RSS 

Komunikadus

  • 22 abril 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 22 fulan-abril tinan 2026
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa

    Sorumutu Konsellu Ministrus loron 22 fulan-abril tinan 2026
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, alterasaun dahuluk ba Lei n. 13/2011, loron 28 fulan-setembru, kona-ba Rejime Dívida Públika.
    Proposta ne’e permite habelar tan ámbitu emisaun dívida públika nian, hodi la limita de’it ba finansiamentu infraestruturas estratéjikas, atu nune’e bele permite uza instrumentu hanesan títulu Tezouru hodi finansia despeza jerál Estadu nian. Alterasaun ida-ne’e ho objetivu atu aliña rejime dívida públika nasionál ho prátika sira ne’ebé adota ona iha maioria nasaun sira no kria kondisaun ba jestaun finansas públikas ida ne’ebé sustentável liu iha médiu no longu prazu.
    Ho inisiativa ida-ne’e, Governu hanoin atu hametin sustentabilidade orsamentál, prepara nasaun ba diminuisaun progresiva reseita husi Fundu Mina-rai, no mós garante estabilidade boot-liu iha finansiamentu polítika públika ne’ebé esensiál.
    Projetu Proposta Lei ida-ne'e hetan ona deliberasaun iha sorumutu Konsellu Ministrus loron 27 fulan-janeiru tinan 2026. Maibé, tuir ajustamentus ne'ebé introdús iha faze redasaun finál, liuliu atu klarifika regras ne’ebé relasiona ho emisaun no jestaun Títulus no Letras Tezouru, presiza reavaliasaun no deliberasaun foun ba Projetu Proposta Lei ida-ne'e.
    *****
    Konsellu Ministrus aprova ona Rezolusaun Governu ida ne’ebé hato’o ninia tristeza boot ba Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo nia mate. Governu hato’o sentida kondolénsia sinsera ba família enlutada no rekoñese públikamente kontribuisaun boot ne’ebé saudozu halo iha servisu ba Estadu no iha dezenvolvimentu ensinu superiór iha Timor-Leste. Rezolusaun ne’e mós determina atu halo minutu silénsiu ida iha instituisaun públika sira no ensinu superiór hotu-hotu, iha data ne’ebé sei determina.
    Sidadaun timoroan ho méritu rekoñesidu, destaka ninia dedikasaun públika tanba ninia kompromisu ba dezenvolvimentu sistema ensinu superiór, promosaun koñesimentu no valorizasaun kapitál umanu nasionál, tantu nu’udar membru Governu no molok ne’e iha Universidade Nacional Timor Lorosa’e.
    Bainhira saudozu hala’o knaar governu nian, iha ninia servisu sempre bazeia ba padraun ne’ebé aas kona-ba dedikasaun, kompeténsia téknika no espíritu servisu públiku, no mós kontribui ona ba konsolidasaun polítika públika iha área ensinu superiór, siénsia no inovasaun.
    Ninia vizaun estratéjika no kompromisu halo nia bele reforsa kualidade instituisaun ensinu superiór sira, promove kooperasaun akadémika internasionál, no mós habelar oportunidade formasaun avansada ba sidadaun timoroan sira.
    Ninia mate nu’udar lakon ida ba Governu, ba komunidade akadémika no sientífika, no mós ba povu timoroan.
    *****
    Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, ba ezonerasaun dirijentes servisu iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) ne’ebé nomeia liuhosi Rezolusaun Governu n. 37/2025, loron 27 fulan-agostu, no nomeasaun ba Prezidente, Sekretáriu no Diretór Rejionál sira RAEOA nian.
    Ho Rezolusaun ida-ne’e, Diretór-Jerál Rejionál no Diretór Rejionál sira ne’ebé hala’o hela funsaun hetan ezonerasaun, no Régio da Cruz hetan nomeasaun nu’udar Prezidente RAEOA. Nomeia mós Sekretáriu Rejionál sira maka hanesan Salvador da Cruz, ba Administrasaun no Finansas, Francisco Loca, ba Planeamentu no Dezenvolvimentu, no mós Merita Marques Lafo, ba Asuntu Sosiál no Organizasaun Komunitária.
    Tuir mai, hetan mós nomeasaun nu’udar Diretór Servisu Rejionál sira hanesan: Domingos Punef, Adelaide Rosália Faria Correia, Amâncio Aguido Punef, Augusto Jorge de Fátima Efi, Mário Coel, Anita da Costa Ruing, Vicêncio Cono, Odete Amado Martins, André Lao, Remígio Nuno Sila, Yoseph Ili, José Oki, Anastásia Eni, Fátima Olga Hei Amaral, Tomás José Tanessib Anuno, Júlio Coel, Domingos de Almeida, Orlando Quelo, José Ase Neno Colo, Cândido dos Reis Amaral no Jaime Taeque.
    Titulár kargu sira ne’e sujeita ba avaliasaun dezempeñu anuál, no simu klasifikasaun ne'ebé la satisfatóriu sai baze hodi ezonera sira.
    ****
    Ikusliu, Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, ne’ebé ho objetivu atu estabelese taxa ne’ebé tenke selu ba aktu no servisu Administrasaun Públika nian relasiona ho veíkulu motorizadu no nia kondutór sira.
    Diploma ne’e define no klarifika rejime taxa ne’ebé aplika ba aktu no servisu ne’ebé Administrasaun Públika presta iha setór rodoviáriu, atu nune’e bele garante korrespondénsia entre servisu ne’ebé presta no ninia kustu ida-idak. Diploma ne’e, entre sira seluk, inklui prosedimentu relasionadu ho matríkula, rejistu, inspesaun veíkulu, emisaun títulu no lisensa sira, no mós ezame no dokumentu sira ne’ebé relasiona ho kondusaun.
    Dekretu-Lei ne’e estabelese mós regras kona-ba kobransa taxa, identifikasaun ba sujeitu pasivu sira (ema ka instituisaun ne’ebé iha obrigasaun selu taxa) no posibilidade ba kobransa ne’ebé hala’o hosi entidade terseira parte sira, tuir termu sira ne’ebé define legalmente, hodi revoga rejime anteriór no prevee nia entrada iha vigór loron 30 hafoin nia publikasaun.
    Projetu Dekretu-Lei ida-ne'e hetan ona deliberasaun iha sorumutu Konsellu Ministrus iha loron 21 fulan-janeiru tinan 2026. Maibé, tuir ajustamentus ne'ebé introdús iha faze redasaun finál, liuliu kona-ba reapresiasaun ba valór taxa ne'ebé sei kobra, presiza apresiasaun no aprovasaun filafali hosi Konsellu Ministrus ba Projetu Dekretu-Lei ida-ne'e. REMATA
    hare tan
  • 21 abril 2026Governo manifesta profundu pezar ba Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura José Honório da Costa Pereira Jerónimo nia mate
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Loron 21 fulan-abríl tinan 2026
    Komunikadu Imprensa
    Governu espresa tristeza boot ba Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo nia mate
    Ho laran triste ne’ebé kle’an Governu Timor-Leste ohin, loron 21 fulan-abríl tinan 2026, simu notísia, kona-ba Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo ninia mate ne’ebé ita hotu la espera.
    José Honório da Costa Pereira Jerónimo moris iha Bazartete, Munisípiu Likisá, iha loron 15 fulan-fevereiru tinan 1973. Hasai lisensiatura iha Estudu Dezenvolvimentu iha tinan 2001, iha Institutu Teknolojia no Siénsia Mandala, Indonézia, no remata mestradu iha área ne’ebé hanesan iha tinan 2010, iha Universitas Kristen Satya Wacana, Salatiga, Indonézia.
    Nia ezerse funsaun akadémika iha Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) dezde 2001, iha ne’ebé nia okupa kargu diresaun oioin, inklui Xefe Departamentu, Dekanu, Vise-Dekanu no Pró-Reitór iha área oioin jestaun universitária nian. Nune’e mós nu’udar membru Konsellu Jerál UNTL no ezerse funsaun hanesan Adidu Komérsiu iha Embaixada Timor-Leste iha Jakarta, hosi tinan 2013 to’o 2015.
    Dezde tinan 1994, sai nu’udar membru organizasaun estudantíl “Resistência Nacional dos Estudantes de TimorLeste” (RENETIL), iha luta ba libertasaun nasionál.
    Iha loron 1 fulan-jullu tinan 2023, simu pose nu’udar Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura iha Governu Konstitusionál IX, hodi asume responsabilidade ba definisaun no ezekusaun polítika públika iha área ensinu superiór, siénsia no teknolojia nian, nune’e mós ba koordenasaun instituisaun sira iha setór ne’ebé iha nia tutela.
    Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus no Portavós Governu, Agio Pereira, espresa ninia “tristeza boot ba José Honório da Costa Pereira Jerónimo nia mate, ne’ebé husik hela kontribuisaun importante ida ba dezenvolvimentu ensinu superiór iha Timor-Leste no reforsu instituisaun akadémika nasionál sira, hodi dedika ona ninia vida ba servisu públiku, edukasaun no dezenvolvimentu nasionál”. Nia hatutan tan katak “Governu hato’o ninia sentida kondolénsia sinsera ba família enlutada, amigu no timoroan sira hotu iha momentu lutu ida-ne’e”. REMATA
    hare tan
  • 15 abril 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 15 fulan-abril tinan 2026
    Aprova ona:

    ✅ 1 - Kriasaun Grupu Traballu Interministeriál ba Akompañamentu Projetu Konstrusaun Sentru Internasionál Konvensoins nian.

    ✅ 2 – Alterasaun dahuluk ba Orgánika Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun nian;

    ✅ 3 – valór taxa ne’ebé sei kobra hodi halo ezame laboratóriu iha laboratóriu hosi instituisoins Servisu Nasionál Saúde nian

    ✅ 4 – Doasaun ba Noble Timor hodi halo likidasaun ba dívida sira ne’ebé pendente ne’ebé relasiona ho organizasaun edisaun anteriór sira husi Tour Timor, Maratona Dili no Suai Extreme.

    ✅ 5 - tema “Aprofunda Kooperasaun Ekonómika no Komersiál iha CPLP: Oportunidades no Dezafius” ba Reuniaun Ministrus Komérsiu CPLP nian;

    ✅ 6 – kriasaun no responsabilidade sira hosi ekipa negosiasaun nian kona-ba adezaun Timor-Leste nian ba Akordu sobre Kontratus Públikus;

    ✅ 7 - Tema “Hamutuk ita sei Harii Pátria ida ne'ebé justu, inkluzivu no reziliente ba beibeik” ba serimónia ofisiál sira selebrasaun aniversáriu Restaurasaun Independénsia nian ba dala 24

    Analiza ona:

    ➡️ 1 – Aprezentasaun kona-ba preparasaun ba reuniaun Komité Rejionál OMS ba Rejiaun Sudeste Aziátiku ba da-79;

    ➡️2 - Aprezentasaun kona-ba Unidade Saúde ASEAN;

    ➡️3 - Aprezentasaun kona-ba Laboratóriu Saúde Públika no Saúde Alimentár husi Institutu Nasionál Saúde Timor-Leste.
    hare tan
  • 08 abril 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 8 fulan-abril tinan 2026
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa

    Sorumutu Konsellu Ministrus loron 8 fulan-abril tinan 2026
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu arkitetóniku ba Sentru Konvensaun Dili foun, hafoin análize ba propostas modelu arkitetóniku ne’ebé aprezenta hosi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay. Projetu estruturante ida-ne’e ho objetivu atu sai uma-na’in ba reuniaun sira ASEAN nian durante Timor-Leste nia prezidénsia iha tinan 2029, inklui simeira Xefe Estadu no Xefe Governu sira nian, no mós eventu ho dimensaun boot sira seluk.
    Sentru konvensaun foun sei harii iha área portu tuan, iha Baía Díli nia sorin, no sei inklui edifísiu prinsipál ida ho sala konferénsia, auditórius no pavillaun sira ba espozisaun, no mós área komplementár sira lazer no turizmu nian, inklui paseiu ida hodi la’o iha kais nia sorin, akuáriu ida no sentru entretenimentu no komérsiu ida.
    ***
    Nune’e mós ho proposta husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu ba nomeasaun Duílio Marino Gusmão Araújo da Silva nu’udar Diretór Ezekutivu ba Ajénsia Promosaun Investimentu no Esportasaun Timor-Leste, IP, ne’ebé koñesidu ho naran TradeInvest Timor-Leste.
    Nomeasaun ne’e bazeia ba kompeténsia téknika no aptidaun ne’ebé hatudu ona ba kargu ne’e, ba mandatu tinan tolu, iha rejime eskluzividade. Dezde 2019 iha TradeInvest Timor-Leste, Duílio Marino Gusmão Araújo da Silva hala’o kna’ar nu’udar Adjuntu Diretór, no antes ne’e kaer ona kargu sira hanesan Diretór Promosaun Esportasaun, Jestór Promosaun Esportasaun, no Jestór Relasaun Esterna no Marketing.
    ***
    Konsellu Ministrus aprova mós projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, kona-ba orientasaun polítika jerál Governu nian sobre divizaun administrativa territóriu no rekoñesimentu ba suku no aldeia sira.
    Rezolusaun Governu ida-ne’e ho objetivu prinsipál atu asegura estabilidade divizaun administrativa territóriu nian, atu nune’e bele garante koezaun territoriál, kontinuidade prestasaun servisu públiku ba populasaun, no preparasaun adekuada ba prosesu eleisaun prezidensiál iha tinan 2027.
    Nune'e, Governu determina katak sei la kria Postu Administrativu foun no sei la rekoñese suku foun, haree ba impaktu ne'ebé bele mosu husi mudansa sira hanesan ne'e ba organizasaun aktu eleitorál ne'ebé prevee ona ba tinan 2027. Rezolusaun Governu ne’e estabelese mós prienximentu obrigatóriu Fixa Família nian hosi membru hotu-hotu hosi aldeia ida-idak iha suku ne'ebé pertense ba, atu nune’e bele reforsa mekanizmu ba identifikasaun no organizasaun komunidade lokál sira, no mós devér atu kumpre orientasaun sira husi xefe suku ida-idak.
    *****
    Hafoin aprezentasaun husi Vise-Ministra Finansas, Regina de Jesus, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza Ministra Finansas atu asina akordu subvensaun rua ho Ajénsia Kooperasaun Internasionál Korea (KOICA) ba projetus kona-ba Dezenvolvimentu Kapasidade Restaurasaun Florestál no Jestaun Sustentável iha Timor-Leste (2026–2033) no mós Programa Integradu Nutrisaun no Seguransa Alimentár, Alimentasaun Eskolár, Fortifikasaun Alimentár, Fortifikasaun Ai-han no Infraestrutura Eskolár sira (2026–2030).
    Projetu restaurasaun floresta ne’e, ho subvensaun prevee dolar amerikanu millaun 6 no durasaun tinan neen, kobre munisípiu Baukau no Manatutu. Ninia objetivu maka reforsa prevensaun ba degradasaun ambientál no promove rekuperasaun ekosistema florestál sira, liuhosi modernizasaun sentru viveiru nasionál, implementasaun programa reflorestasaun, no mós kapasitasaun instituisoins públikas no komunidade lokál sira. Prevee mós envolvimentu diretu husi tékniku no funsionárius públiku, no mós partisipasaun ativa husi komunidade sira iha jestaun sustentável ba floresta.
     Programa nutrisaun no seguransa alimentár, ho orsamentu dolar amerikanu millaun 7,2 no ho durasaun tinan lima, sei implementa iha munisípiu Baukau, Bobonaru, Manufahi, no Vikeke. Projetu ida-ne’e ho objetivu atu hadi’a kondisaun ai-han no nutrisaun eskolár liuhusi reforsa infraestrutura no ekipamentu dapur eskolár, implementa sistema jestaun no monitorizasaun, fortifikasaun ai-han, no mós promove kadeia fornesimentu bazeia ba produsaun agríkola lokál. Inklui mós formasaun ba profesór sira, pesoál estabelesimentu ensinu nian, no komunidade sira, no mós apoiu ba dezenvolvimentu agrikultura lokál hodi fornese ba eskola sira. REMATA
    hare tan
  • 01 abril 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 1 fulan-abril tinan 2026
    Aprova ona:


    ✅ 1 - Estinsaun Millennium Challenge Account – Timor-Leste, IP;


    ✅ 2 - Definisaun modelu organizasaun foun ba servisus no mós kargus diresaun no xefia iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu;


    ✅ 3 - Autorizasaun despezas no kontratasaun ba obras públikas tuir Dekretu-Lei n. 15/2024, loron 20 fulan-marsu;


    ✅ 4 - Alterasoins ba Orgánika husi Ministériu Turizmu no Ambiente no mós estinsaun Autoridade Nasionál Dezignada ba Kombate Alterasaun Klimátika;


    ✅ 5 - Valór másimu ba despeza ne’ebé atu ezekuta iha ámbitu prosesu transladasaun restus mortais (isin-mate) hosi preladus katólikus ne’ebé hala’o funsaun pastorál iha Timor-Leste;


    ✅ 6 - Autorizasaun despeza no abertura prosedimentu aprovizionamentu ba akizisaun kombustivel atu garante estabelesimentu rezerva seguransa ida ho autonomia to'o tinan ne'e nia rohan;


    ✅ 7 - Tema ba Sorumutu Ministrus Kultura CPLP nian ba da-14.
    hare tan
  • 26 marsu 2026Timor-Leste husu atu hakotu embargu ba Kuba no reafirma nia solidariedade ho povu kubanu
    Governu Timor-Leste hato’o ninia solidariedade ba povu no Governu Repúblika Kuba ne’ebé hasoru impaktu husi blokeiu ekonómiku, komersiál no finanseiru ne’ebé impoin husi Estadus Unidus Amérika, ne’ebé vigora husikedas dékada 1960 no sai todan liután iha tinan hirak ikus ne’e, ho efeitu ne’ebé makas liu iha tinan 2026.
    hare tan
  • 26 marsu 2026Toleránsia Pontu Ne’ebé Fó Ba Lokraik Iha Loron 2 Fulan-Abríl No Durante Loron Tomak Iha Loron 6 Fulan-Abríl Tinan 2026
    1. Fó toleránsia pontu:
    a) Iha loron 2 fulan-abríl tinan 2026, hahú husi tuku 12:00 meiudia;
    b) Iha loron 6 fulan-abríl tinan 2026, durante loron tomak.
    hare tan
  • 25 marsu 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 25 fulan-marsu tinan 2026
    Aprova ona:

    ✅ 1 - Donativu ba Reprezentasaun Permanente Repúblika Árabe Saaraui Demokrátika iha Timor-Leste.

    ✅ 2 - Nomeasaun ba Komandante-Jerál no Segundu Komandante-Jerál foun PNTL (Polísia Nasionál Timor-Leste) nian.

    ✅ 3 – Nomeasaun ba Diretór Ezekutivu foun Servisu Migrasaun nian.

    ✅ 4 - Anulasaun Konkursu Públiku Admisaun ba Kursu Formasaun Ajentes Polísia Nasionál Timor-Leste 2025 nian no mandatu ba abertura konkursu iha tinan 2026.

    ✅ 5 - Autorizasaun despeza ba projetu reabilitasaun terminal Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato.

    ✅ 6 - subvensaun anuál ba Konferénsia Episkopál Timorense (CET, akrónimu iha lian portugés)ba tinan 2026.

    ✅ 7 - Medidas ba estabilizasaun temporáriu folin kombustivel no seguransa fornesimentu.


    Analiza ona:

    ➡️ 1 - konkluzaun relatóriu finál hosi Komisaun Monitorizasaun no Fiskalizasaun Konkursu Públiku Admisaun ba Kursu Formasaun Ajentes PNTL nian

    ➡️ 2 - Relatóriu Auditoria kona-ba Patrimóniu Móvel, Imovel no Rekrutamentu Forsa Traballu iha RAEOA.
    hare tan
1 2 3 4