Komunikadus
- 11 setembru 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 11 fulan-setembru tinan 2026Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus loron 11 fulan-setembru tinan 2026
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, no Prezidente Komisaun Funsaun Públika (CFP, sigla iha lian portugés), Agostinho Letêncio de Deus, kona-ba Progresaun Estraordinária ba Pesoál Karreira iha Rejime Jerál Administrasaun Públika nian.
Diploma ne’e estabelese rejime progresaun eskalaun estraordináriu ba funsionáriu sira ne’ebé integra iha karreira Rejime Jerál Administrasaun Públika, ho objetivu atu hasa’e motivasaun, valorizasaun profisionál, no hadi’a dezempeñu funsionárius públikus nian, ho hanoin atu hametin efisiénsia no kualidade prestasaun servisu husi instituisaun sira Administrasaun Públika nian.
Tuir rejime ida-ne'e, funsionáriu sira ne’ebé integra iha grau D to'o A sei hetan benefísiu hosi progresaun eskalaun ida, enkuantu funsionáriu sira hosi grau G to'o E sei hetan benefísiu hosi progresaun eskalaun rua, ho exesaun ba sira ne'ebé iha eskalaun penúltimu, ne'ebé sei hetan atribuisaun ba progresaun eskalaun ida.
Rejime ne’e la abranje funsionáriu públiku sira ne’ebé iha hela períodu probatóriu, sira ne'ebé kumpre hela pena suspensaun disiplinár ka inatividade, sira ne'ebé iha hela lisensa sein vensimentu, sira ne'ebé hetan klasifikasaun ida ne'ebé ki'ik liu hosi "Bom" iha avaliasaun dezempeñu ikus nian, no sira ne'ebé iha ona eskalaun ikus hosi sira-nia grau ida-idak. Funsionáriu públiku sira ne'ebé iha 2026 inklui iha rejime promosaun karreira jerál nian hosi Administrasaun Públika, la bele mós hetan benefísiu ba progresaun ida-ne'e.
Progresaun estraordináriu ne'ebé prevee iha diploma ida-ne'e prodús efeitu retroativu hahú hosi loron 1 fulan-agostu tinan 2026.
****
Aprova mós projetu Dekretu Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, ne’ebé aprova kalendáriu resenseamentu eleitorál iha estranjeiru, iha ámbitu preparasaun ba eleisaun prezidensiál 2027 nian.
Diploma ne'e estabelese katak operasaun rejistu no atualizasaun resenseamentu eleitorál nian iha estranjeiru sei hala'o hosi loron 8 fulan-outubru 2026 to’o 22 fulan-janeiru 2027, ho reforsu hosi rekursus materiais no umanus iha misaun diplomátiku prinsipál no mós postu konsulár sira no posibilidade instalasaun postu móvel sira. Períodu ne'ebé naruk ho objetivu mós atu permite atualizasaun dadus eleitór sira-nian ba sistema biométriku ne’ebé foun no mós fasilita ezersísiu direitu votu hosi sidadaun timoroan sira ne'ebé hela iha estranjeiru.
****
Tuir aprezentasaun husi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza despeza no abertura prosedimentu aprovizionamentu nian ba konstrusaun no instalasaun Sistema Fornesimentu Enerjia Íbridu iha illa Ataúro, ho valór estimadu dolar amerikanu millaun 13,5.
Projetu ne’e prevee instalasaun sistema ida ne'ebé kombina enerjia solar fotovoltáiku, armazenamentu iha baterias no jeradór diesel modernu sira, ho objetivu atu garante fornesimentu eletrisidade ida ne'ebé estavel no efisiente liu iha oras 24 nia laran, hodi hamenus kustu produsaun no kontribui ba dezenvolvimentu illa nian no hadi'a kondisaun moris populasaun nian.
****
Konsellu Ministrus aprova mós projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, ba ezonerasaun Alexandre Gentil Corte-Real de Araújo no nomeasaun Nelinho Vital ba ninia substituisaun, hodi hala’o kna’ar nu’udar vogál efetivu Governu nian iha Konsellu Superiór Majistratura Judisiál, ba mandatu tinan haat.
Konsellu ida-ne’e nia kompeténsia atu jere no haree ba dixiplina hosi atividade majistradu judisiál sira-nian no mós nomeasaun, kolokasaun, transferénsia no promosaun juis sira iha Timor-Leste. Konsellu Superiór Majistratura Judisiál prezide hosi Juis Prezidente Supremu Tribunál Justisa no kompostu hosi vogál na’in-haat, ida Governu maka nomeia.
****
Ministru Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai informa ba Konsellu Ministrus kona-ba prosesu renovasaun pasaporte ba sidadaun timoroan sira ne’ebé hela no servisu iha Israel, hala’o ba dala uluk diretamente iha nasaun ne’ebá, iha koordenasaun ho Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun. Konsellu Ministrus haree mós vídeo ida ne’ebé haruka hosi komunidade timoroan iha Israel, iha ne’ebé sira hato’o agradesimentu ba Governu ba inisiativa ne’e, ne’ebé fasilita asesu ba renovasaun dokumentu viajen nian no evita nesesidade atu halo viajen ba nasaun sira seluk ba objetivu ne’e. REMATA
- 08 setembru 2026Tribunál Supremu Victoria rejeita Kazu LighthousePrezidénsia Konsellu Ministrushare tan
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Tribunál Supremu Victoria (Tribunál) iha loron-sesta ne'e fó sai desizaun ida ne’ebé afavor ba pedidu Governu Timor-Leste hodi demite prosesu ida husi Lighthouse Corporation (Lighthouse) ne'ebé hahú iha tinan 2018 hasoru Timor-Leste ho nia entidade públika eletrisidade, EDTL.
Disputa ne’e relasiona ho akontesimentu sira ne’ebé akontese iha Timor-Leste iha tinan 2010 no 2011 relasiona ho alegasaun ezistensia kontratu ba fornesimentu kombustível no jeradór sira iha Timor-Leste. Governu Timor-Leste sempre mantein katak la halo kontratu vinkulativu ruma.
Lighthouse reklama prejuizu hasoru Governu Timor-Leste maizumenus millaun AU$500 to’o AU$600. Governu nia pozisaun katak Lighthouse nia reklamasaun sira laiha fundamentu no valor zero. Governu hateten katak Lighthouse tenta atu halo fraude boot hasoru Timor-Leste maibé ikus-mai la konsege.
Tribunál demite prosesu ne’e tanba Lighthouse nia fallansu atu selu millaun AU$1.3 iha garantia ba kustu sira tuir Tribunál nia orden anteriór. Osan seguransa ne'e hetan orden atu selu to'o loron 21 fulan-Agostu 2026 no Lighthouse la konsege halo ida-ne'e.
Hodi demite prosesu, Tribunál rekuza Lighthouse nia pedidu ba estensaun tempu atu halo pagamentu to'o loron 18 fulan-Setembru 2026. Tribunál mós konsidera Lighthouse nia istória inkumprimentu ba orden tribunál nian, Tribunál nia xamada atensaun sira ba Lighthouse no induljénsia oioin ne'ebé Tribunál fó ona ba Lighthouse iha okaziaun inkumprimentu anteriór sira.
Julgamentu públiku husi Honorável Justice Delany inklui tuirmai ne'e:
"Ho liafuan badak, evidénsia katak fundu sira 'espera' atu disponivel husi fonte deskoñesidu ida iha rai-li'ur to'o loron 18 fulan-Setembru 2026 la satisfatóriu. Kontráriu ho submisaun sira husi Lighthouse, evidénsia la suporta deskoberta katak iha posibilidade razoavel katak Lighthouse sei ka bele fornese osan seguransa ba kustu sira ho montante millaun [AU$13] iha loron 18 fulan-Setembru 2026."
"Lighthouse prosesa ona nia reklamasaun ho forma intermitente no hahú durante liu dékada ida. Prosesu ne'e suspende ona iha okaziaun oioin, no Tribunál fó ona induljénsia oioin ba Lighthouse kona-ba nia fallansu sira hodi kumpri orden sira Tribunál nian."
"Ida-ne'e la'ós primeiru okaziaun ne'ebé Lighthouse la kumpre orden sira... Fallansu atu kumpre [orden] maka istória ne'ebé repete.
…
Hanesan ha'u hatete iha [kazu seluk], orden sira husi Tribunál la'ós matadalan."
"Tanba razaun sira ne'ebé diskute ona, pedidu husi Lighthouse ba estensaun tempu ba fornesimentu osan seguransa ba kustu sira hetan rekuza. Prosedimentu ne'e hetan demisaun."
Governu Timor-Leste ho konsistente mantein katak reklamasaun ne’ebé Lighthouse hato’o hasoru Timor-Leste, ne’ebé Lighthouse lori uluk ba Sentru Internasionál Rezolusaun Disputa Investimentu (ICSID, sigla Inglés) iha tinan 12 liubá, nunka laiha méritu.
Iha fulan-Dezembru 2017 Tribunál arbitrajen (ICSID) determina katak ICSID laiha kompeténsia atu rona kazu ne’e no fó instrusaun ba Lighthouse atu selu Governu millaun US$1.3 ba ninia kustu sira. Lighthouse hafoin ne'e kontinua ho litigasaun ne'ebé hahú uluk iha Tribunál Supremu Victoria, ne'ebé agora demite ona.
Governu Timor-Leste simu ho laran-haksolok desizaun husi Tribunál, no sente kontente katak litigasaun oras ne’e remata ona.
Desizaun Tribunál nian signifika mós katak prosesu julgamentu semana lima ne'ebé maka atu hahú iha loron 19 fulan-Outubru tinan 2026 kansela ona no sei laiha julgamentu.
Governu Timor-Leste hato’o ninia agradesimentu ba ekipa jurídika ba sira-nia servisu ne’ebé la kolen no apoiu kontínuu durante arbitrajen ICSID no prosesu Tribunál.
Hanesan nasaun foun barak, Timor-Leste dalabarak sai alvu ba ema no negósiu sira ne’ebé buka atu aproveita ita no ita-nia sistema sira. Governu vijilante nafatin hasoru ameasa hirak ne’e.
Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, hateten “Governu Timor-Leste nunka nakdoko bainhira atu proteje Timor-Leste nia interese nasionál”. REMATA - 02 setembru 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 2 fulan-setembru tinan 2026Aprova ona:hare tan
✅ 1 - Rejime espesiál kontratasaun públika nian ne’ebé aplika ba preparasaun no ezersísiu Prezidénsia ASEAN hosi Timor-Leste iha tinan 2029
✅ 2 - Deliberasaun atu hametin protesaun ba ekipamentu eletrisidade públiku.
✅ 3 - Akordus ba izensaun vistu ne’ebé selebra ho Vietname no Vanuatu.
✅ 4 - Planu Médiu Prazu 2027-2030.
Analiza ona:
➡️ 1 - Rezultadus análize ida ba kustu aluga ekipamentu pezadu no kombustivel no mós nia impaktu ba obra infraestrutura sira. - 26 agostu 2026Toleránsia Pontu iha loron 1 fulan-setembru durante loron tomak no iha parte loraik husi loron 10 fulan-setembru tinan 2026, iha okaziaun trasladasaun restus mortais hosi preladu katóliku sira ne'ebé hala'o knaar pastorál iha Timor-LesteNune’e, tuir dispostu iha alínea a) husi n. 2 no iha alínea d) husi n. 6 artigu 7.º husi Lei n. 10/2005, loron 10 fulan-agostu, ne’ebé altera husi Lei n. 3/2016, loron 25 fulan-maiu, no husi Lei n. 10/2023, loron 5 fulan-abríl, Primeiru-Ministru, liuhosi Despaxu n. 12/PM/VIII/2026, determina hanesan tuirmai:hare tan
1 - Fó toleránsia pontu iha loron sira tuirmai:
a) Loron 1 fulan-setembru tinan 2026, loron tomak;
b) Loron 10 fulan-setembru tinan 2026, hahú hosi tuku 12 meiudia. - 26 agostu 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 26 fulan-agostu tinan 2026Aprova ona:hare tan
✅ 1 - Estensaun ba mandatu Komité Orientadór 25.
✅ 2 - Kriasaun Sentru Nasionál ba Koordenasaun, Avaliasaun no Kombate Ameasa Transnasionál.
✅ 3 - Tema no lema ofisiál ba komemorasaun Aniversáriu Loron Nasionál Feto Timor nian ba da-50.
✅ 4 - Ratifikasaun aktu sira ne’ebé autoriza despeza no desizaun hodi loke prosedimentu aprovizionamentu ba akizisaun kombustivel ne’ebé destina ba Sentrál Elétrika Hera no Betanu.
Analiza ona:
➡️ 1 - Relatóriu Sekretariadu ASEAN kona-ba implementasaun roteiru hosi adezaun plena Timor-Leste nian ba ASEAN.
➡️ 2 - Preparasaun ba serimónias fó onra no trasladasaun restus mortais hosi D. Jaime Garcia Goulart, D. José Joaquim Ribeiro, Monseñór Martinho da Costa Lopes, no D. Alberto Ricardo da Silva. - 12 agostu 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 12 fulan-agostu tinan 2026Aprova onahare tan
✅1 - Negosiasaun empréstimu ho Banku Mundiál ba Projetu Abastesimentu Bee iha Kapitál Munisipál Baukau;
✅2 - Nomeasaun membru Governu ida no ninia suplente ba Komisaun Nasionál Eleisaun;
✅3- Entrega fila fali ba Estadu rai hirak ne’ebé fó ba sosiedade Pelican Paradise Group Limited.
Analiza ona:
➡️1 –Aprezentasaun kona-ba Reuniaun Ordinária XXXI Konsellu Ministru Komunidade País Lian Portugés (CPLP) nian.
➡️2 –Aprezentasaun kona-ba Programa Nasionál Luta hasoru Tuberkuloze, Lepra no HIV/SIDA - 05 agostu 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 05 fulan-agostu tinan 2026Aprova:hare tan
✅1 - Vaga ba promosaun pesoál Rejime Karreira Jerál Administrasaun Públika iha tinan 2026;
✅2 - Alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 42/2025, loron 15 fulan-dezembru, ne'ebé regulamenta Lei n. 3/2025, loron 23 fulan-abríl, kona-ba Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika;
✅3 - Planu Nasionál Integradu ba Prevensaun no Kombate rede transnasionál fraude finanseira dijitál, ne'ebé suporta husi plataforma ilísita burla online ("SCAM"), krime sibernétika organizadu no tráfiku umanu;
Analiza:
➡️1 - Aprezentasaun kona-ba Pacific Australian Labour Mobility scheme (PALM);
➡️2 –Aprezentasaun kona-ba preparativus ba Konferénsia Ministrus Justisa País Lian Portugeza (CMJPLOP) nian ba da- XIX;
➡️3 - Aprezentasaun kona-ba preparativus ba Sesaun da-79 Komité Rejionál Organizasaun Mundiál Saúde ba Sudeste Aziátiku;
➡️4 – Aprezentasaun kona-ba malnutrisaun krónika ne’ebé kontinua eziste iha Timor-Leste. - 29 jullu 2026Sorumutu Konsellu Ministrus loron 29 fulan-jullu tinan 2026Aprova ona:hare tan
✅1 - Suspensaun ba rekrutamentu funsionáriu públiku no ajente administrasaun públika, no mós kontratasaun ba traballadór "kazuál" sira;
✅2 - Rejime subvensaun públika ba órgaun komunikasaun sosiál sira;
✅3 - Programa-Kuadru Kooperasaun entre Timor-Leste no Portugál iha Área Defeza ba períodu 2025-2028;
✅4 - Memorandu Entendimentu ho Ministériu Defeza Portugál nian kona-ba misaun kapasitasaun Portugál nian iha Repúblika Demokrátika Timor-Leste;
✅5 - Relatóriu Avaliasaun Finál ba Proposta relasiona ho Projetu Design, Build and Finance (DBF) hosi Suai Supply Base (SSB) no Relatóriu Avaliasaun Finál ba Proposta relasiona ho projetu Design, Build and Finance (DBF) hosi auto-estrada Zumalai ba Natarbora (Lote 1, 2 no 3).
✅6 - Akordu no Planu asaun sira iha área Turizmu nian ho Portugál, Angola no Mosambike.
Analiza ona:
➡️1 - Relatóriu kona-ba Partisipasaun iha Sorumutu Diálogu ASEAN-Repúblika Korea ba da-30;





1 

































