 637.190,35;


    instalasaun liña transmisaun (voltajen média), distribuisaun (voltajen tun/baixa), transformadór no ligasaun rezidensiál iha postu administrativu Ermera, Suku Lauana (P59), ho montante dólar amerikanu 523.284,72;


    instalasaun liña transmisaun (voltajen média), distribuisaun (voltajen tun/baixa), transformadór no ligasaun rezidensiál iha postu administrativu Ermera, Tidibesi, Taklela, Lalimlau-Sakubesilima (P61), ho montante dólar amerikanu 765.589,16;

     *****
    Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores, ba kriasaun Grupu Traballu Interministeriál ne’ebé responsavel ba elaborasaun Relatóriu Inisiál Timor-Leste iha ámbitu implementasaun Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Direitus Ema ho Defisiénsia.
    Rezolusaun Governu ida-ne’e reafirma kompromisu Governu Konstitusionál IX nian liuhusi promove inkluzaun no defende direitu ema ho defisiénsia, garante elaborasaun no submisaun relatóriu inisiál kona-ba implementasaun Konvensaun ne’ebé Timor-Leste ratifika iha fulan-janeiru tinan 2023. Dokumentu ne’e sei aprezenta medida sira ne’ebé Estadu adota ona hodi hametin inkluzaun no progresu ne’ebé alkansa ona iha área ida-ne’e, no tenke konklui iha fulan-abríl tinan 2025.
    Grupu Traballu Interministeriál ne’e sei dirije no koordena husi Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun no sei kompostu hosi pontu fokál sira hosi departamentu governu nian oioin ne’ebé relevante.
    *****
    Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, no Prezidente Institutu ba Defeza Direitus Labarik (INDDICA) Dinorah Granadeiro halo aprezentasaun ida kona-ba kompromisu nasionál hodi halakon violénsia hasoru labarik sira.
    Ho konvite hosi INDDICA, Timor-Leste husi loron 3 to’o 5 fulan-marsu tinan 2025, sei simu vizita Reprezentante Espesiál husi Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas kona-ba Violénsia hasoru Labarik sira, Najat Maalla M’jid,
    Vizita ne’e halo parte iha kompromisu sira ne’ebé halo iha Konferénsia Ministeriál Globál Dahuluk hodi Halakon Violénsia hasoru Labarik sira, ne’ebé hala’o iha fulan-novembru tinan 2024, iha Kolúmbia, ne’ebé rezulta ho kompromisu globál no nasionál hodi hametin protesaun infantíl. Timor-Leste aprezenta kompromisu sanulu no hatudu interese atu adere ba Aliansa Globál ‘Pathfinder 2.0’ hodi Halakon Violénsia hasoru Labarik sira.
    Kompromisu sira ne’ebé Timor-Leste asume inklui aprovasaun Lei Justisa JuvenÍl to’o tinan 2026, integra protesaun infantíl iha polítika edukativa, reforsa justisa espesializada ba labarik sira no profisionaliza asistente sosiál iha área ne’e. Prevee mós atu habelar programa edukasaun inan-aman, aumenta orsamentu ba servisu protesaun infantíl, kria kuadru legál ba seguransa online nune’emós limita asesu ba alkol no tabaku, no implementa Planu Nasionál ida hodi Halakon Violénsia hasoru Labarik sira no Sistema Jestaun Informasaun  ida ba polítika protesaun infantíl. REMATA
    hare tan
1 2 3 4