Komunikadus
- 28 outubru 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 28 fulan-outubru tinan 2026Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus loron 28 fulan-outubru tinan 2026
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay, no Governadór Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla iha lian portugés), Hélder Lopes, kona-ba Rejime Jurídiku ba Utilizasaun Instrumentus Pagamentus Eletrónikus iha Ezersísiu Atividades Ekonómikas.
Diploma ne’e estabelese obrigasaun ba operadores atividades ekonómikas atu disponibiliza no aseita instrumentu pagamentu eletróniku, ho objetivu atu promove efisiénsia, seguransa, transparénsia no rastreabilidade tranzasaun, nune’e mós dezenvolvimentu no utilizasaun sistema pagamentu nasionál.
Rejime ne’e abranje operadores atividades ekonómikas nian iha territóriu nasionál tomak, fornesedór servisu pagamentu nian sira ne’ebé hetan autorizasaun hosi BCTL, no mós Administrasaun Públika no entidade públika sira seluk, fó exesaun ba vendedór ambulante sira no ba atividade sira ne’ebé hala’o iha área remota sira ne’ebé laiha kondisaun téknika, teknolójika ka infraestrutura ne’ebé bele uza instrumentu sira-ne’e. Operadór sira ne'ebé inklui ona iha períodu fulan neen hodi adapta ho obrigasaun foun sira ne’e, tanba diploma ne’e tama iha vigór iha loron dahuluk fulan tuirmai hafoin nia publikasaun.
****
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, ne’ebé aprova realizasaun (estabelesimentu) kapitál sosiál hosi Banku Nasionál Dezenvolvimentu Timor-Leste, SA (BNDTL) no autoriza despeza ba estabelesimentu kapitál sosiál nian ne’e.
Rezolusaun ne’e aprova realizasaun (estabelesimentu) ba kapitál sosiál BNDTL nian, ne’ebé subskreve totalmente hosi Estadu, ho montante dolar amerikanu millaun 30 no autoriza realizasaun despeza to’o loron 31 fulan-dezembru tinan 2026, liuhusi verba ne’ebé inskreve ona iha dotasaun Orsamentu Jerál Estadu nian ba tinan ida-ne’e.
Realizasaun (estabelesimentu) kapitál sosiál ne’e nu’udar rekizitu préviu ba pedidu autorizasaun husi BNDTL ba Banku Sentrál Timor-Leste. Misaun Banku ne’e nian mak atu promove dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé sustentável no inkluzivu iha país ne’e, liuhosi fornese solusaun finansiamentu ne’ebé adekuadu ba empreza no projetu nasionál sira, hodi atua ho maneira komplementár ba sistema bankáriu komersiál no sistema finanseiru ne’ebé iha.
****
Konsellu Ministrus delibera hodi aprova Memorandu Entendimentu entre Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Ministériu Negósius Estranjeirus Repúblika Korea kona-ba Kriasaun Mekanizmu Konsulta Bilateral ida.
Memorandu ne’e estabelese mekanizmu ida ba konsulta bilaterál periódika ho objetivu atu hametin relasaun no kooperasaun entre nasaun rua ne’e, fasilita troka hanoin kona-ba kestaun bilaterál, rejionál no internasionál ne’ebé sai interese komún, no mós avalia progresu kooperasaun nian iha área sira ne’ebé bele inklui komérsiu, ekonomia, saúde, edukasaun, siénsia no teknolojia no agrikultura.
Konsulta sira ne’e sei hala'o iha nivel hosi altus funsionárius Ministérius Negósius Estranjeirus ida-idak nian, tinan rua dala ida, ka bainhira de'it maka parte sira konsidera nesesáriu, alternadamente (troka malu) iha Timor-Leste no Repúblika Koreia.
****
Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta mós husi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, kona-ba Rejime Espesiál Aprovizionamentu ba Konstrusaun Infraestrutura ne’ebé ho Objetivu atu Hadi’a Asesibilidade no Reabilitasaun Sidade Dili, iha Ámbitu Preparasaun Eventu sira ne’ebé Relasiona ho Prezidénsia Timor-Leste nian ba ASEAN.
Diploma ne’e estabelese rejime aprovizionamentu espesiál ida hodi simplifika prosedimentu sira ne’ebé aplika ba ezekusaun projetu prioritáriu sira hodi hadi’a asesibilidade no reabilitasaun sidade Dili, atu bele garante ninia finalizasaun tuir tempu loloos ba eventu sira ne’ebé relasiona ho Prezidénsia Timor-Leste nian ba ASEAN, ne’ebé tuir planu sei hahú iha tinan 2029.
Rejime ne'e inklui seksaun neen hosi estrada sira ho dalan sira iha sidade Dili, inklui intervensaun iha estrada sira, dalan ba ema-la'o-ain no espasu públiku sira, nune'e mós substituisaun hosi sistema eletrisidade públika iha rai leten ho sistema rai-okos, no instalasaun ka pré-instalasaun infraestruturas públikas ba saneamentu, abastesimentu bee-moos no telekomunikasaun.
Ba ezekusaun projetu hirak-ne’e nian, diploma ne’e permite uza prosedimentu solisitasaun kotasaun ka ajuste diretu, la haree ba valór kontratu nian, sein sees hosi prinsípiu no regra sira seluk ne’ebé aplikavel ba aprovizionamentu públiku no mós ezekusaun despeza públika nian.
Implementasaun projetu sira ne’e kabe ba Ministériu Obras Públikas no empreza públika sira ne’ebé iha nia tutela, ho Komisaun Nasionál Aprovizionamentu, I.P., ne’ebé responsavel ba hala’o prosedimentus aprovizionamentu nian. Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál, I.P., mantein ninia kompeténsia ba verifikasaun téknika no finanseira no kompeténsia sira seluk ne’ebé prevee ona iha lejizlasaun aplikavel.
Medida ida-ne’e ho objetivu atu garante ezekusaun atempada (tuir tempu loloos) hosi atividade sira ne’ebé nesesáriu hodi prepara sidade Dili ba eventu sira ne’ebé asosiadu ho Prezidénsia ASEAN nian, hodi kontribui mós ba hadi’a sirkulasaun rodoviáriu no ema-la’o-ain, espasu urbanu, no mós infraestruturas públikas ne’ebé sai parte hosi obra sira ne’e.
****
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, ba alterasaun dahuluk ba Rezolusaun Governu n.º 19/2026, loron 1 fulan-abríl, ne’ebé determina montante másimu hosi despeza ne’ebé sei halo iha ámbitu prosesu transladasaun hosi restus mortais preladus katólikus ne’ebé hala’o knaar pastorál iha Timor-Leste.
Alterasaun ne'ebé aprova ona aumenta montante másimu ne'ebé aloka hodi kobre despeza sira ba transladasaun restus mortais preladus nian hosi Portugal ba Katedrál Dili, nune'e mós serimónia funeral no omenajen sira ne'ebé iha relasaun, hosi dolar amerikanu rihun 600 ba 854.990.
Aumentu ida-ne’e, hamutuk dolar amerikanu 254.990, ho objetivu atu kobre kustu adisionál sira ne’ebé aprova durante prosesu ne’e hosi Komisaun Interministeriál ne’ebé responsavel ba organizasaun serimónia sira, liuliu hirak ne’ebé relasiona ho reprezentasaun institusionál Governu nian iha serimónia sira ne’ebé hala’o iha Katedrál Évora, Portugál, ezekusaun obra monumentu Mehara no serimónia sira ne’ebé hala’o iha Bali, Indonézia. REMATA
- 26 outubru 2026Governu Timor-Leste felisita Luiz Inácio Lula da Silva ba reeleitu nu’udar Prezidente BrazilPrezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Governu Timor-Leste felisita Luiz Inácio Lula da Silva ba reeleitu nu’udar Prezidente Brazil
26 fulan-outubru tinan 2026
Governu Timor-Leste felisita Luiz Inácio Lula da Silva ba ninia reeleisaun nu’udar Prezidente Repúblika Federativa Brazil, hafoin eleisaun prezidensiál ronda daruak, ne’ebé hala’o iha loron 25 fulan-outubru tinan 2026.
Governu Timor-Leste hato’o mós parabéns ba povu brazileiru nia partisipasaun iha prosesu eleitorál no dezeja susesu ba Prezidente reeleitu iha nia mandatu foun.
Timor-Leste no Brazil mantein relasaun istórika amizade no kooperasaun, bazeia ba lasu kulturál no linguístiku ne'ebé halibur povu rua ne'e no mós iha valór sira ne'ebé hanesan kona-ba demokrasia, dame, no respeitu ba direitu internasionál.
Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus no Portavós Governu nian, Agio Pereira, afirma katak “reeleitu Prezidente Luiz Inácio Lula da Silva nu’udar oportunidade ida hodi kontinua aprofunda lasu ne’ebé metin entre Timor-Leste no Brazil no mós hodi reforsa defeza multilateralizmu no orden internasionál ida ne’ebé bazeia ba diálogu, kooperasaun no respeitu entre Estadu sira”. REMATA - 21 outubru 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 21 fulan-outubru tinan 2026Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus loron 21 fulan-outubru tinan 2026
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no, delibera hodi aprova Roteiru Nasionál ba Implementasaun Kompromisu Ekonómiku ASEAN nian ba 2026-2030, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas no Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel.
Roteiru ida-ne’e estabelese kuadru nasionál ba orientasaun no koordenasaun atu garante implementasaun, ho forma koordenada no fazeada (tuir faze), ba kompromisus ekonómikus ne’ebé Timor-Leste halo ona iha ASEAN nia laran durante períodu husi 2026 to’o 2030, hodi define prioridade, asaun, no responsabilidade institusionál sira. Roteiru ne’e akompaña ho Planu Asaun Estratéjiku Setoriál 19 ba 2026-2030 no Planu Traballu Setoriál 19 ba 2026-2027, ne’ebé transforma kompromisu sira ne’e sai prioridades, reformas no asaun konkreta sira iha setór oioin.
Deliberasaun ne’e determina katak ministérius, instituisaun sira, no entidade públika sira seluk ne’ebé envolve tenke asegura ezekusaun ba asaun sira ne’ebé prevee ona iha ida-idak nia área responsabilidade nian, enkuantu Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, ho koordenasaun husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, ne’ebé responsavel atu garante koordenasaun jerál, akompañamentu, koordenasaun no konsolasaun ba progresu sira ne’ebé hetan ona iha implementasaun ba Roteiru.
Entidade responsavel sira tenke fornese beibeik informasaun kona-ba progresu implementasaun medida sira-nian, ne’ebé inklui progresu ne'ebé atinje ona, obstákulus ne'ebé identifika ona, no mós medidas ne'ebé propoin atu rezolve obstákulu sira ne’e. Roteiru sei sujeita mós ba monitorizasaun no revizaun periódika, hodi konsidera evolusaun kompromisu sira Timor-Leste nian iha ámbitu ASEAN, desizaun hosi ninia órgaun kompetente sira, no mós prioridade nasionál.
Ho desizaun ida-ne’e, Governu hanoin atu garante aproximasaun nasionál ida ne’ebé koordenada no koerente hodi kumpre kompromisu ekonómiku sira ne’ebé halo ona iha ámbitu ASEAN nian no hodi aprofunda partisipasaun Timor-Leste nian iha Komunidade Ekonómika ASEAN nian.
*****
Konsellu Ministrus aprova ona projetu Proposta Lei haat, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, relasiona ho alterasaun lejizlasaun eleitorál no rejistu eleitorál, ho objetivu atu atualiza no armoniza prosedimentu eleitorál, moderniza sistema resenseamentu, no mós fasilita ezersísiu direitu votu nian.
Proposta sira ne'ebé aprova ona inklui alterasaun daruak ba Lei n.º 22/2021, loron 4 fulan-novembru, Lei Eleitorál Munisipál; alterasaun daruak ba Lei n.º 6/2016, loron 25 fulan-maiu, Lei Resenseamentu Eleitorál; alterasaun daneen ba Lei n.º 6/2006, loron 28 fulan-dezembru, Lei Eleitorál ba Parlamentu Nasionál; no alterasaun ba dala hitu ba Lei n.º 7/2006, loron 28 fulan-dezembru, Lei Eleitorál ba Prezidente Repúblika.
Entre medida prinsipál sira ne'ebé propoin, maka hasa’e asesibilidade hosi prosesu eleitorál ba ema sira ho defisiénsia, liuliu liuhosi introdusaun hosi matrís (modelu) sira boletin votu nian iha letra braille, apoiu ba eleitór sira ho difikuldade mobilidade nian, no mós votu asistidu iha kazu sira ne'ebé prevee iha lei. Prevee mós estensaun oras votasaun nian iha estranjeiru to'o tuku 8 kalan ba eleisaun Prezidente Repúblika no Parlamentu Nasionál, ho objetivu atu fasilita partisipasaun eleitorál hosi sidadaun timoroan sira ne'ebé hela iha diáspora.
Iha ámbitu hosi resenseamentu eleitorál, mudansa sira ho objetivu atu konsolida dijitalizasaun hosi sistema, hodi estabelese uzu hosi formuláriu eletróniku no rejistu hosi dadus biométriku, inklui impresaun dijitál (impresaun liman-fuan) no fotografia hosi eleitór, no ho introdusaun elementu foun sira seguransa nian iha kartaun eleitorál, liuliu kódigu QR ida. Aleinde ne’e, propoin posibilidade atu harii komisaun sira rejistu eleitorál nian iha nasaun sira ne'ebé maka Timor-Leste laiha reprezentasaun diplomátika, liuhosi sidadaun timoroan na'in rua ho idoneidade provadu ne'ebé hela iha nasaun ne’e.
Proposta sira ne’e inklui mós atualizasaun rekizitus hodi aprezenta kandidaturas, posibilidade hodi ajusta númeru hosi ofisiál eleitorál balun ba númeru hosi eleitór sira ne'ebé rejistadu iha sentru votu nian no estasaun votu nian, no mós mudansa sira seluk ne'ebé ho objetivu atu hadi'a organizasaun hosi aktu eleitorál. Iha kazu eleisaun munisipál, kandidatura sira ba Prezidente no Vise-Prezidente Munisípiu ne'ebé aprezenta hosi grupu sidadaun sira tenke kontinua halibur apoiu hosi pelumenus 5% hosi eleitór sira ne'ebé rejistadu iha munisípiu ne’e, agora tenke inklui pelumenus proponente na'in-50 hosi sub-unidade ida-idak ne'ebé maka halo parte iha munisípiu ne’e.
Ho mudansa sira-ne'e, objetivu mak atu moderniza no armoniza kuadru eleitorál, halo prosesu sira votasaun no rejistu nian sai asesivel liután, no mós adapta lejizlasaun ho evolusaun teknolójika no esperiénsia ne'ebé hetan iha hala'o prosesu eleitorál iha Timor-Leste.
****
Tuir proposta sira ne’ebé aprezenta hosi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova tema “Tinan 51 Istória - Konsolida Estabilidade no Promove Dezenvolvimentu Sustentável” ba komemorasaun Aniversáriu Proklamasaun Independénsia Unilaterál Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian ba dala 51.
****
Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Saúde, Elia A. A. dos Reis Amaral, kona-ba Rejime promosaun estraordináriu ba pesoál integradu iha karreira profisionál saúde nian iha Administrasaun Públika ba tinan 2026.
Dekretu ida-ne'e kontinua rejime promosaun estraordináriu tinan 2025 nian no estabelese vaga 1.874 ba promosaun profisionál saúde sira ne'ebé la hetan promosaun iha tinan kotuk. Rejime ne'e kobre médikus, enfermeirus, parteiras, no mós téknikus diagnóstiku, terapéutika no saúde públika nian. Promosaun prodús efeitu iha loron 1 fulan-jullu tinan 2026.
Ho medida ida-ne’e, Governu iha intensaun atu hasa’e valorizasaun no motivasaun ba profisionál saúde sira, promove progresaun karreira, no kontribui ba reforsu Servisu Nasionál Saúde nian.
****
Konsellu Ministrus aprova projetu Proposta Lei kona-ba alterasaun dahuluk ba Lei n.º 15/2017, loron 23 fulan-agostu, Lei Investimentu Privadu, ho objetivu atu reforsa kondisaun sira ba atrasaun (dada) projetus investimentu nian no reinvestimentu ho dimensaun boot no mós ne’ebé iha interese estratéjiku ba dezenvolvimentu Timor-Leste.
Proposta ne’e mantén rejime jerál ba konsesaun benefísiu fiskál no insentivu aduaneiru no mós introdús rejime espesífiku ida ba projetus investimentu ka reinvestimentu nian ne'ebé konsidera iha interese nasionál boot, iha ámbitu Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu. Ba projetu sira-ne’e, benefísiu sira bele fó ba tinan 25, ne’ebé renovavel ba períodu hanesan, liuhusi rekoñesimentu husi Rezolusaun Governu nian, ho konsiderasaun ba dimensaun ka natureza investimentu nian no mós ninia impaktu ekonómiku, sosiál, ambientál ka teknolójiku.
Diploma ne’e mós klarifika no dezenvolve rejime kona-ba akordu espesiál sira investimentu nian, hodi estabelese ho detalle liután kondisaun sira ba ninia selebrasaun no mós kompromisu husi investidór sira, liuliu kona-ba kriasaun empregu ba traballadór timoroan sira no sira-nia formasaun profisionál, akizisaun beins no servisus husi fornesedór lokál sira, protesaun ba ambiente, no mós apoiu ba komunidade lokál.
Aleinde ne’e, estabelese mós garantia ba estabilidade jurídika no fiskál relasiona ho benefísiu sira ne'ebé fó, sein prejuizu ba aplikasaun regra interese públiku nian, no mós reforsa mekanizmu sira monitorizasaun no fiskalizasaun nian ba projetu no konsekuénsia sira karik iha inkumprimentu, inklui posibilidade atu hakotu akordu no lakon benefísiu sira ne'ebé fó.
****
Tuir projetu ne’ebé aprezenta hosi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova ajustamentu temporáriu ba folin unitáriu referénsia nian hosi produtu petrolíferu no simentu ne’ebé uza iha ezekusaun obras públikas, haree ba aumentu hosi kustu hosi materiál hirak ne’e iha merkadu nasionál no internasionál, asosiadu ho konflitu armadu iha Europa no Médiu Oriente.
Deliberasaun ne'e determina katak Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN, IP) atualiza folin referénsia, konsidera valór hosi US$ 1,65 kada litru kombustivel nian, US$ 5 kada saku simentu nian, no US$ 1,25 kada kilograma hosi material betuminozu nian.
Medida ne’e ho objetivu atu adapta kustu obras públikas nian ho realidade merkadu nian, evita suspensaun projetu, no mós garante kontinuidade no kualidade konstrusaun infraestruturas públikas nian. ADN mós iha responsabilidade atu akompaña beibeik dezenvolvimentu folin sira no halo ajustamentu nesesáriu sira hodi proteje interese Estadu nian no empreza sira ne'ebé envolve.
****
Ikusliu, Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, aprezenta ba Konsellu Ministrus Memorandu Entendimentu ne’ebé sei asina entre Ministériu Komérsiu no Indústria Timor-Leste no Ministériu Propriedade Intelektuál Repúblika Koreia (Koreia Súl), ho objetivu atu hametin kooperasaun bilaterál iha área propriedade intelektuál.
Memorandu ne’e estabelese kuadru ida ba kooperasaun ho objetivu atu haforsa kapasidade institusionál Timor-Leste nian iha área ida-ne’e, liuhusi fahe koñesimentu no esperiénsia sira, formasaun ba tékniku sira, no mós interkámbiu pesoál espesializadu sira. Memorandu ne’e prevee mós kooperasaun hodi dezenvolve polítika no lejizlasaun, proteje direitu propriedade intelektuál, no mós hodi promove ninia utilizasaun ekonómika, inklui komersializasaun produtu no inovasaun. REMATA
- 07 outubru 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 7 fulan-outubru tinan 2026Analiza ona:hare tan
1 – Akordu ho Governu Indonézia kona-ba Promosaun no Protesaun ba Investimentus. - 30 setembru 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 30 fulan-setembru tinan 2026Aprova ona:hare tan
1 - Autorizasaun ba despezas fundus hosi Orsamentu Jerál Estadu nian, implementasaun Projetu Tasi Mane iha Kosta Súl;
2 - Nomeasaun membrus Konsellu Fiskál hosi BTL, EP;
3- Atribuisaun podér tomak ba asinatura Akordu-Kuadru ASEAN kona-ba Ekonomia Dijitál (DEFA) no Akordu-Kuadru ASEAN nian kona-ba Konkorrénsia (AFAC);
4 - Proposta Orsamentu Jerál Estadu ba 2027.
Apoia ona:
1 - Relatóriu Estadu Timor-Leste nian sobre Revizaun Periódika Universál (RPU) 2022–2026. - 16 setembru 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 16 fulan-setembru tinan 2026Aprova ona:hare tan
1 - Rejime Selesaun no Kontratasaun Advogadu ba Reprezentasaun Forense Estadu nian.
Apoia ona:
1 - Adosaun Relatóriu Avaliasaun Mútua Timor-Leste 2024, Planu Estratéjiku Nasionál 2025–2028 no Relatóriu Avaliasaun Nasionál Risku 2025 no sira-nia aneksu, no mós autorizasaun ba publikasaun relatóriu ikus ne’e;
2 – Publikasaun Relatóriu Sumáriu kona-ba Pobreza iha Timor-Leste; no
3- Utilizasaun estratéjika ba Intelijénsia Artifisiál, Gráfiku Koñesimentu, Kaduak Dijitál, no Intelijénsia Preditiva nu’udar intrumentu atu apoia preparasaun no ezersísiu Prezidénsia ASEAN hosi Timor-Leste iha 2029.
Analiza ona:
1 - Aprezentasaun hosi BCTL kona-ba dezempeñu Fundu Petrolíferu iha semestre dahuluk tinan 2026 nian;
2 - Aprezentasaun husi BCTL kona-ba rezultadu husi Relatóriu Avaliasaun Mútua kona-ba medida sira atu kombate brankeamentu kapitál no finansiamentu terrorizmu;
3 - Aprezentasaun hosi BCTL kona-ba Revizaun Ekonómika ba semestre dahuluk tinan 2026 nian; no
4 - Aprezentasaun kona-ba rezultadu Sorumutu Reprezentante Altu Nivel (Senior Officials’ Meeting - SOM) ASEAN nian. - 11 setembru 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 11 fulan-setembru tinan 2026Aprova ona:hare tan
✅ 1 - Rejime Progresaun Estraordinária ba Pesoál Karreira iha Rejime Jerál Administrasaun Públika nian;
✅ 2 - Kalendáriu resenseamentu eleitorál iha estranjeiru;
✅ 3 - Autorizasaun despeza no abertura prosedimentu aprovizionamentu nian ba konstrusaun no instalasaun Sistema Fornesimentu Enerjia Íbridu iha illa Ataúru;
✅ 4 - Vogál efetivu foun ne’ebé nomeia hosi Governu ba Konsellu Superiór Majistratura Judisiál.
Analiza ona:
➡️ 1 - Prosesu renovasaun pasaporte ba sidadaun timoroan sira ne’ebé hela no servisu iha Israel. - 08 setembru 2026Tribunál Supremu Victoria rejeita Kazu LighthouseTribunál Supremu Victoria (Tribunál) iha loron-sesta ne'e fó sai desizaun ida ne’ebé afavor ba pedidu Governu Timor-Leste hodi demite prosesu ida husi Lighthouse Corporation (Lighthouse) ne'ebé hahú iha tinan 2018 hasoru Timor-Leste ho nia entidade públika eletrisidade, EDTL.hare tan





1 

































