Komunikadus
- 16 dezembru 2024Sorumutu Estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 16 fulan-dezembru tinan 2024Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 16 fulan-dezembru tinan 2024
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova proposta inisiál sira Timor-Leste nian, ne’ebé aprezenta hosi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, kona-ba adezaun ba Akordu-Kuadru ASEAN kona-ba Servisus (AFAS, ASEAN Framework Agreement on Services), Akordu kona-ba Komérsiu Servisus ASEAN (ATISA, ASEAN Trade in Services Agreement) no Akordu Komérsiu Bens ASEAN (ATIGA, ASEAN Trade in Goods Agreement), iha ámbitu prosesu negosiasaun adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN.
Modalidade sira ne’ebé propoin ona trasa prinsípiu orientadór ba negosiasaun sira, hodi konsidera kontestu Timor-Leste nian. Entre objetivu sira maka kumprimentu progresivu hosi kompromisu sira hodi liberaliza bens no servisus, tuir padraun ASEAN nian, maibé ho fleksibilidade ne'ebé adekuadu, hodi bele garante katak obrigasaun sira ne'ebé asume proporsionál ho nivel atuál dezenvolvimentu Timor-Leste nian no ninia kapasidade institusionál sira. Enkuadramentu ida-ne’e ho objetivu atu garante ekilíbriu entre integrasaun rejionál no salvaguarda interese estratéjiku no ekonómiku nasionál sira, hodi promove kreximentu sustentável no kompetitividade iha setór produtivu no servisus país nian.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei ba Alterasaun Dahuluk husi Dekretu-Lei n. 1/2015, loron 14 fulan-janeiru, kona-ba Fundu Espesiál ba Dezenvolvimentu. Diploma ne’e aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA), Rogério Tiago de Fátima Lobato, no Koordenadór Komisaun Ezekutiva ba estabelesimentu Zona Dezenvolvimentu Ekonómika Espesiál iha Oekusi Ambenu (ZEEDOA), João Mendes Gonçalves.
Objetivu hosi diploma ida-ne’e mak atu adapta Fundu Espesiál Dezenvolvimentu RAEOA nian tuir dispozisaun foun Lei n. 18/2023, iha loron 30 fulan-novembru, ne’ebé halakon Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu Oekusi Ambenu no Ataúru no prevee kriasaun Zona Ekonómika Espesiál foun ida. Define filafali atribuisaun no objetivu sira Fundu nian, ne’ebé tutela mós hosi Primeiru-Ministru.
Diploma ne’e prevee implementasaun rejime tranzitória ida ba Fundu Espesiál Dezenvolvimentu nian, hodi fornese ba nia instrumentu jestaun no kapasidade operasionál ne’ebé permite hahú projetus prioritáriu ba dezenvolvimentu, prepara estrutura jestaun ida ne’ebé efisiente no finansia projetu estratéjiku tinan-barak ho karákter sosiál no ekonómiku. Medida sira-ne’e ho objetivu atu garante resposta ba estratéjia dezenvolvimentu ba Oekusi Ambenu hotu iha tempu médiu no tempu naruk, ho benefísiu reál liuliu ba populasaun Oekusi no Timor-Leste ein jerál.
*****
Tuir projetu ne’ebé aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira no Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, Konsellu Ministrus delibera hodi fó-naran Francisco Borja da Costa ba Edifísiu Sentrál foun Rádiu no Televizaun Timor-Leste (RTTL, EP), Empreza Públika, naran Nino Konis Santana ba Auditóriu RTTL, EP no naran David Alex ‘Daitula’ ba Estúdiu Multifunsoins RTTL, EP nian.
Edifísiu atuál Rádiu no Televizaun Timor-Leste nian, iha tinan sira ikus ne’e hetan estragus oin-oin, liuliu kauza husi inundasaun. Tanba ne’e, presiza konstrusaun ba edifísiu foun ida ne’ebé bele hadi’a kualidade servisu ne’ebé presta husi empreza públika ida-ne’e ho signifikativu.
Serimónia lansamentu fatuk dahuluk ba edifísiu foun ne’e marka ba loron 19 fulan-dezembru tinan 2024.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei ida, ne’ebé aprezenta husi Ministra Saúde, Elia A. A. dos Reis Amaral, kona-ba Rejime importasaun, armazenamentu, distribuisaun, fa’an no esportasaun produtus farmaséutikus no ekipamentus médikus.
Diploma ida-ne’e ho objetivu atu substitui Dekretu-Lei n. 12/2004, loron 26 fulan-maiu, hodi adapta enkuadramentu legál ba mudansas sosiais, ekonómikas no regulatórias, tantu iha nivel internu no mós internasionál. Regulamentasaun foun ne’e promove separasaun husi atividade importasaun, armazenamentu no distribuisaun, fa’an rahun iha farmásia sira, hodi garante espesializasaun ne’ebé boot-liu no reforsu ba protesaun saúde públika. Atividade fa'an produtu farmaséutiku no ekipamentu médiku sira mós haketak hosi atividade prestasaun kuidadu saúde médiku, enfermajen, diagnóstiku ka terapéutiku iha farmásia sira, ida ikus ne'e bandu iha farmásia sira. Halo mós proibisaun ba propriedade liu husi farmásia ida iha kada munisípiu no konsertasaun folin, hodi prevene situasoins oligopóliu no monopóliu ne’ebé bele prejudika asesu populasaun nian ba produtus farmaséutikus.
Entre inovasaun prinsipál sira, mak ezijénsia kondisoins espesífikas ba armazenamentu no fa’an produtus farmaséutikus, hanesan kontrolu rigorozu ba temperatura, mahon-been no naroman. Diploma ne'e mós prevee ezisténsia hosi espasu sira ne'ebé diferente, tantu iha atividade sira armazenamentu nian ka iha fa’an rahun sira, hodi rai no konserva narkótiku no substánsia psikotrópika sira, ka atu hasai hosi merkadu produtus farmaséutiku ne'ebé haruka, bainhira liu ona prazu, falsifikadu, adulteradu no aat ona.
Diploma ne’e estabelese mós ezisténsia obrigatoriedade husi diretór tékniku, farmaséutiku ida ne’ebé permanente no eskluzivu, nomos aprezentasaun relatóriu fulan-fulan ba Ministériu Saúde, ne’ebé tenke inklui atividade importasaun, armazenamentu no fa’an nian.
Rejime foun ne’e introdús medidas reforsadas kona-ba fiskalizasaun no penalizasoins, ho objetivu atu asegura kualidade no seguransa ba produtus farmaséutikus ne’ebé disponivel iha merkadu. Prevee mós períodu tranzisaun durante loron 180, hodi permite katak entidades ne’ebé daudaun hala’o hela sira-nia atividade atu adapta ho regras foun. Diploma ne’e tama iha vigór iha loron tuirmai hafoin publikasaun, hodi revoga Dekretu-Lei n. 12/2004, loron 26 fulan-maiu.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, ba estabelesimentu taxa administrativa ne’ebé tenke selu ba aktus no servisus relasiona ho kontrolu ba limite pezu hosi veíkulu transporte merkadoria nian.
Diploma ne'e regula aktu no servisu administrativu sira ne'ebé relasiona ho kontrolu ba pezu hosi veíkulu sira transporte merkadoria nian ne'ebé sujeita ba pagamentu taxa nian sira, hodi define ninia valór sira atu nune'e bele kumpre Rejime Pezu Autorizadu ba Veíkulu sira Transporte Merkadoria nian. Valór Taxa ba pezu baibain varia tuir númeru roda iha veíkulu: Dolar amerikanu 30 ba veíkulu ho roda 4, Dolar amerikanu 35 ba veíkulu ho roda 6, dolar amerikanu 40 ba veíkulu ho roda 8 no dolar amerikanu 45 ba veíkulu ho roda 10 ka liu. Verifikasaun ba ninia todan, ne’ebé hala’o hafoin hasai todan ne’ebé liu, iha kustu fiksu ho dolar amerikanu 5 kada kilograma ne’ebé liu.
Diploma ne'e mós estabelese limite másimu pezu ne’ebé hetan autorizasaun ba kategoria veíkulu ida-idak: 5.000 kg ba veíkulu ho eixu 2 no roda 4, 8.500 kg ba veíkulu ho eixu 2 no roda 6, 15.500 kg ba veíkulu ho eixu 3 no roda 6, no 18.000 kg ba veíkulu ho eixu 3 no roda 10. Veíkulu sira ne’ebé servisu ba Estadu, forsa defeza no seguransa, misaun diplomátika no entidade públika sira seluk hetan izensaun hosi regulamentu ida-ne’e. Sei bandu sirkulasaun veíkulu sira nian to'o regulariza taxa pendente sira no pezu boot liu, ho sansaun sira ne'ebé prevee iha lejizlasaun ne'ebé bele aplika bainhira laiha kumprimentu.
Dekretu-Lei ida-ne’e ho objetivu atu kontribui ba prezervasaun infraestrutura estrada no ponte, hadi’a seguransa iha tráfiku automovel no garante kumprimentu ba padraun legál husi operadór transportes merkadoria nian.
*****
Ikusliu, Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei ida kona-ba regulamentasaun direitu hodi halo check-up saúde ne’ebé prevee ona iha Estatutu Titulár Órgaun Soberanu sira nian. REMATA - 13 dezembru 2024Governu Hato’o Parabéns ba Komponente Terrestre F-FDTL ba nia aniversáriu da-22Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
loron 13 fulan-dezembru tinan 2024
Governu Hato’o Parabéns ba Komponente Terrestre F-FDTL ba nia aniversáriu da-22
Iha loron 13 fulan-dezembru 2024, sei komemora Komponente Terrestre FALINTIL – Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) nia aniversáriu ba da-22, ne’ebé nia serimónia komemorativa sei hala’o iha Lanud, iha Munisípiu Baucau.
Iha biban ida-ne’e, Governu louva kompromisu, dixiplina no profisionalizmu hosi mane no feto sira ne’ebé integra iha F-FDTL, no rekoñese sira-nia kontribuisaun ba estabilidade no dezenvolvimentu Timor-Leste nian.
Governu Konstitusionál IX mós reafirma nia kompromisu atu hametin F-FDTL, kontinua hodi moderniza no konsolida instituisaun nasionál Defeza no Seguransa.
Programa komemorasaun sei inklui onra militár, diskursu ofisiál, omenajen ba eroi nasionál sira no promosaun ba militár sira. Entre momentu importante sira, sei iha diskursu husi Ministru Defeza, Kontra-Almirante Donaciano Costa Gomes no husi Xefe Estadu-Maiór-Jenerál F-FDTL, Tenente-Jenerál Domingos Raúl “Falur Rate Laek”.
Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus no Portavós Governu nian, Agio Pereira, subliña katak “F-FDTL hanesan símbolu korajen no dedikasaun, pilár soberania nasionál no ezemplu profisionalizmu nian” no reafirma katak “Governu sei kontinua investe hodi hasa’e sira-nia kapasidade atu nune’e sira bele hatán ba dezafiu ohin-loron no futuru nian, hodi fó onra ba ita-nia eroi nasionál sira-nia legadu.” REMATA
- 11 dezembru 2024Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 11 fulan-dezembru tinan 2024Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 11 fulan-dezembru tinan 2024
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, ne’ebé tuir ninia pedidu, ezonera Prezidente atuál Konsellu Diretivu TATOLI - Ajénsia Notisioza Timor-Leste I.P., no nomeia Noémio Mateus Soares Falcão, hanesan Prezidente foun ba Konsellu Diretivu TATOLI - Ajénsia Notisioza Timor-Leste I.P., ba períodu tinan haat, hahú husi loron 1 fulan-janeiru tinan 2025.
****
Aprova mós Projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, hodi aprova pagamentu estraordináriu saláriu adisionál fulan ida nian ba Administrasaun Públika no pensaun adisionál ba eis titulár no eis - membru órgaun soberania sira.
Diploma ne’e prevee atribuisaun pagamentu estraordináriu ba funsionáriu, ajente no kontratadu sira Administrasaun Públika nian, ba titulares kargu públiku sira, ba membrus FALINTIL – Forsa Defeza Timor-Leste, Polísia Nasionál Timor-Leste no Sistema Nasionál Intelijénsia, no mós pensaun adisionál ba eis-titular no eis-membru órgaun soberania sira.
Pagamentu estraordináriu ida-ne'e, korresponde ba saláriu da-13, sei halo iha fulan-dezembru tinan 2024, ho valór montante hosi saláriu ka pensaun mensál benefisiáriu nian iha períodu ne'e, ho limite másimu ne'ebé ekivalente ba Prezidente Repúblika nia saláriu. Kontratadu estranjeiru sira esklui hosi pagamentu ida-ne'e. Finansiamentu ba medida ida-ne'e sei asegura hosi dotasaun orsamentál hosi entidade empregadór ida-idak nian no, karik nesesáriu, sei aumenta hosi Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2025 nian.
****
Koordenadór Komisaun Ezekutiva ba estabelesimentu Zona Ekonómika Espesiál ba Dezenvolvimentu iha Oekusi Ambenu (ZEEDOA), João Mendes Gonçalves, aprezenta ba Konsellu Ministrus Relatóriu kona-ba situasaun dezenvolvimentu Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA ). Dokumentu ne’e aprezenta rezultadus hosi estudu ida ne'ebé halo hosi Komisaun Ezekutiva, ne'ebé kobre la'ós de'it investimentu no rezultadus hosi Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu Timor-Leste (ZEESMTL) nian, maibé mós dezenvolvimentu hosi setór sira seluk.
Dokumentu ida-ne’e hanesan instrumentu importante ida ba Komisaun Ezekutiva, hodi fasilita elaborasaun ba planu investimentu estratéjiku ida, ne’ebé inklui definisaun orsamentu ba zona ekonómika espesiál ba dezenvolvimentu iha Oekusi Ambenu, ne’ebé sei submete ba Konsellu Ministrus.
Relatóriu ne’e relevante mós ba Autoridade RAEOA atuál no parseiru dezenvolvimentu sira, tanba sai hanesan referénsia importante ida ba planeamentu no ezekusaun sira-nia atividades iha futuru.
****
Konsellu Ministrus aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, kona-ba Ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2025.
Diploma ida-ne’e estabelese regras kona-ba ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2025, ne’ebé aprova husi Lei n. 8/2024, loron 26 fulan-novembru. Normas ne’ebé hatuur iha Dekretu-Lei ne’e bele aplika ba servisu no entidade hotu-hotu iha Subsetór Administrativa Sentrál, Subsetór Seguransa Sosiál no Subsetór Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu nian.
****
Tuir projetu sira ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansas, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza Kanselamentu ba Akordus Finansiamentu ho International Development Association hosi Grupu Banku Mundiál ne’ebé iha relasaun ho:
Projetu “Timor-Leste Basic Education Strengthening and Transformation”, loron 29 fulan-dezembru tinan 2020, ho montante millaun 10,9 Direitos de Saque Especiais (SDR, sigla iha lian inglés), ekivalente ho dolar amerikanu millaun 14,4 (Empréstimu n. 6551-TP).
Projetu “Timor-Leste Water Supply and Sanitation”, loron 29 fulan-dezembru tinan 2020, ho montante millaun 18,2 SDR, ekivalente ho dolar amerikanu millaun 24,1 (Empréstimu n. 6559-TP).
Projetu “Dili Water Supply”, loron 27 fulan-jullu tinan 2022, ho montante millaun 87,6 SDR (ekivalente ho dolar amerikanu millaun 116 (Empréstimu n. 7100-TP).
Hafoin halo análize kle’an ida ba projetu sira ne’ebé finansia husi empréstimus, konklui katak projetu balu seidauk hahú ka iha taxa ezekusaun ne’ebé ki’ik tebes, Governu deside atu kansela ka reformula projetus balun, no esplora fontes finansiamentu sira seluk ba projetu sira seluk, nune’e Akordus Finansiamentu ne’ebé asina ona la presiza tan.
****
Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, ne’ebé fiksa data sira realizasaun Asembleias Aldeia no Konsellus Suku, iha ámbitu prosedimentus eleisaun lideres komunitárius nian.
Diploma ida-ne’e kumpre saida maka temi iha artigu 92.º husi Lei n. 9/2016, loron 8 fulan-jullu, hahú prosesu eleisaun ba lider komunitária sira iha Suku Ueru Mata (Laga, Baukau), Builai (Baukau, Baukau), Kaibada Makasa'e (Baukau, Baukau), Assui-Lau (Letefoho, Ermera), KoliateLewen (Hatolia A, Ermera), Poetete Vila (Ermera, Ermera), PoeteteLodudu (Ermera, Ermera), Macadique de Cima (Uato -Lari, Vikeke) no Macadique de Baixo (Uato-Lari, Vikeke). Liuhusi Dekretu Governu ida-ne’e aprova mós kalendáriu eleisaun ba Xefe Suku Baduro (Lautein, Lautein), Laku-Mesak (Laklo, Manatutu), Iliheu (Manatutu Vila, Manatutu) no Poetete (Ermera, Ermera) .
Konsellu Suku sira hala’o sorumutu iha loron 10 fulan-janeiru tinan 2025, hodi hili membru sira ba meza eleitorál no simu kandidatura ba Xefe Suku.
Asembleia Aldeia sira sei hala’o iha loron 25 fulan-janeiru 2025, hodi hili membru meza eleitorál, aprezenta no vota kandidatura sira ba Delegadu Konsellu Suku, Xefe Aldeia no Xefe Suku sira, aleinde hala’o kontajen no verifikasaun inisiál ba rezultadu sira, no mós análize ba rekursus ne'ebé iha relasaun ho desizaun eleisaun nian.
Karik laiha kandidatu Xefe Suku ne’ebé maka hetan votu válidu liu metade ne’ebé fó-sai, Asembleia Aldeia sira sei hasoru malu, hodi hala’o votasaun daruak iha loron 10 fulan-fevereiru tinan 2025.
Konsellu Suku sira sei hasoru malu iha loron 26 fulan-janeiru 2025 hodi akompaña apuramentu finál ba rezultadu eleisaun Xefe Suku sira, deside kona-ba rekursus ruma no fó-sai rezultadu finál. Karik akontese votasaun daruak, sei hala'o reuniaun foun iha loron 11 fulan-fevereiru tinan 2025 ba objetivus ne’ebé hanesan kona-ba volta daruak nian.
Konsellu Suku sira sei hasoru malu iha loron 5 fulan-fevereiru 2025 atu hili Lian-na'in no Reprezentante Juventude sira ba Konsellu Suku. Bainhira akontese votasaun daruak ba Xefe Suku sira, eleisaun ba figura sira-ne'e sei hala'o iha loron 21 fulan-fevereiru tinan 2025.
****
Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza Ministra Finansas no Ministru Obras Públikas hodi halo negosiasaun filafali ho Banku Aziátiku Desenvolvimentu (ADB) ba ámbitu empréstimu hodi finansia konstrusaun sistema abastesimentu bee-moos no saneamentu iha Lospalos, ho kustu ne’ebé prevee dolar amerikanu millaun 22,48, no Same, ho kustu ne’ebé prevee dolar amerikanu millaun 20,59.
****
Konsellu Ministrus analiza aprezentasaun ida kona-ba “Projetu jestaun rezíduus sólidus iha Dili”.
Durante aprezentasaun, halo enkuadramentu ida kona-ba projetu nia situasaun no analiza kontratu oioin ne'ebé relasiona ho nia implementasaun. Membrus Konsellu Ministrus mós diskute kona-ba solusaun legál sira ne’ebé posivel hodi ultrapasa limitasaun sira ne’ebé hasoru iha ezekusaun kontratu sira ba projetu ida-ne’e.
****
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, ne’ebé formaliza Programa Estratéjiku ba Kooperasaun Timor-Leste – Portugál ba períodu 2024-2028, ne’ebé asina iha Lizboa iha loron 14 fulan-outubru tinan 2024.
Programa ne’e ho objetivu atu hametin parseria entre nasaun rua ne’e, bazeia ba sira-nia afinidade istórika, kulturál no linguístika, no aliña ho kompromisu globál sira, hanesan Ajenda Nasoins Unidas 2030, Estratéjia Kooperasaun Portugeza 2030, Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011 -2030 no planu estratéjiku nasionál no sektorál sira seluk ho objetivu atu kontribui ba dezenvolvimentu sustentável Timor-Leste nian.
****
Konsellu Ministrus aprova mós projetu Rezolusaun Governu nian rua, ne’ebé aprezenta mós hosi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, relasiona ho aprovasaun Akordu Kooperasaun entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Repúblika Portugál iha Área Infraestruturas no Protokolu Kooperasaun entre Ministériu Turizmu no Ambiente Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Ministériu Ekonomia Repúblika Portugeza ba Dezenvolvimentu no Implementasaun Programa REVIVE. Dokumentu rua ne'e asina iha Lizboa, iha loron 14 fulan-outubru tinan 2024.
Akordu Kooperasaun iha área Infraestruturas sei permite Timor-Leste hetan benefísiu hosi parserias ho instituisaun públika portugés sira, ne’ebé kontribui ba implementasaun no dezenvolvimentu infraestrutura esensiál sira ba servisu públiku báziku ne'ebé presta ba populasaun.
Protokolu Kooperasaun ba Dezenvolvimentu no Implementasaun Programa REVIVE ho objetivu atu promove no halais prosesu rekuperasaun, prezervasaun no rentabilidade patrimóniu públiku ho valór patrimoniál, kulturál, istóriku no arkitetóniku aas, nune’e ninia transformasaun sai hanesan ativu ekonómiku ba benefísiu nasaun nian, hodi halo ida-ne'e sai apropriadu ba atividade ekonómika sira ne'ebé iha relasaun ho setór turizmu.
****
Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne'ebé aprezenta mós hosi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, kona-ba Protokolu Kooperasaun entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Ismaili Imamat, ne'ebé asina iha Lizboa iha loron 17 fulan-outubru tinan 2024.
Protokolu ida-ne'e ho objetivu atu estabelese lasu kooperasaun no promove troka informasaun no konsultas entre parte sira, ho hanoin atu promove valór komún sira iha forum internasionál no rejionál, hanesan dignidade umana, dezenvolvimentu sosiál no ekonómiku, diálogu interrelijiozu no rezolusaun konflitu ho dalan pasífika, ne’ebé kontribui ba promosaun justisa no dame.
Ismaili Imamat no ninia instituisaun dependente sira, hanesan Rede Aga Khan ba Dezenvolvimentu, iha misaun atu promove kualidade moris ne'ebé di'ak liu, la distinge fiar, orijen ka jéneru, promove inisiativa iha área sira hanesan edukasaun, saúde, kultura, dezenvolvimentu rurál, habitat umanu, resposta ba krize, mikrofinansiamentu, dezenvolvimentu ekonómiku no hametin instituisaun sosiedade sivíl nian.
****
Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza selebrasaun ba Akordus Kontribuisaun Finanseira entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Banku Aziátiku Dezenvolvimentu ba Projetu “Rural Resilience and Livehood Improvement Sector Project ”, ho valór totál millaun 16.588, ho nomeia Ministra Finansas hodi, lori Governu Timor-Leste nia naran, asina akordus ne’ebé temi ona. REMATA - 04 dezembru 2024Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 4 fulan-dezembru tinan 2024Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 4 fulan-dezembru tinan 2024
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili no, aprova projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, no hosi Koordenadora Grupu Traballu ba Reforma Setór Justisa, Lúcia Lobato, kona-ba alterasaun Dahuluk ba Lei n. 1/2017, loron 18 fulan-janeiru, Rejime Tranzitóriu Rekrutamentu Majistradu no Defensór Públiku sira ne’ebé la’ós timoroan no alterasaun daruak ba Lei n. 9/2011, loron 17 fulan-agostu, ne’ebé aprova orgánika Kámara Kontas Tribunál Superiór Administrativu, Fiskál no Kontas nian.
Entre alterasaun sira ne'ebé propoin maka revizaun hosi siklu kontratuál sira, ne'ebé agora sei dura ba tinan ida, bele renova ba de'it tinan ida tan, ho objetivu atu evita prolongamentu sira ne'ebé la nesesáriu no promove troka esperiénsia sira entre profisionál sira. Ba tribunál superiór sira, kandidatu sira pelumenus tenke iha esperiénsia tinan 20, inklui serbisu iha instituisaun internasionál sira ho funsaun hanesan ho ne’ebé iha Timor-Leste. Juiz, prokuradór no defensór públiku admitidu sira, iha situasaun exesionál, bele ezerse funsaun iha tribunál timorense, naran katak sira kumpre kondisaun espesífika sira, hodi garante kontinuidade justisa no evita kadusidade direitu fundamentál sira.
Rejime ida-ne’e atu garante kualidade no kontinuidade administrasaun justisa nian, apoia dezenvolvimentu no progresaun karreira majistradu timoroan sira nian no salvaguarda direitu no sidadaun sira-nia interese.
******
Aprova mós Projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Defeza, Donaciano do Rosário Gomes, kona-ba Promosaun exesionál ba Militár sira hosi FALINTIL-FDTL.
Diploma ida-ne’e ho intensaun atu dispensa rekizitu sira lisensiatura nian atu tama iha kategoria ofisiál no grau baxarél ka ensinu sekundáriu ne’ebé komplementa ho formasaun militár atu tama iha kategoria sarjentu. Desizaun ne’e ho objetivu atu rekoñese no asegura progresaun karreira hosi militár sira ne’ebé tama ona molok Estatutu Militár tinan 2014 nian tama iha vigór, hodi salvaguarda espetativa lejítima sira ne’ebé kria ona. Diploma ne'e sei prodús efeitu hahú iha loron 1 fulan-janeiru tinan 2024.
******
Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta mós husi Ministru Defeza, Donaciano do Rosário Gomes, kona-ba pagamentu suplementár ba militár F-FDTL no funsionáriu no ajente administrativu sira iha Ministériu Defeza ne’ebé envolve iha prosesu ba rekrutamentu espesiál tinan 2023.
Objetivu hosi medida ida-ne’e mak atu fó kompensasaun ba esforsu estraordináriu no rekoñese empeñu profisionál militár, funsionáriu no ajente administrativu sira nian ne’ebé partisipa iha prosedimentu rekrutamentu ida-ne’e. Pagamentu suplementár ne’e reflete dedikasaun ne’ebé hatudu ona ho objetivu atu hamenus kondisaun serbisu ne’ebé ezijente, inklui restrisaun ba liberdade pesoál no nivel penozidade ne’ebé aas kona-ba funsaun ne’ebé dezempeña.
Valór suplementu ne’e kalkula proporsionalmente, haree ba volume serbisu nian no oras serbisu ne’ebé realiza duni.
******
Aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta mós husi Ministru Defeza, kona-ba Estratéjia Apoiu Umanitáriu no Emerjénsia nian.
Estratéjia ne’e promove orientasaun no liña asaun inovadora lubun ida ne’ebé ho objetivu atu otimiza kapasidade no prontidaun Forsa Armada (F-FDTL) sira nian, hodi garante resposta ida ne’ebé rápida, efikás no efisiente kona-ba nesesidade populasaun sira ne’ebé afeta husi situasaun umanitária no emerjénsia.
Iha ámbitu hosi Estratéjia ida-ne’e, aprova mós kriasaun Unidade ba Koordenasaun Apoiu Umanitáriu no Emerjénsia, ne’ebé tutela hosi Ministériu Defeza. Objetivu hosi unidade ida-ne’e mak atu implementa Estratéjia, hodi promove abordajen koordenada ida entre entidade públika oioin ho koñesimentu no esperiénsia iha setór ne’e. Koordenasaun ne’e sei lidera husi personalidade ida ne’ebé nomeia husi membru Governu responsavel ba área defeza nian no sei konta ho reprezentante sira husi área defeza, administrasaun estatál, interiór, saúde no seguransa sosiál nian ne’ebé sei atua nu’udar pontu fokál. Regra husi organizasaun no funsionamentu ba Unidade Koordenasaun ne’e sei define liuhosi despaxu ministeriál husi Ministru Defeza.
******
Hafoin halo análize ba aprezentasaun husi Ministru Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas, Marcos da Cruz, kona-ba rezultadu relatóriu auditoria ne’ebé hala’o iha Inspesaun-Jerál Estadu (IGE, sigla iha lian portugés), ne’ebé avalia ona regularidade, legalidade no konformidade kontratu ba subvensaun públika ne’ebé selebra iha tinan 2022 entre Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP) iha tempu ne’ebá, ne’ebé daudaun ne’e sai hanesan Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florests (MAPPF), no entidades Asosiasaun Kafé Timor (ACT, sigla iha Lian Portugés) no Kooperativa Kafé Timor (CCT, Sigla iha Lian Portugés), Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé inkorpora rekomendasaun prinsipál sira kona-ba relatóriu ne’e.
Relatóriu ne’e aprezenta rezultadu análize ba kontratu subvensaun ne’ebé ho objetivu atu halo reabilitasaun no expansaun ba plantasaun kafé, relatóriu sira ne’ebé submete no dadus ba benefisiáriu sira, ne’ebé abranje tinan 2022 no 2023 nian. Deskobre katak laiha kontratu analizadu ida mak implementa iha ninia totalidade, haree ba meta sira ne’ebé estabelese ne’e la kumpre ho kompletu.
Rezolusaun Governu define obrigasaun atu reajusta verbas tuir persentajen ezekusaun kontratu nian, tenke fó filafali restu ne’e ba kofre Estadu.
Rezolusaun Governu determina mós katak Inspesaun-Jerál Estadu realiza averiguasaun adisionál ida hodi avalia regularidade, konformidade no legalidade utilizasaun nian, husi MAP, husi verba totál ne’ebé aloka hanesan subvensaun públika nian, hodi halo atividade reabilitasaun no expansaun kafé, ne’ebé la transfere ba benefisiáriu ruma, maibé uza no jere de’it husi servisu iha Ministériu refere ba atividade apoiu reabilitasaun no expansaun kafé no kafé LAKU TEN.
******
Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura, Nelyo Isaac Sarmento, aprezenta ba Konsellu Ministrus relatóriu kona-ba partisipasaun iha Konferénsia Ministrus Juventude no Desportu Komunidade País Lian Portugés (CPLP, Sigla iha Lian Portugés) nian ba da-15, ne’ebé hala’o iha Cascais, Portugál , husi loron 12 to’o 16 fulan-novembru.
******
Konsellu Ministrus aprova projetu rezolusaun ne’ebé kria Komisaun Eventuál Interministeriál ne’ebé responsavel ba koordenasaun atividade sira relasiona ho realizasaun Konferénsia Ministrus Juventude no Desportu CPLP nian ba da-16 no Jogu Desportu CPLP nian ba da-12, ne’ebé sei hala’o iha Dili, hahú hosi loron 17 to'o loron 27 fulan-jullu tinan 2025. Ba organizasaun eventu sira-ne'e, aprova ona orsamentu ho montante dolar amerikanu 3.730.500.
Komisaun, ne’ebé prezide hosi Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura, sei kompostu hosi reprezentante sira hosi ministériu oioin no sei iha apoiu hosi Unidade Téknika ida, responsavel ba preparasaun no implementasaun Planu Diretór ba eventu sira. Estrutura ida-ne’e sei koordena asaun sira iha área lojístika, komunikasaun, angariasaun fundu, no promosaun igualdade jéneru no inkluzaun sosiál, hodi garante koordenasaun interdepartamentál no komunikasaun efetiva ho delegasaun sira hosi nasaun partisipante sira.
Eventu sira sei halibur partisipante na'in-772, inklui delegadus no atleta sira hosi nasaun membrus CPLP nian, hodi promove kooperasaun, solidariedade no amizade entre povu luzófonu sira, liuhosi desportu no juventude. Komisaun ne’e sei disolve hafoin aprezentasaun relatóriu finál ba Primeiru-Ministru.
******
Konsellu Ministrus delibera hodi fó naran ba ponte foun Comoro Mota Ulun (Casnafar) ho naran Kofi Annan, Eis Sekretáriu-Jerál Nasoens Unidas.
******
Konsellu Ministrus aprova indikasaun ba naran sira ne’ebé sei nomeia husi Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, ba Konsellu Administrasaun Autoridade Nasionál Komunikasoins (ANC, sigla iha lian portugés) nian.
Flavio Cardoso Neves sei hetan nomeasaun nu’udar Prezidente Konsellu Administrasaun. Novelino dos Santos no Georgina Emilia da Silva Garcia ida-ida sei asume kargu hanesan Administradór Tékniku no Finanseiru respetivamente. Roberto Manuel da Costa Martins no José Ave Maria Ximenes Cipriano Gonçalves sei hetan nomeasaun nu’udar Administradór Naun-Ezekutivu.
******
Ikusliu, Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, aprezenta ba Konsellu Ministrus atualizasaun kona-ba prosesu adezaun Timor-Leste nu’udar membru plenu ba Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN), ne’ebé nia konkretizasaun prevee ona ba tinan oinmai. REMATA - 21 novembru 2024Nota-de-pezár Iha okaziaun Patsy Thatcher nia falesimentu (ka mate)Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
loron 21 fulan-novembru tinan 2024
Patsy Thatcher nia moris iha ligasaun no envolvimentu ne’ebé kle’an tebetebes ho istória no povu Timor-Leste.
Nia kontributu boot ba istória ami-nia nasaun nian hahú iha 1981, bainhira nia hakarak dokumenta experiénsia husi militár australianu sira iha Timor durante Segunda Guerra Mundiál ho apoiu esensiál ne’ebé sira hetan husi povu timor. Liuhosi traballu ida-ne’e, nia publika kapítulu importante ida kona-ba ami hotu nia istória.
Entrevistas naruk ne’ebé Patsy halo ba soldadu sira husi 2/2º Eskaudraun Komandu hatudu ba públiku nia korajen ho reziliénsia. Nia traballu ne’e mós prezerva di’ak tebes agradesimentus ho laran tomak husi soldadu hirak-ne’e, ne’ebé bele garante sira-nia sobrevivénsia tanba asisténsia ne’ebé sira hetan husi sira-nia kompañeirus timoroan sira.
Husi traballu importante ne’e, Patsy luku kle’an loos iha timoroan sira-nia moris tomak iha diáspora, hodi dokumenta sira-nia experiénsias iha Austrália no prezerva istórias kona-ba sira-nia reziliénsia ho identidade. Kleur tebes ona mak Patsy hatudu kompromisu ba bein-estár ho kompreensaun kona-ba sosiedade timor. Nia servisu la hatene kole hodi hatutuan pasadu ho prezente, hodi explora dezenvolvimentu tranzitóriu Timor-Leste nian no oferese informasoens ho valór boot kona-ba ami-nia nasaun nia perkursu (ka dalan naruk). Liuhusi nia dedikasaun, nia prezerva partes esensiais husi ami-nia istória, nia hariku ami-nia kompreensaun kona-ba ami-nia kultura no hametin lasus entre Timor-Leste ho sira ne’ebé apoia nia dezenvolvimentu ho independénsia.
Patsy mak hanesan fundadora prinsipál Fundu Bolsas ba Oan Kiak, ne’ebé patrosina jovens timoroan 1000-resin, hahú husi eskola primária to’o remata ensinu sekundáriu. Programa ne’e hahú iha 1992 no kontinua to’o ohin-loron.
Nia halo parte Komité Timorense ba Bein-Estár, iha Assosiasaun Timorense iha Victoria nia okos, no liuhusi nia investigasaun nia tulun halo programa reagrupamentu familiar, ne’ebé permite timoroan 1000-resin iha Portugal bele hamutuk fali ho sira-nia famílias iha Austrália.
Nia orienta tan estudante universitáriu timoroan balu iha sira-nia tezes iha áreas hanesan antropolojia no sosiolojia.
Patsy Thatcher la’ós de’it kontadora istórias ho investigadora dedikada ida, liu ida-ne’e, nia hanesan Timor-Leste nia verdadeira amiga no “Tia” doben ida ba komunidade timor tomak, liafuan ne’ebé reflete domin boot, respeitu ho ligasaun ne’ebé nia partilla ho ema barak tebes.
Legadu Patsy nian ne’e sei kontinua inspira jerasoens aban-bainrua nian. Nia kontributus kruza (ka hasoru-malu) ho istória ami-nia nasaun nian no nia memória ami sei rai di’ak nafatin.
Vale Patsy. - 21 novembru 2024Toleránsia Pontu iha loron 29 fulan-Novembru tinan 2024 iha okaziaun Aniversáriu Proklamasaun Independénsia Timor-Leste nian ba dala 49Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
loron 21 fulan-novembru tinan 2024
Toleránsia Pontu iha loron 29 fulan-Novembru tinan 2024 iha okaziaun Aniversáriu Proklamasaun Independénsia Timor-Leste nian ba dala 49
sei publika - 21 novembru 2024Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 21 fulan-novembru tinan 2024Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 21 fulan-novembru tinan 2024
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili no analiza proposta fó indultu, husi Sua Exelénsia Prezidente Repúblika, iha okaziaun selebrasaun tinan Proklamasaun Independénsia Timor-Leste nian ba da-49.
Lei n. 20/2023 estabelese katak fó indultu ka komutasaun (hakmaan) ba pena sira hanesan intervensaun polítika no umanitária hosi Prezidente Repúblika, iha ámbitu administrasaun justisa. Prosedimentu ida-ne’e fó dalan ba perdaun totál ka parsiál ba pena, substitui pena ho pena ida ne’ebé favoravel liu ka ninia atenuasaun (hamenus pena), sempre ho fundamentu no tuir kazu ida-idak.
Tuir hatuur ona iha artigu da-8 husi Lei ne’ebé temi ona, Governu halo ona konsulta kona-ba desizaun hirak-ne’e, ho objetivu atu hasai opiniaun ida, maske ida-ne’e la’ós vinkulativu, hodi respeita Prezidente Repúblika nia kompeténsia eskluziva.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, ba nomeasaun Anita Tavares Ribeiro de Jesus, hodi ezerse mandatu tuir rejime dedikasaun eskluziva, nu’udar Komisária Funsaun Públika, to'o loron 22 fulan-novembru tinan 2028.
*****
Konsellu Ministrus mós aprova Projetu Rezolusaun Governu ne’ebé aprezenta hosi Ministru Defeza no Interiór, Donaciano do Rosário Gomes no Francisco da Costa Guterres, ida-idak, kona-ba kompromisu Operasionál Konjuntu entre Falintil-Forsa Defeza Timor-Leste no Polísia Nasionál Timor- Leste, hodi garante seguransa, estabilidade sosiál no moris-di’ak populasaun nian, durante Serimónia Ofisiál sira ba Komemorasaun Aniversáriu Proklamasaun Independénsia Timor-Leste nian ba dala 49, nune’e mós durante festividade Natál no Tinan Foun nian.
Rezolusaun Governu ne’e estabelese operasaun patrullamentu no vijilánsia iha fatin sensivel sira iha munisípiu hotu-hotu, prevene aktu instabilidade sosiál. Forsa Tarefa ne’e sei koordena husi Xefe Estadu Maior Jenerál Forsa Armada no Komandante Jerál PNTL, ho apoiu husi entidade governamentál no institusionál oioin.
Rezolusaun ne’e prevee mós medida espesífiku sira, hanesan definisaun hosi kadeias komandu, regras empeñu no apoiu intelijénsia nian, no mós uzu proporsionál hosi forsa tuir lejizlasaun atuál. Períodu operasaun Task Force ida-ne'e sei hahú iha loron 20 fulan-novembru tinan 2024 to'o loron 5 fulan-janeiru tinan 2025.
*****
Tuir projetu sira ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, Konsellu Ministru delibera hodi:
autoriza despeza ba konstrusaun edifísiu eskritóriu andar neen ba Ministériu Obras Públikas, no edifísiu andar ida besik ba Laboratóriu Enjeñaria Sivíl, ho kustu besik dolar amerikanu millaun 20.
autoriza despeza ba reabilitasaun no manutensaun seksaun estrada entre Seloi, Aileu no Gleno, Ermera, ho naruk km 18, ho valór obra ne’ebé prevee dolar amerikanu millaun 15,97.
autoriza despeza ba reabilitasaun no manutensaun ba seksaun estrada entre Lospalos no Lautein, ho naruk km 27,980, ho valór obra ne’ebé prevee dolar amerikanu millaun 22,7.
autoriza despeza ba reabilitasaun no manutensaun ba seksaun estrada entre Lautein no Kom, ho nia naruk km 19,760, ho valor obra ne’ebé prevee dolar Amerikanu millauns 13,8.
autoriza despeza ba reabilitasaun no manutensaun seksaun estrada entre kruzamentu Letefoho no Gleno, ho naruk km 24,140, ho valór obra ne’ebé prevee dólar amerikanu millaun 45. REMATA
- 07 novembru 2024Governu Timor-Leste kongratula Prezidente eleitu Donald J. Trump ba nia vitória iha eleisaun prezidensiál Estadu Unidus nianPrezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
loron 7 fulan-novembru tinan 2024
Governu Timor-Leste kongratula Prezidente eleitu Donald J. Trump ba nia vitória iha eleisaun prezidensiál Estadus Unidus
Governu Timor-Leste hato’o “parabéns sinseru ba Donald J. Trump ninia vitória abranjente iha eleisaun prezidensiál”, liuhosi karta ida ne’ebé haruka hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha loron 7 fulan-novembru tinan 2024 liubá.
Iha karta ne’e, Primeiru-Ministru destaka katak vitória Donald Trump nian iha eleisaun “reflete apoiu no konfiansa ne’ebé povu norte-amerikanu tau iha ninia lideransa no ninia polítika sira ba ninia nasaun”.
Mensajen ne’e mós subliña katak “Estadus Unidus no Timor-Leste iha relasaun amizade no kooperasaun ne’ebé forte bazeia ba respeitu mútuu, valores komún sira, no kompromisu ne’ebé metin ba prinsípius demokrátikus”.
Serbisu ida-ne’e “iha parseria no ligasaun ida-ne’e kontribui maka’as ona ba dezenvolvimentu Timor-Leste no ninia envolvimentu internasionál”, akresenta Primeiru-Ministru.
Kay Rala Xanana Gusmão mós espresa konfiansa katak, iha Prezidénsia Donald Trump nia okos, “sei hametin lasu entre ita-nia nasaun rua ne’e, hodi promove kolaborasaun boot liu iha área sira interese mútuu nian”. “Governu Timor-Leste espera bele iha kolaborasaun ne’ebé metin [ho Donald Trump] no ninia administrasaun hodi avansa ita-nia objetivu komún sira no hakle’an liután ita-nia relasaun bilaterál”, nia afirma. REMATA