RSS 

Komunikadus

  • 05 juñu 2024Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 5 fulan-juñu tinan 2024
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian, iha loron 5 fulan-juñu tinan 2024 
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, hodi diskute asuntu oinoin, inklui diskute aprezentasaun husi Koordenadora Grupu Traballu ba Reforma Setór Justisa, Dra. Lúcia Lobato, kona-ba planu asaun atu hadi’a setór Justisa iha Timor-Leste.
    Grupu Traballu ba Reforma Setór Justisa ne’e aprezenta ona roteiru ida atu hadi’a setór justisa, trasa prioridade no identifika rekomendasaun no medida lubuk ida ne’ebé Governu tenke adota hodi hametin sistema judisiál.
    Konsellu Ministrus debate rekomendasaun sira ne’ebé aprezenta, no reafirma ninia apoiu ba Grupu Traballu ba Reforma Setór Justisa atubele kontinua sira-nia serbisu ho objetivu atu adota reforma sira ne’ebé presiza.
    Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Manetelu, halo aprezentasaun ida kona-ba pontu situasaun kabu submarinu fibra ótika nian, ne’ebé prevee sei hala’o operasaun iha tinan ida ne’e nia-rohan.
    Konsellu Ministrus agradese ba empeñu ekipa nian, no delibera hodi atribui ba repetidores kabu submarinu naran hosi martires balun Timor-Leste nian, hanesan Maria Udu Bele “Maria Tapó”, Rosa Bonaparte Soares “Muki”, Dulce Maria da Cruz “We-we”, Fernando de Araújo “La-sama”, Agustinho do Espírito Santo, José da Silva, Venâncio Ramos Amaral Ferraz no Dinis Carvalho da silva “Nelo Kadomi Timor”.REMATA
     
    hare tan
  • 29 maiu 2024Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-maiu tinan 2024
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian, iha loron 29 fulan-maiu tinan 2024 
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no hahú sorumutu ho dezignasaun membrus Konsellu Administrasaun Sentru Nasionál Chega! I. P., hosi Memória ba Esperansa, hodi ezerse mandatu ba tinan tolu, tanba fatin hirak-ne’e sei mamuk hela.
     Konsellu Ministrus, liuhusi proposta Vise-Ministru Asuntus Parlamentares ne’ebé substitui Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, nune’e, delibera hodi dezigna Señór Aniceto Guro-Bertini nu’udar membru no Señór Manuel Mesquita, nu’udar Prezidente Konsellu Administrasaun.
    *******
    Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, ne’ebé ho objetivu atu estabelese Estatutu foun Polísias nian hosi Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL).
    Polísia sira-nia estatutu foun ida-ne’e ho objetivu atu hadi’a regulamentu atuál, ho introdusaun mudansa signifikativa sira, maka hanesan introdús fila-fali juramentu fidelidade, define inkompatibilidade no kritériu objetivu sira ba promosaun. Estabelese mós postu foun lideransa nian iha PNTL atu hatán ba nesesidade organizasionál.
    Diploma ida-ne’e reflete importánsia atu garante polísia nasionál ida ne’ebé profisionál, bein treinada no estruturada, ho objetivu atu hametin Estadu Direitu no promove demokrasia iha territóriu nasionál.
    *******
    Aprova mós projetu Dekretu-Lei ida, ne’ebé aprezenta mós husi Ministru Interiór, ho intensaun atu estabelese Orgánika Foun PNTL nian, ho objetivu atu reestrutura no moderniza instituisaun ne’e atu nune’e hasa’e ninia kapasidade resposta ba dezafiu nasionál ohin loron nian, ne’ebé aliña ho planu estratéjiku dezenvolvimentu no seguransa nasionál.
    REMATA
    hare tan
  • 22 maiu 2024Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 22 fulan-maiu tinan 2024
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian, iha loron 22 fulan-maiu tinan 2024 
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, Dili, no aprova Rezolusaun Governu nian ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu Ambiente, reprezenta Primeiru-Ministru, relasiona ho konsesaun donativu ida ba Repúblika Federativa Brazíl, hodi apoia intervensaun tanba inundasaun ne’ebé destroi Estadu Rio Grande Súl ho valór dolar amerikanu millaun 4.
    Governu manifesta ninia solidariedade no fraternidade ho povu maun-alin brazileiru no liu-liu ho populasaun Estadu Rio Grande Súl, ne’ebé akontese udan boot hodi hamosu inundasaun no rai monu, ne’ebé kauza ema 157 mate, kanek 800 no besik 80 maka lakon, no mós ema rihun 77resin evakua ba fatin temporáriu.
    Haree ba situasaun ne’ebé grave no louva kompromisu konstitusionál Repúblika Demokrátika Timor-Leste, Governu aprova apoiu ida-ne’e, hodi kontribui ba esforsu autoridade brazileira ba kriasaun kondisaun sobrevivénsia  ba populasaun afetada no rekonstrusaun ba rejiaun ne’ebé  hetan estragus.
    ******
    Konsellu Ministrus aprova mós projetu Rezolusaun Governu ba atribuisaun Donativu ida ho valór dolar amerikanu 60.000 ba Reprezentasaun Permanente Repúblika Árabe Saaraui Demokrátika iha Timor-Leste, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, ne’ebé reprezenta Primeiru-Ministru.
    Medida ida-ne’e hametin lasu istóriku ne’ebé liga Timor-Leste no Repúblika Árabe Saaraui Demokrátika, bazeia ba dezeju komún hodi luta ba autodeterminasaun, iha prinsípiu solidariedade ba luta povu nian ba libertasaun nasionál no direitu ba autodeterminasaun no independénsia, ne’ebé hatuur iha Konstituisaun Repúblika, iha Rezolusaun Parlamentu Nasionál kona-ba solidariedade no apoiu ba povu Saaraui, no iha faktu katak Timor-Leste kontribui husikedas tinan 2011, ba funsionamentu Reprezentasaun Permanente iha Dili, liuhusi konsesaun subsídiu anuál hodi hala’o sira-nia atividade iha Timor-Leste no iha rejiaun ne’e.
    ******
    Konsellu Ministrus liuhusi proposta Vise-Primeiru-Ministru nian, ne’ebé nu’udar Ministru Turizmu no Ambiente, aprova ona hodi nomeia Sr. Maximiano Gusmão Oliveira ba kargu Prezidente Autoridade Nasionál ba Lisensiamentu Ambientál, I.P., tanba Sr. António Lelo-Taci hetan ezonerasaun husi ninia knaar.
     ******
    Konsellu Ministrus delibera mós, liuhusi proposta Vise-Primeiru-Ministru, ne’ebé nu’udar Ministru Turizmu no Ambiente, hodi nomeia Sr. Felizberto Araújo Duarte – Tony ba kargu Prezidente Autoridade Nasionál Dezignada ba Kombate Alterasaun Klimátika I.P., tanba Sr. Pedro dos Santos Marçal da Costa hetan ezonerasaun husi ninia knaar.
    ******
    Liuhusi mós proposta Vise-Primeiru-Ministru, ne’ebé nu’udar Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Konsellu Ministrus aprova hodi nomeia Sr. Abílio Immanuel Almeida Barros ba kargu Diretór Ezekutivu Institutu Peskiza, Dezenvolvimentu, Formasaun no Promosaun Bambu, I.P., tanba fatin ne’e mamuk hela.
    ******

    Konsellu Ministrus, liuhusi proposta Vise-Primeiru-Ministru, ne’ebé nu’udar Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, aprova tan nomeasaun ba Sr. Fausto Soares Dias ba kargu Diretór Ezekutivu Servisu Rejistu no Verifikasaun Emprezariál, I.P., ne’ebé substitui Sr. Florêncio da Conceição Sanches, ne’ebé ninia mandatu termina ona no nomeia Sra. Augusta Gomes ba kargu Vise-Diretora Ezekutiva.

     ******
    Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenador Assuntus Ekonómikus, akompaña husi Governadór Banku Sentrál Timor-Leste, Hélder Lopes, halo aprezentasaun ida kona-ba proposta lei relasiona ho Rejime Jurídiku Garantias Mobiliárias nian, ne’ebé Konsellu Ministrus aprova ona.
    Ho proposta lei ida-ne’e, Governu iha objetivu atu kria ambiente ida ne’ebé favoravel ba investimentu privadu no, liuhosi dalan ne’e, atu hasa’e dezenvolvimentu ekonómiku País nian.
    Inisiativa ida-ne’e agora sei haruka ba Parlamentu Nasionál.
    ******
    Konsellu Ministrus aprova tan Rezolusaun Governu ida ne'ebé reforsa importánsia hodi selebra loron labarik nian iha Timor-Leste, ne'ebé aprezenta hosi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária.
    ******
    Ikusliu, Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, halo aprezentasaun ida ba projetu Dekretu-Lei kona-ba programa revitalizasaun komunitária.
    Objetivu husi programa ida-ne’e atu promove ekonomia lokál no hadi’a kualidade moris sidadaun sira nian, hodi promove dezenvolvimentu ekonómiku-sosiál ba komunidade rurál no kapasitasaun ba sira-nia membru sira, liuhusi konsesaun apoiu, iha sorin seluk, halo atividade ekonomia produtiva, liuliu setór pekuária, peska, floresta, agrikultura no ortikultura no, seluk tan, infraestrutura no ekipamentu interese koletivu nian. Governu sei halo análize ba atividade sira ne’ebé sei implementa iha ámbitu programa ida-ne’e molok halo aprovasaun. REMATA
    hare tan
  • 15 maiu 2024Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 15 fulan-maiu tinan 2024
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 15 fulan-maiu tinan 2024
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no hahú ho aprezentasaun ida husi Governadór Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla iha lian portugés), Helder Lopes, kona-ba jestaun operasionál Fundu Petrolíferu.
    Aprezentasaun ne’e inklui informasaun kona-ba estratéjia no implementasaun ba investimentu, alokasaun portfolio, dezempeñu investimentu, reseita Fundu Petrolíferu no mós kona-ba levantamentu Fundu Petrolíferu nian.
    Estratéjia investimentu ba Fundu Petrolíferu ne’e gia hosi objetivu klaru ne’ebé lejizlasaun nasionál estabelese ona, ho objetivu atu asegura katak reseita ne’ebé maihusi esplorasaun petrolífera sei investe atubele garante benefísiu sustentavel tantu ba jerasaun atuál no mós ba jerasaun futura.
    *******
    Konsellu Ministrus aprova projetu Decreto-Lei alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 96/2022, iha loron 30 fulan-dezembru, ne'ebé kria Millennium Challenge Account-Timor-Leste no aprova ninia estatutu, ne'ebé aprezenta husi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso.
    Haree ba estrutura Governu Konstitusionál IX estabelese katak Millenium Challenge Account – Timor-Leste, I.P. (MCA-TL)  dependénsia ba Ministra Finansas, sai nesesáriu atu halo alterasaun ba Dekretu-Lei n.96/2022, iha loron 30 fulan-dezembru, hodi transfere tutela no superintendénsia/ supervizaun MCA-TL nian husi Primeiru-Ministru ba membru Governu ne'ebé responsável ba área finansas.
    Iha sorin seluk, sai importante mós atu aliña dispozisaun sira kona-ba estrutura MCA-TL nian, ho objetivu atu asegura implementasaun ida ne’ebé efikás no efisiente husi objetivu sira ne’ebé sai hanesan ninia baze, liuliu, atu garante tranzisaun armonioza ida kona-ba kompeténsia durante no hafoin períodu instalasaun  no evita atrazu atu foti  desizaun kona-ba MCA-TL.

     ****

    Konsellu Ministrus mós aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé aprezenta mós husi Ministra Finansas, kona-ba reforma sistema kontabilístiku.
    Objetivu husi reforma ida-ne’e atu garante fiabilidade no modernizasaun iha inskrisaun, klasifikasaun no rejistu ba reseita no despeza sira, atubele promove transparénsia iha finansa públika no privada sira no mós promove dezenvolvimentu ekonómiku.
    Objetivu prinsipál sira inklui, iha prazu fulan 12, kria padraun kontabilístiku foun ida no planu kontas ne’ebé bele aplika ba setór públiku no privadu, hodi aliña ho norma internasionál sira, no implementasaun sistema integradu ida ne’ebé inklui no asegura relasaun entre kontabilidade orsamentál, bazeia ba klasifikadór orsamentál no kontabilidade finanseira, tuir planu kontas. Sistema ne’e mós tenke simples, fasil no adekuadu atu utiliza ba nesesidade, kapasidade no rekursu ba setór públiku no privadu nasionál.
    Iha prazu másimu fulan 24, sei kria mós Konsellu Kontabilístiku Nasionál ida hodi emite norma no rekomendasaun sira. Iha prazu médiu ne’e, sei kria rejime sertifikasaun ida hodi garante kualidade profisionál ne’ebé responsavel ba kontabilidade no asosiasaun profisionál ida ba profisionais kontabilidade no auditoria nian. REMATA
    hare tan
  • 08 maiu 2024Deklarasaun kona-ba Dra. Helen Hill nia mate
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Loron 8 Fulan-Maiu Tinan 2024
    Komunikadu Imprensa
    Deklarasaun kona-ba Dra. Helen Hill nia mate
    Dra. Helen Hill hala’o nia moris nakonu ho solidariedade ba Timor-Leste
    Nia hahú vizita Dili ba dahuluk iha inísiu tinan 1975, tempu ne’ebé nia hanoin-hetan hanesan “espetativa no otimizmu” ida.
    Ninia planu hodi hakerek teze mestradu ida kona-ba tranzisaun ba independénsia Timor Portugés termina ho invazaun Indonézia nian.
    Envezde ne’e, nia hakerek “The Timor Story” ne’ebé publika iha finál tinan 1975, ne’ebé sai fali hanesan bíblia ida ba akadémiku no ativista sira ne’ebé hakarak hatene barak kona-ba iha ita-nia rain ne’ebé iha momentu susar no to’o akontese invazaun.
    Dra. Helen ikusmai sai akadémika internasionál importante ida iha área dezenvolvimentu komunitáriu iha Timor-Leste.
    Nia nu’udar mentora ba estudante timoroan rihun-ba-rihun iha Dili no iha Universidade Victoria iha Melbourne, iha ne’ebé nia hanorin durante tinan barak.
    Nia nu’udar ko-organizadora ba konferénsia bienál iha Universidade Victoria no Universidade Nacional Timor-Lorosa’e (UNTL).
    Nia mós nu’udar Profesora Konvidada iha UNTL no Membru Onoráriu Universidade Victoria nian.
    Nia simu medalla agradesimentu ho Orden Timor-Leste, ba ninia vida solidariedade ba ita-nia país iha tinan 2014.
     Helen mós nu’udar ko-fundadora ba Asosiasaun Austrália -Timor-Leste
    Helen Hill ajuda fahe ita-nia istória no ita-nia luta ba mundu. Nia hanorin estudante rihun ba rihun. Ami sei sente saudades tebes ho ninia auzénsia.
    Vale Helen.
    hare tan
  • 30 abril 2024Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-abril tinan 2024
    Aprova ona:

    1 - Konsellu Nasionál Dezenvolvimentu Juventude (MJDAC);

    2 - Empeñamentu Operasionál Konjunta entre F-FDTL no PNTL (MD e MI).


    Analiza ona:

    1 - aprezentasaun kona-ba Sistema Seguransa Sosiál iha Timor-Leste (MSSI);

    2 - aprezentasaun kona-ba medidas organizasaun territoriál ne’ebé la’o hela (SEATOU)
    hare tan
  • 24 abril 2024Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 24 fulan-abril tinan 2024
    Aprova ona:

    1 - autorizasaun lejizlativa kona-ba fiksasaun limite idade relasiona ho serbisu funsionáriu públiku no ajente administrativu sira nian (PCM);

    2 - donativu ho valór dolar amerikanu rihun 150 ba Fundasaun Amílcar Cabral de Cabo-Verde, ne’ebé ho intensaun atu apoia organizasaun ba Komemorasaun Sentenáriu Amílcar Cabral nia moris, (PM);

    3 - alterasaun dahuluk ba Rejime Espesiál Aprovizionamentu kona-ba Vizita Sua Santidade Papa no ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu tinan 2024 nian (MAE);

    4 - votu kongratulasaun ba povu portugés Aniversáriu Revolusaun 25 fulan-abril tinan 1975 nian ba da-50 no ba ezemplu konkista fali rekuperasaun liberdade no demokrasia nian ho pasífiku (PM);

    5 - toleránsia pontu ba loron 25 fulan-abril, durante loron tomak (PM).
    hare tan
  • 24 abril 2024Deklarasaun Timor-Leste kona-ba konflitu iha Myanmar ne’ebé aumenta hela
    Timor-Leste espresa solidariedade tomak ho Deklarasaun Líderes ASEAN nian kona-ba Konflitus iha Myanmar ne’ebé aumenta hela, ne’ebé fó-sai iha loron 18 fulan-abríl tinan 2024. Ami partilla preokupasaun kle’an ASEAN nian relasiona ho konflitus daudaun ne’ebé aumenta hela iha Myanmar, liuliu iha área sira Myawaddy, estadu Kayin, iha fronteira entre Myanmar no Tailándia, no iha estadu Rakhine, ne’ebé hamosu dezlokamentu ema sivíl sira.
    hare tan
1 2 3 4 5