Komunikadus
- 29 maiu 2025Governu Informa katak Deporta ona Arnolfo Teves Jr. no Entrega ona ba Autoridades FilipinasPrezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Governu Informa katak Deporta ona Arnolfo Teves Jr. no Entrega ona ba Autoridades Filipinas
Governu informa katak, sidadaun filipinu Arnolfo Teves Jr., ohin, loron 29 fulan-maiu tinan 2025, deporta ona tuir desizaun administrativa Ministériu Interiór nian, no iha ona detensaun hosi autoridades kompetentes Repúblika Filipinas nian.
Desizaun ida-ne'e halo hafoin deskobre katak sidadaun ne'e hela iha Timor-Leste lahó vistu válidu, sein autorizasaun legál hodi hela no ho nia pasaporte ne'ebé kansela ona hosi nia país orijen. Medida ne'e bazeia ba lejizlasaun nasionál kona-ba migrasaun no azilu no bazeia ba riskus ne'ebé sidadaun nia estadia hamosu ba orden públika no seguransa nasionál.
Arnolfo Teves Jr. hetan akuzasaun kriminál oioin iha Filipinas, inklui akuzasaun omisídiu hamutuk 13, tentativa omisídiu 13 no omisídiu frustradu 4, relasiona ho krime sira ne'ebé komete entre tinan 2019 no 2023, inklui asasinatu ba Governadór Negros Orientál, Roel Degamo, iha tempu ne'ebá.
Governu mós informa katak Teves Jr. sei labele hetan kondenasaun ba pena-de-morte, tanba pena-de-morte hasai ona hosi Lei Repúblika Filipinas nian n. 9346, no maski bele estabelese fali, sei labele aplika iha kazu ida-ne'e, tanba labele aplika retroativamente.
Arnolfo Teves Jr. sei la submete ba tortura, tratamentu dezumanu, degradante ka kastigu kruél ruma, tuir Seksaun 19, Artigu III hosi Konstituisaun Filipinas nian tinan 1987, Lei Repúblika n. 9745, no mós Deklarasaun Universál Direitus Umanus, Paktu Internasionál kona-ba Direitus Sivis no Polítikus no Konvensaun Nasoins Unidas kontra Tortura, ne'ebé maka Repúblika Filipinas nu’udar signatária.
Autoridades filipinas mós garante katak iha prosesu kriminál tomak, Teves sei iha direitu atu hetan informasaun kona-ba akuzasaun sira hasoru nia, bainhira aprezenta ona iha tribunál, advogadu ida ne'ebé kompetente no independente ne'ebé nia hili, julgamentu ida ne'ebé justu, imparsiál no públiku, hodi konfronta ho sasin akuzasoins nian no mós hodi obriga prezensa hosi sasin sira no produsaun hosi provas ne'ebé favorese nia.
Ho desizaun ida-ne’e, Governu afirma ninia determinasaun atu asegura katak labele utiliza Timor-Leste hanesan refújiu hosi indivíduu sira ne’ebé halai hosi justisa internasionál no reafirma ninia kompromisu ba prinsípius Estadu Direitu, hodi respeita norma internasionál sira kona-ba kooperasaun entre Estadus, no salvaguarda seguransa no estabilidade la'ós de'it ba territóriu nasionál, maibé mós ba rejiaun Sudeste Aziátiku, hodi halo esforsu hamutuk ho Estadu-membru sira ASEAN nian. REMATA - 29 maiu 2025Nota Pezar ba Profesor Barbedo de Magalhães nia matePrezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Loron 29 fulan-maiu tinan 2025
Komunikadu Imprensa
Nota Pezar ba Profesor Barbedo de Magalhães nia mate
Ho laran triste tebes Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste simu notísia kona-ba profesór António Barbedo de Magalhães nia mate, ho idade 82, figura destakada ida iha ensinu superiór portugés no defensór ida ne’ebé la hatene kole ba kauza timorense durante períodu okupasaun indonézia.
Doutoradu iha Siénsias Aplikadas hosi Universidade Gand, iha Béljika, no Profesór Eméritu hosi Universidade do Porto, Barbedo de Magalhães iha ligasaun ho Timor-Leste dezde tinan 1974, tinan ne’ebé nia kumpre ninia servisu militár iha territóriu no iha ne’ebé nia koordena projetu ida ba reestruturasaun ensinu iha Timor ho objetivu atu hetan independénsia iha médiu prazu. Durante okupasaun Indonézia, nia dedika-an ba defeza autodeterminasaun povu timoroan nian, hodi promove koñesimentu kona-ba realidade timoroan iha komunidade akadémika nia leet no opiniaun públika internasionál.
Nu’udar membru Komisaun ba Direitus Povu Maubere, Asosiasaun Pás no Justisa ba Timor-Leste no Komisaun Organizadora kona-ba Jornadas Timór nian iha Universidade do Porto. Nia organiza konferénsias kona-ba Timór- Leste iha nasaun oioin no publika livru hitu, nune’e mós testu atus ba atus kona-ba istória polítika país nian.
Hanesan rekoñesimentu ba ninia asaun sira iha defeza direitus povu timoroan nian, nia hetan kondekorasaun iha tinan 2000 hosi Estadu Portugés ho Orden Infante D. Henrique no iha tinan 2012 hosi Estadu Timor-Leste ho Orden Timor-Leste.
Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus no Portavós Governu nian, Agio Pereira, salienta katak “Profesór Barbedo de Magalhães nu’udar lian ida ne’ebé la kole hodi defende Timor-Leste, aliadu ida ne’ebé firme iha tempu sira ne’ebé susar liu no divulgadór ida ne’ebé komprometidu ba ita-nia istória no ita-nia aspirasaun sira. Povu timoroan agradese nafatin ba ninia kompromisu, solidariedade no amizade.”
Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste hato’o sentidu kondolénsia ba família, belun no komunidade akadémika, ho respeitu kle’an ba legadu António Barbedo de Magalhães. Ninia memória sei moris nafatin iha ita- istória país nian no iha ema hotu nia fuan ne’ebé luta ba justisa no ba dignidade povu sira nian. REMATA
- 29 maiu 2025Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-maiu tinan 2025Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-maiu tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, no husi Diretór-Jerál Servisus Nasionál Intelijénsia, Longuinhos Monteiro, kona-ba Orgánika Servisu Nasionál Intelijénsia Estratéjiku nian.
Ho diploma ida-ne’e tama iha vigór, sei revoga Dekretu-Lei n. 3/2009, loron 15 fulan-janeiru, ne’ebé kria ona Servisu Nasionál Intelijénsia (SNI) anteriór, ho objetivu atu reforsa kapasidade Estadu nian hodi hatán ba ameasa sira ne’ebé kompleksa no foun, liuliu aktu terrorizmu, sabotajen, espionajen, krime organizadu transnasionál, ameasas ba infraestruturas estadu nian ne'ebé importante no siberseguransa.
Servisu Nasionál Intelijénsia Estratéjiku (SNIE) ne’e nu’udar servisu personalizadu Estadu nian ne’ebé asume responsabilidade ba produsaun no avaliasaun intelijénsia estratéjika no ba ezersísiu funsaun koordenasaun no supervizaun komunidade intelijénsia nasionál, hodi garante aproximasaun ida ne’ebé integradu no efisiente iha área seguransa nasionál.
Entre inovasaun prinsipál sira ne’ebé introdús hosi diploma foun ne’e maka kriasaun ba estruturas espesializadas, hanesan Diresaun Nasionál Seguransa Sibernétika no Postus Integradus Jestaun Fronteiras; reforsu ba protesaun dadus no kompartimentasaun informasaun, ho regras espesífikas ba funsionamentu Sentru Prosesamentu Dadus nian; no previzaun kona-ba atuasaun limitada, maibé legalmente admisível, iha situasaun flagrante delitu ka perigu atrazu nian, tuir lejizlasaun penál no prosesuál penál ne’ebé vigora.
Ho reforma ba instituisaun ida-ne’e, Governu reafirma ninia kompromisu ba konsolidasaun Estadu Direitu, defeza soberania nasionál no modernizasaun instrumentus seguransa estratéjika Timor-Leste nian, tuir padraun internasionál no ezijénsias kontestu atuál nian.
*****
Aprova mós projetu Proposta Rezolusaun ba Parlamentu Nasionál, atu ratifika Akordu liuhosi troka Notas Diplomátikas, entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Governu Malázia, kona-ba izensaun obrigatória vistu ba tipu pasaporte hotu-hotu (Diplomátiku, Ofisiál ka Servisu no Ordináriu nian). Ho ratifikasaun ba akordu ida-ne’e ho objetivu atu hametin liután relasoins ne’ebé iha ona, fasilita interkámbiu turístiku entre parte rua no kumpre kompromisu sira ne’ebé Timor-Leste asume ona iha ámbitu prosesu adezaun plena ba ASEAN.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministériu Justisa, kona-ba nomeasaun vogais efetivu no suplente ba Konsellu Superiór Ministériu Públiku.
Hodi konsidera katak, hosi vogais haat husi Konsellu Superiór Ministériu Públiku, vogál ida no ninia suplente, hetan nomeasaun hosi Governu, entre sidadaun nasionál sira ho méritu rekoñesidu, lisensiadu iha Direitu no iha gozu tomak ba sira-nia direitu sivíl no polítiku ne’ebé, iha loron nomeasaun nian, la’ós majistradus judisiál ka majistradus husi Ministériu Públiku. Ho konsidera mós katak nomeasaun anteriór sira hosi Governu ba Konsellu Superiór Ministériu Públiku remata ona sira-nia mandatu, Governu deside ona nomeia Virna Lorença de Carvalho nu’udar vogál efetivu Konsellu Superiór Ministériu Públiku nian no Timótio de Deus nu’udar vogál suplente Konsellu Superiór Ministériu Públiku nian.
*****
Aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo, atu kria subvensaun públika ida ba estabelesimentu ensinu superiór, públiku no privadu sira, ne’ebé funsiona iha territóriu nasionál.
Diploma ida-ne’e ho objetivu prinsipál sira atu promove kualidade ensinu superiór no hametin instituisaun sira-nia sustentabilidade finanseira. Liuhusi subsídiu ida-ne'e, hakarak atu enkoraja hadi'a nafatin kondisoins pedagójikas, infraestruturas no teknolójikas instituisaun ensinu superiór sira-nian. Atribuisaun subvensaun ida-ne’e depende ba kumprimentu kritériu rigorozu sira kona-ba kualidade no dezempeñu institusionál nian, ne’ebé define ona hosi Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura.
*****
Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão aprezenta atividade sira ne’ebé prevee ona ba Semana Mundiál Oseanu nian, ne’ebé sei hala’o hosi loron 1 to’o loron 8 fulan-juñu, nu’udar parte ida hosi selebrasaun Loron Mundiál Oseanu nian, ne’ebé selebra tinan-tinan iha loron 8 fulan-juñu. Programa ne’e inklui atividade desportiva, kulturál no sensibilizasaun kona-ba protesaun tasi, ne’ebé sei hala’o iha territóriu nasionál tomak, liuliu munisípiu sira ne’ebé iha tasi.
*****
Primeiru-Ministru mós halo aprezentasaun ida kona-ba pontu situasaun ba preparasaun Polítika no Planu Asaun Ekonomia Azul – Promosaun Ekonomia Tasi ida ne’ebé Reziliente no Sustentável iha Timor-Leste (2025–2030).
Polítika ida-ne’e ho objetivu atu promove paradigma foun ida ba dezenvolvimentu ekonómiku, bazeia ba utilizasaun sustentável rekursus tasi nian, no mós hodi kontribui ba hadi’ak kondisaun moris populasaun nian no prezerva ekosistemas. Ida-ne'e bazeia ba polítikas no asoins integradas lubuk ida, ho foku ba tasi, ne'ebé ho intensaun atu apoia dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál nasaun nian tuir prátika ambientál sira ne'ebé di'ak, ho maneira ida ne'ebé diversifikadu, sustentável no inkluzivu, ne’ebé garante ekilíbriu ba tempu naruk hosi ekosistemas no rekursus tasi nian.
*****
Ikusliu, aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, ne’ebé estabelese kriasaun grupu traballu interministeriál ida ne’ebé responsavel ba implementasaun rekomendasoins ne’ebé hatuur iha Deklarasaun Prezidénsia Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN) nian, ne’ebé emite iha Simeira ASEAN ba da-46, ho objetivu atu konklui prosedimentu formál sira ne’ebé nesesáriu, nune’e mós aselera negosiasaun sira kona-ba akordu ekonómiku prinsipál sira ne’ebé nesesáriu ba prosesu adezaun plena Timor-Leste nian ba organizasaun ne’e, ne’ebé tuir planu sei hala’o iha fulan-outubru 2025. REMATA - 28 maiu 2025Governu Konsidera Katak Prezensa Sidadaun Fujitivu Ida Iha Timor-Leste Fó Risku ba Seguransa No Interese NasionálGovernu Timor-Leste konsidera katak prezensa iha territóriu nasionál hosi sidadaun filipinu Arnolfo Teves Jr., ne’ebé deskonfia komete krime grave oioin no hetan akuzasaun formál hosi autoridades judisiais Repúblika Filipinas nian – nasaun membru ASEAN, Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku– nu’udar situasaun ida ne’ebé grave no inaseitavel.hare tan
- 22 maiu 2025Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 22 fulan-maiu tinan 2025Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 22 fulan-maiu tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no analiza aprezentasaun husi gabinete Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay, no Governadór Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla iha lian portugés), Helder Lopes, kona-ba opsoins polítiku-lejizlativas husi Proposta Lei kona-ba Rejime Jerál Sistema Finanseiru no Atividade Bankária.
Proposta ne’ebé analiza hela ho intensaun atu estabelese enkuadramentu legál foun ida ba funsionamentu sistema finanseiru nasionál, ho objetivu atu promove estabilidade, konfiansa no efisiénsia hosi setór bankáriu no finanseiru iha Timor-Leste. Rejime foun ne’ebé prepara hela ho objetivu mós atu aliña lejizlasaun nasionál ho prinsípiu internasionál sira kona-ba supervizaun no regulasaun, atu nune’e bele kria kondisaun sólida liután ba dezenvolvimentu ekonomia moderna, dinámika no inkluziva.
****
Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza Ministru Petróleu no Rekursus Minerais atu nomeia Avelino Maria Coelho da Silva no José Manuel Gonçalves nu’udar Komisárius Timor-Leste nian ba Konsellu Supervizaun Greater Sunrise.
Órgaun ida-ne’e responsavel ba supervizaun estratéjika Rejime Espesiál Greater Sunrise nian, iha ámbitu Tratadu kona-ba Fronteiras Marítimas entre Timor-Leste no Austrália. Nomeadu sira, ho idoneidade no esperiénsia ne’ebé hetan rekoñesimentu, sei reprezenta Timor-Leste iha desizaun estratéjiku, iha koordenasaun ho Primeiru-Ministru no Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, hodi defende interese nasionál no implementasaun loloos hosi Tratadu ne’e.
****
Projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas, Marcos da Cruz, kona-ba Lei Pestisidas, hetan mós aprovasaun.
Proposta Lei ida-ne’e hakarak atu regula, iha territóriu nasionál tomak, lisensiamentu, importasaun no esportasaun, produsaun, fa’an no distribuisaun, utilizasaun, embalajen no eliminasaun pestisidas, inklui pestisida agríkola sira, iha etapa hotu-hotu hosi ninia siklu moris, ho objetivu atu proteje saúde ema nian, saúde animál no ai-horis nian, ambiente tasi no terrestre, no mós promove produsaun agríkola ne’ebé sustentável iha Timor-Leste.
****
Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza estensaun, to’o 31 fulan-janeiru 2026, ba servisus konsultoria supervizaun nian iha ámbitu Lote 1 hosi projetu estrada no ponte Baukau–Venilale no Lote 2 Venilale–Vikeke. Estensaun ida-ne’e implika aumentu iha valór kontratu nian, ne’ebé sa’e hosi dolar amerikanu millaun 5,78 ba dolar amerikanu millaun 6,73, ne’ebé korresponde ba aumentu maizumenus dolar amerikanu rihun 954. REMATA - 19 maiu 2025Direitu Resposta ba artigu “Indultu, nomeasaun no basa: liman hosi podér polítiku Timor-Leste nian kaer ona justisa” – publika hosi jornál Expresso iha loron 18 fulan-maiu tinan 2025Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Loron 19 fulan-maiu tinan 2025
Direitu resposta
Direitu Resposta ba artigu “Indultu, nomeasaun no basa: liman hosi podér polítiku Timor-Leste nian kaer ona justisa” – publika hosi jornál Expresso iha loron 18 fulan-maiu tinan 2025
Ho ida-ne’e, Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste, liuhosi Gabinete Portavós, ezerse ninia direitu resposta ba artigu ne’ebé publika hosi jornál Expresso iha loron 18 fulan-maiu tinan 2025, ho títulu “Indultu, nomeasaun no basa: liman hosi podér polítiku Timor-Leste nian kaer ona justisa”, tuir termu sira ne’ebé prevee legalmente.
Artigu ida-ne’e kontein erru faktuál, omisaun relevante, asosiasaun abuziva no formulasaun espekulativa sira, ne’ebé distorse realidade institusionál no jurídika Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian. Aleinde ne’e, Expresso to’o daudaun ne’e seidauk publika direitu resposta anteriór ne’ebé submete hosi Governu relasiona ho artigu loron 13 fulan-maiu, iha violasaun klara ba direitu resposta ne’ebé prevee iha Lei Imprensa.
1. Expresso la publika direitu resposta anteriór
Maski simu ona, iha tempu ne'ebé loos, direitu resposta hosi Governu Timor-Leste ba artigu loron 13 fulan-maiu nian, Expresso la kontinua ho nia publikasaun, ne'ebé nu’udar violasaun klara ida ba lejizlasaun kona-ba kontraditóriu no devér deontolójiku sira jornalizmu nian.
2. Impresizaun no erru faktuál sira
l Mari Alkatiri la’ós prezidente Fretilin nian, hanesan temi ona, maibé sekretáriu-jerál hosi forsa polítika ne’ebé temi ona.
l Alegasaun katak Vise-Primeiru-Ministru bele hetan indultu laiha fundamentu. Francisco Kalbuadi Lay seidauk hetan kondenasaun ba krime ruma no tanba ne’e legalmente la bele sujeita ba indultu. Presiza hanoin katak indultu nu’udar prerrogativa eskluziva Prezidente Repúblika nian, tuir termu sira Konstituisaun nian, no aplika de’it ba ema sira ne’ebé hetan kondenasaun ho desizaun transitada em julgado (sentensa finál).
l Substituisaun ba eis-Prokuradór-Jerál Repúblika, Afonso Lopes, akontese iha nia mandatu nia rohan, ho Prokuradór-Jerál Adjuntu ne’ebé hetan nomeasaun nu’udar nia susesór. Laiha demisaun, no mós ruptura institusionál, hanesan hanoin ne’ebé artigu ne'e hamosu.
3. Responsabilidade ba falta juis
Alegasaun falta juis ne’e barak liu tanba fallansu atu hala’o inspesaun no avaliasaun ba juis primeira instánsia durante tinan balun nia laran, ne’ebé fó impaktu ona funsionamentu normál sistema judisiál nian. Omisaun ba avaliasaun sira-ne'e parte balun tanba inefikásia hosi asesória judisiál ne'ebé eziste durante períodu ida-ne'e. Atu nega katak inspesaun sira hanesan ne'e la akontese ne’e laloos.
4. Juis Tribunál Rekursu nian ne’ebé mate la hetan substituisaun
Iha artigu ne’e hateten katak Tribunál Rekursu lakon nia membrus metade. Tuir loloos, iha tribunál ne’e juis ida-de’it maka mate ona. Ida-ne’e akontese iha tinan neen liubá, no nunka hetan substituisaun, ne'ebé halo númeru juis uitoan de’it no iha númeru par, hodi halo susar atu tribunál funsiona ho di'ak. Omisaun ba informasaun ida-ne'e halo lee-na'in entende sala situasaun.
5. Nomeasaun ba Prezidente Tribunál Rekursu nian tuir Lei
Nomeasaun ba Juis Afonso Carmona nu’udar Prezidente Tribunál Rekursu ne’e halo tuir Lei n. 4/2025, ne’ebé aprova hosi Parlamentu Nasionál no promulga hosi Prezidente Repúblika. Hanesan ho Prezidente Tribunál Rekursu anteriór hotu-hotu, nomeasaun kompeténsia Xefe Estadu nian, no laiha ezijénsia legál katak ema ne’ebé hetan nomeasaun ne’e tenke membru hosi Tribunál ne’e rasik ka primeira klase.
Aleinde ne’e, regra ne'ebé determina katak Prezidente tribunál nian eleitu hosi membru sira rasik aplika de’it ba Supremu Tribunál Justisa, ne'ebé seidauk instala.
6. Indultu no alterasoins legais – interpretasaun sala
Sujestaun katak indultu ruma ne'ebé fó ba eis-padre Richard Daschbach maka rezultadu hosi mudansa sira ba Lei Organizasaun Judisiál nian maka sala no laiha fundamentu. Prosesu indultu, hanesan prevee iha Konstituisaun, la depende ba Tribunál Rekursu ka Prokuradoria-Jerál Repúblika. Tentativa atu liga kestaun ida-ne'e ba mudansa lejizlativa sira foin lalais ne'e espekulativa no laloos.
7. Tentativa atu dezakredita Primeiru Ministru
Inkluzaun, iha artigu hanesan, epizódiu ne’ebé akontese iha Oe-Kusi ne’ebé envolve Primeiru-Ministru laiha ligasaun ho kestaun justisa ka separasaun podér. Ida-ne’e hanesan tentativa ida ne’ebé klaru atu dezakredita ema ruma pesoalmente, lahó ligasaun institusionál ka legál ruma ba konteúdu sentrál notísia nian. Afirmasaun katak faktu sira hanesan ne'e "viola separasaun podér sira" laiha fundamentu no laiha rigor legál.
8. Laiha kontraditóriu no abordajen neglijente
Dala ida tan, Expresso alega katak husu esklaresimentu hosi delegasaun Timor-Leste nian iha Bruxelas, hodi ignora instituisaun ofisial sira ne'ebé iha Dili, hanesan Governu ka Prezidénsia Repúblika. Eskolla ida-ne'e, inesplikavel no repete, hatudu neglijénsia informativa no intensaun ida atu evita kontraditóriu diretu. Artigu ne'e mós ignora kompletamente ezisténsia hosi direitu resposta ne'ebé haruka ona antes no mós disponivel ba públiku iha plataforma ofisiál sira Governu nian.
9. Lukeno Alkatiri nia nomeasaun ne'e halo husi Eis-Prezidente Repúblika
Artigu ne'e refere ba substituisaun hosi Lukeno Alkatiri hosi Konsellu Superiór Majistratura Judisiál nian, lahó kontestualizasaun katak hetan nomeasaun iha tinan 2022 hosi Prezidente Repúblika iha tempu ne'ebá, Francisco Guterres Lú-Olo, ne'ebé iha momentu ne'ebá kaer knaar sira hanesan Xefe Estadu no Prezidente Fretilin.
Importante mós atu subliña katak nomeasaun ne'e akontese de'it loron balun antes eleisaun prezidensiál sira 2022 nian iha segunda volta, momentu ida ne'ebé sensivel tebes hosi pontu-de-vista institusionál. Maski nune'e, ida-ne'e la'ós alvu ba krítika públika hosi sira ne'ebé ohin hatudu ba alegasaun interferénsia polítika iha nomeasaun sira ne'ebé hanesan.
Omisaun hosi kontestu ida-ne'e hosi Expresso revela tratamentu parsiál ida hosi informasaun no kontribui ba konstrusaun narrativa ida ne'ebé la ekilibradu, hodi hamosu hanoin kona-ba interferénsia polítika bainhira de’it ida-ne'e iha interese ba liña editoriál artigu nian.
Konkluzaun
Artigu ne'ebé publika hosi Expresso iha loron 18 fulan-maiu tinan 2025 aprofunda narrativa ida ne’ebé parsiál no laloos, ne’ebé kria bazeia ba deklarasaun sira ne'ebé la verifika, omisaun sira hosi kontestu no uzu desproporsionál hosi fonte anónima sira. Ninia konteúdu fó impaktu ba persesaun esterna kona-ba estabilidade no lejitimidade instituisaun demokrátika Timor-Leste nian.
Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste reafirma ninia kompromisu ba Estadu Direitu, separasaun podér no respeitu ba Konstituisaun, no rejeita tentativa ruma atu instrumentaliza justisa liuhosi mídia ka atu manipula polítikamente aktu institusionál lejítimu sira.
Tanba ne’e, husu ba Expresso atu publika direitu resposta ida-ne’e tomak, ho destake hanesan ne’ebé fó ba artigu ida-ne’e, nune’e mós publikasaun direitu resposta anteriór, ne’ebé seidauk publika, hodi kumpre lejizlasaun portugeza ne’ebé aplikavel. REMATA
Dili, loron 19 fulan-maiu 2025
Gabinete Portavós Governu
Prezidénsia Konsellu Ministrus
Repúblika Demokrátika Timor-Leste - 16 maiu 2025Direitu resposta ba artigu “Eskándalu finanseiru hamosu krize konstitusionál, Governu Xanana Gusmão nian akuzadu hakarak kontrola justisa” – publika hosi jornál Expresso iha loron 13 fulan-maiu tinan 2025Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Loron 14 fulan-maiu tinan 2025
Direitu resposta
Direitu resposta ba artigu “Eskándalu finanseiru hamosu krize konstitusionál, Governu Xanana Gusmão nian akuzadu hakarak kontrola justisa” – publika hosi jornál Expresso iha loron 13 fulan-maiu tinan 2025
Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste, liuhosi Gabinete Portavós, ezerse nia direitu resposta ba artigu ne’ebé publika hosi Expresso iha loron 13 fulan-maiu tinan 2025, ho títulu “Eskándalu finanseiru hamosu krize konstitusionál, Governu Xanana Gusmão nian akuzadu hakarak kontrola justisa”.
Iha artigu ne’ebé temi tiha ona ne’e kontein faktu ruma ne’ebé laloos, omisaun grave, interpretasaun ne’ebé laiha fundamentu no erru relevante sira, ne’ebé tenke hadi’a, hodi iha lia-loos no defeza ba instituisaun demokrátika sira Timor-Leste nian.
1. Títulu bosok-teen no sensasionalista
Artigu ne'e fó-sai "eskándalu finanseiru" no "krize konstitusionál", lahó aprezenta faktu konkretu ruma hodi apoia alegasaun sira hanesan ne'e. Artigu ne'e la hatudu katak iha eskándalu finanseiru ne'ebé la'o hela, no mós la prova ezisténsia hosi violasaun konstitusionál ruma. Ida-ne'e maka formulasaun ida ne'ebé sensasionalista no espekulativu, ne'ebé buka atu atrai atensaun liuhusi hamate lia-loos no rigór jornalístiku.
2. Tentativa atu kontrola podér judisiál – laiha fundamentu
Halo referénsia ba “tentativa klara atu kontrola podér judisiál” ho objetivu atu fó indultu ba ema indivíduu sira, inklui Vise-Primeiru-Ministru Francisco Kalbuadi Lay. Alegasaun ida-ne'e absurda (la tama iha ulun) no laiha fundamentu:
Direitu atu fó indultu ne’e prerrogativa eskluziva Prezidente Repúblika nian, la’ós Tribunál Rekursu nian;
Vise-Primeiru-Ministru Francisco Kalbuadi Lay nunka hetan kondenasaun ba krime ruma tanba ne’e seidauk iha pozisaun atu hetan indultu. Pelu kontráriu, rekuza ba nia nomeasaun ministeriál hosi eis-Prezidente Repúblika, lahó akuzasaun formál ruma ka prosesu judisiál ne'ebé la'o hela, ema barak haree hanesan violasaun ba prinsípiu separasaun podér no Konstituisaun;
Richard Daschbach laiha ligasaun ruma ho Governu, no tentativa atu asosia/liga nia naran ba alegada estratéjia interferénsia iha podér judisiáriu, nu’udar hahalok ne’ebé irresponsavel tebes.
3. Afirmasaun falsa kona-ba substituisaun ba juis sira hotu hosi Tribunál Rekursu
Artigu ne’e hatete katak “juis sira hotu husi Tribunál Rekursu hetan ona substituisaun”. Afirmasaun ida-ne'e tuir faktu laloos no bosok-teen duni. Laiha juis ida maka hetan ezonerasaun ka hasai. Saida maka akontese de’it simplesmente nomeasaun ba Prezidente foun Tribunál Rekursu nian, hafoin titulár anteriór mandatu remata, tuir termu legál no konstitusionál sira ne'ebé vigora.
Aleinde ne’e, eis-prezidente Tribunál Rekursu nian, Dr. Deolindo dos Santos, hetan nomeasaun loron balun de’it molok tomada-de-pose ba prezidente Repúblika foun, ne’ebé, iha tempu ne’ebá, hamosu kestaun lejítima sira kona-ba oportunidade institusionál hosi desizaun ida-ne’e. Iha kontraste, nomeasaun atuál ne’e hala’o tuir dalan regulár no transparente, tuir tranzisaun regulár iha mandatu nia rohan, bazeia ba lejizlasaun ne’ebé Parlamentu Nasionál aprova no Prezidente Repúblika promulga.
Importante mós atu esklarese katak, maske Tribunál Rekursu provizoriamente ezerse podér sira ne’ebé atribui ba futuru Supremu Tribunál Justisa, maibé la’ós Supremu Tribunál Justisa. Tanba ne'e, regra eleisaun nian ne'ebé prevee ba tribunál ne'ebá la aplika ba nia, liuliu eleisaun interna ba nia prezidente hosi membrus Tribunál ne’e nian.
Durante vijénsia tomak Konstituisaun nian, Prezidente Tribunál Rekursu hotu-hotu hetan nomeasaun hosi Prezidente Repúblika iha momentu ne’ebá, tuir lei haruka. Tanba ne’e, nomeasaun ba atuál Prezidente Tribunál Rekursu tuir prátika institusionál ne’ebé hanesan ne’ebé konsolida ona dezde independénsia Timor-Leste nian.
4. Sitasaun sira hosi paresér sira ne'ebé la identifikadu no juridikamente frajil
Testu temi paresér jurídiku ida ne'ebé alegadamente deklara nomeasaun ba prezidente foun hosi Tribunál Rekursu hanesan inkonstitusional, maibé la indika artigu hosi Konstituisaun ne'ebé maka hetan violasaun. Pelu kontráriu, Lei n. 4/2025, ne'ebé aprova hosi Parlamentu Nasionál no promulga hosi Prezidente Repúblika, estabelese ho klaru katak, bainhira seidauk kria Supremu Tribunál Justisa, Xefe Estadu mak iha kompeténsia atu nomeia Prezidente Tribunál Rekursu, naran katak nia hala'o ona knaar iha majistratura durante pelumenus tinan 20 —Juis Afonso Carmona kumpre tomak rekizitu ne’e, tuir dadus ofisiál ne’ebé publika iha Jornál Repúblika.
Aleinde ne’e, artigu ne'e sujere, lahó aprezenta evidénsia ruma, katak paresér ne'e husu hosi Tribunál Rekursu rasik — alegasaun ida ne'ebé la dokumenta publikamente no ne'ebé, karik loos, sei sai kestionável tebes.
5. Tentativa subar atu hamosu instabilidade
Artigu ne'e temi posibilidade "manifestasaun ka levantamentu populár" iha Loron Restaurasaun Independénsia nian, lahó evidénsia loloos ruma hodi apoia afirmasaun hanesan ne'e. Akuzasaun ida-ne’e la iha responsabilidade no laiha baze faktuál, iha tempu ne’ebé instituisaun timorense sira funsiona ho normál no iha ambiente dame sosiál nian. Laiha sinál ruma kona-ba perturbasaun ruma ba orden públika, no nomeasaun ba Prezidente foun Tribunál Rekursu nian akontese ho kalma, hodi kumpre tomak ba ordenamentu jurídiku.
6. Erru faktuál grave kona-ba data independénsia
Hateten katak Loron Independénsia selebra iha loron 28 fulan-maiu. Informasaun ida-ne’e sala. Restaurasaun Independénsia Timor-Leste nian akontese iha loron 20 fulan-Maiu tinan 2002, data ne’ebé ofisialmente konsagra ona iha Konstituisaun no rekoñese nu’udar feriadu nasionál.
7. Kontraditóriu ne'ebé la eziste no fonte sira ne'ebé duvidozu
Expresso afirma katak tenta ona kontakta Governu liuhosi delegasaun iha Bruxelas. La kompriende tansá maka la buka resposta ofisiál hosi entidade governamentál sira iha Dili, ka hosi Prezidénsia Repúblika, ne'ebé mak iha kompeténsia atu nomeia. Fallansu iha kontraditóriu ne'e fó impaktu maka'as ba kredibilidade artigu ne’e.
Artigu ne'e mós uza beibeik fonte anónimu no la klaru — hanesan "fonte judisiál sira", "fonte militár sira", "fonte la ofisiál", ka "figura besik" — lahó esforsu ruma atu verifika ka kontestualiza fonte sira-ne’e. Prátika hanesan ne’e, bainhira la akompaña ho kontrapontu institusionál ka kontraditóriu diretu, sei promove narrativa parsiál no iha tendénsia polítika nomos fó impaktu ba imparsialidade no seriedade konteúdu jornalístiku nian. "fonte la ofisiál"
Konkluzaun
Artigu ne'ebé publika hosi Expresso iha loron 13 fulan-maiu tinan 2025 aprezenta erru faktuál sira, interpretasaun sira ne'ebé iha tendénsia no omisaun sira ne'ebé relevante, ne'ebé prejudika komprensaun públiku nian no hakle’uk persesaun esterna sira kona-ba funsionamentu regulár no lejítimu hosi instituisaun demokrátika sira Timor-Leste nian.
Nomeasaun ba Prezidente foun Tribunál Rekursu nian hala’o tuir lejizlasaun ne’ebé aprova hosi Parlamentu Nasionál, hodi kumpre tomak Konstituisaun no prátika institusionál Timor-Leste nian dezde independénsia.
Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste reafirma ninia kompromisu ba legalidade, separasaun podér no independénsia podér judisiál nian, no rejeita kualkér tentativa atu halo instrumentalizasaun polítika ba sistema justisa.
Tanba ne’e, husu ba Expresso atu publika direitu resposta ne’e ho kompletu, ho énfaze hanesan ne’ebé fó ba artigu orijinál, atu nune’e bele mantein ekilíbriu, transparénsia no responsabilidade iha informasaun.
Dili, 14 fulan-maiu 2025
Gabinete Portavós Governu
Prezidénsia Konsellu Ministrus
Repúblika Demokrátika Timor-Leste - 16 maiu 2025Toleránsia Pontu iha loron 19 fulan-Maiu tinan 2025 iha okaziaun Selebrasaun Aniversáriu “Restaurasaun Independénsia” nian ba da-23Primeiru-Ministru, liuhosi Despaxu n.º /PM/V/2025, determina tuirmai:hare tan
1 - Fó toleránsia pontu iha loron 19 fulan-maiu tinan 2025, loron tomak.
2 - Despaxu ida-ne’e abranje funsionáriu, ajente no traballadór hotu-hotu ne’ebé hala’o atividade iha servisus administrasaun direta Estadu nian, tantu sentrál ka deskonsentradu, ka iha organizmu administrasaun indireta sira.
3 - La inklui iha númeru anteriór rekursus umanus hosi servisu públiku sira ne’ebé, tanba natureza hosi atividade ne’ebé sira hala’o, tenke hala’o nafatin serbisu durante períodu ne’e.
4 - Sein prejuizu ba kontinuidade no kualidade servisu públiku nian ne’ebé atu halo, dirijentes másimus husi servisu sira ne’ebé maka temi ona iha númeru anteriór, tenke fó dispensa ne’ebé hanesan ba devér asiduidade funsionáriu sira ne’e nian, ne’ebé sei determina bazeia ba oportunidade.