RSS 

Komunikadus

  • 10 fevereiru 2026Governu Timor-Leste kongratula Prezidente eleitu António Seguro ba nia vitória iha eleisaun prezidensiál Portugál nian
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa

    Governu Timor-Leste kongratula Prezidente eleitu António Seguro ba nia vitória iha eleisaun prezidensiál Portugál nian

    Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste felisita Prezidente eleitu António José Seguro ba nia eleisaun nu’udar Prezidente Repúblika Portugeza hodi hato’o ami-nia mellores votus iha mandatu ida nakonu ho ézitus ba servisu Nasaun. Rezultadu ne’ebé di’ak tebes husi prosesu eleitorál ne’e, reflete konfiansa boot iha nia lideransa husi parte povu portugés, ne’ebé sai hodi ezerse sira-nia direitu, maski dezafiu oioin iha loron sira dahikus.
    Timor-Leste ho Portugal partilha amizade istórika ida ne’ebé hatuur-metin iha língua, iha patrimóniu kulturál no iha lasus ne’ebé dura kleur ona entre ita-nia povu sira. Relasaun ida-ne’e, ne’ebé di’ak tebetebes durante ita-nia istória naruk, no hametin liután ho kooperasaun, kontinua hanesan fonte (ka, hun) husi forsa boot ida iha ita-nia parseira ohin-loron.
    Iha momentu tranzisaun ho inserteza iha nível globál ne’e, Timor-Leste rekoñese papél importante Portugal nian iha esforsus mundu tomak nian ba defeza multilateralizmu, igualdade no valores umanitárius. Timor-Leste hakarak servisu hamutuk ho Prezidente eleitu Seguro hodi hakle’an ita-nia relasaun bilaterál no promove kooperasaun internasionál, solidariedade ho dignidade umana. Ne’e inklui  ami-nia kompromisu ne’ebé partilla ho Komunidade Paízes Língua Portugeza,ne’ebé sei sai nafatin  hanesan  pilár sentrál (ka, ai-riin boot) ida iha kooperasaun entre nasaun luzófona sira.

    Governu Timor-Leste hakarak mós servisu hamutuk liuhusi kooperasaun metin ho Portugal durante mandatu Prezidente eleitu Seguro,iha espíritu amizade, respeitu no objetivus ne’ebé hanesan. REMATA
    hare tan
  • 04 fevereiru 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 4 fulan-fevereiru tinan 2026
    Aprova ona:


    ✅ 1 - Proposta aprovasaun adezaun Timor-Leste ba Akordu-Kuadru ASEAN kona-ba izensaun vistu.


    ✅ 2 - Kódigu Rejistu Sivíl.


    ✅ 3 – Alterasaun dahuluk ba Estatutu Ofisiál Justisa.


    ✅ 4 - Kriasaun Konsellu Nasionál ba Organizasaun Timor-Leste ninia Prezidénsia ASEAN iha tinan 2029


    ✅ 5 - Kurríkulu Programa Nasionál Ekivalénsia ba Ensinu Sekundáriu.


    ✅ 6- Donativu ba Repúblika Portugeza hodi apoia esforsu resposta no rekuperasaun nian hafoin estragu sira ne'ebé kauza hosi tempestade (udan boot akompaña ho anin) maka'as ne'ebé kona nasaun ne'e.


    Analiza ona:


    ➡️ 1 - Apresentação sobre a participação de Timor-Leste no Retiro dos Ministros dos Negócios Estrangeiros da ASEAN.
    hare tan
  • 30 janeiru 2026Sorumutu Estraordináriu Konsellu Ministrus loron 30 fulan-janeiru tinan 2026
    Aprova ona:


    ✅ 1 - Estatutu Rejiaun Oe-Kusi Ambenu.


    ✅ 2 - Fundu Espesiál Dezenvolvimentu Oe-Kusi Ambenu nian.


    ✅ 3 – Suspensaun, hanesan exesaun, ba limite idade reforma nian ba ofisiais jenerais atuais ne’ebé okupa kargu CEMGFA, Vice-CEMGFA no CEMFA.


    ✅ 4 – Ratifikasaun lista militár sira ne’ebé, iha loron 31 fulan-dezembru tinan 2025, halo tranzisaun ba estatutu rezerva no lista militár veteranu sira ne’ebé sei reforma.
    hare tan
  • 28 janeiru 2026Deklarasaun konjunta kona-ba Estabelesimentu Parseria Foun ba Era Foun entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Governu Austrália
    1. Timor-Leste no Austrália nu’udar parseiru no viziñu ho istória, valór, rejiaun no futuru ne’ebé hanesan. Hodi rekoñese forsa husi parseria ida-ne’e, Sua Exelénsia Kay Rala Xanana Gusmão, Primeiru-Ministru Timor-Leste, no Exelentísimu Anthony Albanese MP, Primeiru-Ministru Austrália nian, deside estabelese Parseria Foun ba Era Foun (“Parseria”). Hodi deklara Parseria, Governu rua kompromete atu mantein kooperasaun kontínua, konsultasaun no respeitu mútuu ba soberania nasionál.
    hare tan
  • 27 janeiru 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 27 fulan-janeiru tinan 2026
    Aprova ona:

    ✅ 1 - Rejime Konsesaun Subvensaun Públika husi Gabinete Apoiu ba Sosiedade Sivíl (GASC, akrónimu iha lian portugés).

    ✅ 2 – Nomeasaun ba Prezidente foun hosi Konsellu Administrasaun Rádiu no Televizaun Timor-Leste, EP.

    ✅ 3 - Alterasaun dahuluk ba Rejime Dívida Públika.

    ✅ 4 - Kriasaun Rejime Jerál ba Taxas Administrativas.

    ✅ 5 - Doasaun ba Repúblika Mosambike, hafoin inundasaun ne'ebé afeta maka'as nasaun ne'ebá.
    hare tan
  • 21 janeiru 2026Deklarasaun Mídia husi Repúblika Demokrátika Timor-Leste Relasiona ho Tama iha Vigór Akordu kona-ba Konservasaun no Uzu Sustentável ba Diversidade Biolójika Mariña husi Área sira ne’ebé Liu Jurisdisaun Nasionál (Akordu BBNJ)
    Iha loron 17 Janeiru 2026, Akordu Implementasaun datoluk tuir Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Lei Tasi nian (UNCLOS) kona-ba Konservasaun no Uzu Sustentável ba Diversidade Biolójika Mariña husi Área sira ne’ebé Liu Jurisdisaun Nasionál (Akordu BBNJ) tama iha vigór.
    hare tan
  • 21 janeiru 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 21 fulan-janeiru tinan 2026
    Aprova ona:

    ✅ 1 - Proposta ba Parlamentu Nasionál sobre aprovasaun Memorandu Entendimentu entre Governu Austrália no Repúblika Demokrátika Timor-Leste kona-ba Kooperasaun Téknika ba Dezenvolvimentu.

    ✅ 2 – Alterasaun dahuluk ba orgánika Ministériu Transportes no Komunikasoins nian.

    ✅ 3 - Estabelesimentu Taxa sira ne’ebé Tenke Selu ba Aktu no Servisus Administrasaun Públika nian Relasiona ho Veíkulu Motorizadu no nia Kondutór sira.

    ✅ 4 - Regulamentu Atribuisaun Númeru Matríkula no Emisaun no mós Tau Xapa Matríkula ba Veíkulu Motorizada sira no nia Reboke (karreta ne'ebé la iha motór no dada hosi karreta ne'ebé iha motór).


    Analiza ona:

    ➡️ 1 – Aprezentasaun kona-ba partisipasaun Timor-Leste nian iha Sorumutu Funsionárius Importantes ASEAN (ASEAN SOM) no iha Retiru Ministrus Negósius Estranjeirus ASEAN (AMM Retreat) nian.
    hare tan
  • 14 janeiru 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 14 fulan-janeiru tinan 2026
    Aprova ona:

    ✅ 1 - Alterasaun daruak ba Dekretu-Lei n. 42/2008, loron 26 fulan-novembru, ne’ebé transforma RTTL sai Empreza Públika ida.

    ✅ 2 - Rejime Jurídiku ba Kontratus Traballu ho Termu Sertu iha Administrasaun Públika.

    ✅ 3 – Alterasaun daruak ba Lei kona-ba Partidus Polítikus.

    ✅ 4 - Alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei sobre lisensiamentu setoriál ba atividades komersiais.


    Analiza ona:

    ➡️ 1 – Partisipasaun Timor-Leste nian iha Sorumutu Funsionarius Importantes Ekonomia ASEAN nian.
    hare tan
1 2 3 4 5 6