RSS 

Komunikadus

  • 06 dezembru 2023Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 6 fulan-dezembru tinan 2023
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 6 fulan-dezembru tinan 2023
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, Dili, no aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministrus Kay Rala Xanana Gusmão, hodi kria Gabinete Fronteiras Terrestres no Marítimas (GFTM).
    Diploma ida ne’e ho objetivu atu define estrutura no kompeténsia Konsellu ba Delimitasaun Definitiva Fronteiras Marítimas, ne’ebé konsentra ba esforsu no rekursu ba prosesu negosiál iha Gabinete Fronteiras Terrestre no Marítimas, iha Primeiru-Ministru ninia okos, atubele define kondisaun no objetivu nesesáriu sira ne’ebé fó dalan atu konklui tratadu ne’ebé estabelese fronteira terrestres no marítimas ho Repúblika Indonézia.
    Aleinde apoiu Primeiru-Ministru nian iha negosiasaun ba delimitasaun definitiva fronteiras ho Indonézia, GFTM mós sei responsavel hodi tulun Primeiru-Ministru hodi halo konseitu, dezenvolve no implementa polítika “Ekonomia Azul” Timor-Leste nian.
    *****
    Tuir projetu ne'ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, Konsellu Ministru aprova ona projetu deliberasaun ba akizisaun imóvel ida ba instalasaun Embaixada Timor-Leste nian iha Londres, Reinu Unidu.
    *****
    Konsellu Ministru aprova diploma lima, ne'ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, hanesan tuir mai ne’e:
    1 - Projetu Dekretu-Lei kona-ba apoiu materiál no finanseiru ba vítima sira ne’ebé lakon hela-fatin tanba ahi han sira nia uma rasik ne’ebé sai hanesan sira nia hela-fatin permanente.
    Insidénsia ahi-han uma ne’ebé aumenta iha fatin ho populasaun ne’ebé boot, liuliu iha Dili, rezulta ona destruisaun totál ba hela fatin barak ne'ebé aumenta no muda família balu dala ida de’it. Senáriu ne'e, aleinde reprezenta drama sosiál ida no humanitáriu ba família sira ne'ebé afetadu, nune’e mós hatudu falta meius ne’ebé adekuadu husi parte instituisaun públiku nian uainhira hasoru situasaun sira hanesan ne'e.
    Ho diploma ida ne'e, Governu propoin hodi kria medida espesiál ida hodi rezolve ho definitiva ba kestaun hela fatin ba família sira ne'ebé hetan afetadu, ho rekursu materiál no finanseiru atu harii fali hela fatin permanente, ne'ebé sei halo iha rai ne'ebé família rasik maka hili. Aleinde ne’e, sei fó mós, subsídiu kada fulan hodi apoiu realojamentu família sira ne’e, durante períodu fulan neen nia laran.
    Nune’e, Dekretu-Lei ne'e prevee katak husi Estadu sei fó apoiu materiál no finanseiru ba família sira ne'ebé lakon hela-fatin, tanba inséndiu ne’ebé la espera iha sira nia hela fatin rasik ne’ebé sai hanesan sira nia hela fatin permanente. Apoiu sira ne’e inklui doasaun material konstrusaun to'o dolar amerikanu rihun sia ($9,000), tula materiál sira, osan selu badain nian (subvensaun ba mão de obra) to’o valór totál másimu dólar Amerikanu 1,500, transporte ba realokasaun no subsídiu mensál ba apoiu realokasaun familiár ho montante dólar amerikanu 500, sujeitu ba dotasaun orsamentu ne'ebé iha ba efeitu ne’e no bazeia ba projetu arkitetóniku padraun ne'ebé elabora husi Ministériu Administrasaun Estatál.
    Família sira ne’ebé hateten katak, sira sei relokaliza sira-nia hela-fatin sai husi munisípiu Dili, sira iha preferénsia ba atribuisaun apoiu ne’ebé prevee ona iha Dekretu-Lei ne’e.

    *****
    2 - Projetu Dekretu-Lei ba alterasaun dahuluk husi Dekretu-Lei n.33/2008, loron 27 fulan-agostu kona-ba Ijiene no Orden Públika
    Dekretu-Lei nu. 33/2008, loron 27 fulan-agostu, estabelese norma jurídika sira hodi asegura ijiene no saudavel iha fatin públiku sira ne’ebé ema halibur malu barak, no ninia objetivu atu hamenus risku konflitu entre indivíduu sira ne'ebé iha laran. Hafoin liu tiha dékada ida husi ninia aprovasaun, ita hatene katak solusaun normativa sira ne'e sei útil no atuál, maibé hanoin ba evolusaun nivel modelo organizasaun no modelu funsionamentu administrasaun lokál no mós kreximentu populasaun ne’ebé boot, tanba ne’e presiza iha atualizasaun ba norma sira ne'e. Intervensaun normativa ida ne'e atu klarifika solusaun sira ne’ebé molok ne’e adota ona, ne'ebé kria inserteza iha servisu administrasaun lokál, no hodi hakle’an rejime kontraordenasionál, ne'ebé konsidera la sufisiente hodi implementa ho efetiva husi sansaun sira ne'ebé prevee ona ba violasaun iha dispozisaun sira iha Dekretu-Lei orijinál.
    Diploma ne’e determina hodi bandu ema sé de’it atu soe bee-reziduál iha estrada públika sira, soe fo’er iha fatin públika ka propriedade sira ne'ebé mak besik malu, husik be’e dalan ba fatin/estrada públiku ne’ebé laiha lisensa husi autoridade lokál sira, tau ka rai temporáriu kontentór ka objetu iha estrada públika ne'ebé bele impede sirkulasaun no instala ekipamentu ba obra ka atividade komersiál ne’ebé la iha autorizasaun ne’ebé loloos. Ho Dekretu-Lei ida ne'e mós bandu atu halo barullu ne'ebé bele perturba públiku nia hakmatek husi tuku 21:00 to’o 06:00, exetu, karik hetan lisensa husi autoridade lokál sira.
    Dekretu-Lei ida ne'e mós determina katak, bele hakiak de’it animál sira ne’ebé ema bele han, hanesan fahi, bibi, bibi malae, karau, manu, iha área rezidensiál sira no iha fatin ne’ebé animál sira ne’e hakiak tenke sulan iha fatin ne’ebé loloos. Animál sira ne'ebé prende husi autoridade lokál sira sei konsidera hanesan lakon ba autoridade lokál sira, exetu, karik halo reklamasaun husi animál na’in iha prazu loron 15 nia laran husi data prende animál ne’e nian. Animál na’in ne’e, sei responsável hodi reembolsa ba administrasaun husi montante ne'ebé gasta ona hodi halo manutensaun (hanesan koidadu, fó han) ba animál sira ne’e durante autoridade sira prende.
    Diploma ne’e atribui responsabilidade ba órgaun no servisu autoridade lokál sira no Polísia Nasionál Timor-Leste atu fiskaliza kumprimentu ba norma sira ne'ebé hatuur ona, nune’e mós aplika sansaun sira ne’ebé prevee ona. Ema hotu iha direitu atu halo denúnsia ba autoridade lokál ka polísia kona-ba aktu sira ne'ebé bele konsidera hanesan violasaun ba norma sira iha diploma ne’e nian. Karik, iha kazu denúnsia ruma, ema ne'ebé halo denúnsia bele husu anonimatu (lahatudu identidade), no uainhira funsionáriu públiku hatudu identidade denunsiante  nian, maka sei konsidera hanesan infrasaun dixiplinár ida.

    *****
    3 - Projetu Dekretu-Lei, kona-ba Planeamentu Dezenvolvimentu Komunitáriu.
    Planeamentu dezenvolvimentu komunitáriu ne’e hakarak atu define estratéjia balu ba dezenvolvimentu ekonómiku, sosiál no ambientál komunidade lokál sira nian, ho objetivu atu hadi’a kualidade moris ba sira-nia membru sira ho progresu. Estratéjia sira ne’e diskute no konsagra ona iha Planu Dezenvolvimentu Komunitáriu husi membru sira husi komunidade ida-idak, ne’ebé hamutuk hodi identifika dezafiu no obstákulu sira ne’ebé hasoru iha prosesu dezenvolvimentu komunitáriu no konsensualiza solusaun hodi ultrapasa obstákulu no dezafiu sira ne’e.
    Tuir enkuadramentu ida ne’e, diploma ne’e, konsagra iha planu normativu prinsípiu sira ne’ebé orienta planeamentu komunitáriu, nune’e mós informasaun ne’ebé tenke inklui iha Planu Dezenvolvimentu Komunitáriu, nune’e hanesan prosedimentu ne’ebé tenke observa iha elaborasaun, diskusaun no aprovasaun dokumentu sira ne’e nian. Hanoin ba nesesidade atu asegura koerénsia husi nivel oioin sira planu dezenvolvimentu, solusaun ne’ebé rekomenda ona Planu Dezenvolvimentu Komunitáriu ida-idak, tenke tuir solusaun sira ne’ebé hatuur ona iha Planu estratéjiku Dezenvolvimentu no Planu Dezenvolvimentu Munisipál.

    *****
    4 - Projetu Dekretu-Lei ba alterasaun dalimak husi Dekretu-Lei n. 8/2013, loron 26 fulan-juñu, kona-ba Programa Nasionál Dezenvolvimentu Suku (PNDS).
    Ho alterasaun ida ne’e, atu promove envolvimentu boot liu husi líder komunitáriu sira, liuliu xefe suku sira, atu define no akompaña investimentu iha sira-nia komunidade. Liu ona tinan sanulu, hafoin Dekretu-Lei orijinál ne’e tama iha vigór, diploma foun ne’e sai obrigatória ba Xefe Suku sira atu konsulta molok aprova investimentu ne’ebé finansia husi PNDS no estabelese hodi fó informasaun kona-ba ezekusaun ba investimentu sira ne’e. Aleinde ne’e, diploma ne’e mós buka hodi aliña rejime aprovizionamentu ba beins no servisu sira ho normativa foun sira seluk, ne’ebé permite prosedimentu ba adjudikasaun espesífiku sira. Diploma ne’e mós halakon norma sira ne’ebé iha relasaun ho Sekretariadu Tékniku PNDS nian, no transfere ona ba dekretu Governu bazeia ba Dekretu-Lei n. 49/ 2023, loron 23 fulan-agostu.

    *****
    5 - Projetu Rezolusaun Governu kona-ba doasaun veíkulu motorizada ba xefe suku sira ne’ebé ezerse ona mandatu iha períodu tinan 2016-2023
    Hanesan rekoñesimentu ba dedikasaun no empeñu husi Xefe Suku ne’e sira ne’ebé mandatu remata ona iha loron 28 fulan-novembru tinan 2023, ba interese públiku, manifesta iha serbisu ne’ebé dedika nafatin ba komunidade lokál sira, Governu deside atu fó, títulu definitivu, veíkulu motorizada ida ba Xefe suku ida-idak ne’ebé remata ona sira nia mandatu iha loron 28 fulan-novembru tinan 2023 ka ba Xefe suku sira ne’ebé ezerse ona mandatu husi tinan 2016 to’o tinan 2023, maibé kontinua reeleita nafatin.
    Tanba idade no kondisaun motorizada ne’ebé utiliza husi Xefe suku sira ne’ebé husi ona sira-nia kargu iha loron 28 fulan-novembru tinan 2023, no hanoin ba kustu reparasaun (atu hadi’a filafali) nian relasiona ho valór patrimoniál ne’ebé tuun, Governu deside halo doasaun hanesan alternativa ida ne’ebé viavel liu.
    Despeza sira kona-ba  rejistu propriedade veíkulu motorizada no enkargu sira seluk nian sei responsavel husi Xefe Suku antigu sira ne’ebé sai benefisiáriu ba doasaun ne’e.

    *****
    Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei ida, ne’ebé aprezenta husi Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, kona-ba Medidas defeza komersiál. 
    Projetu Dekretu-Lei ne’e, ho objetivu atu estabelese medida sira defeza komersiál nian iha Timor-Leste, ne’ebé konsidera adezaun país ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMC-sigla iha portugés), ba Akordu Parseria Ekonómiku (APE) entre Uniaun Europeia no País sira iha Pasífiku, no integrasaun ba Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN), ezije kompromisu formál kona-ba asesu ba merkadu beins no serbisu sira, ho objetivu atu hamenus, ka izensaun ba direitu aduaneiru sira, hala’o reforma oioin no aprovasaun ba restrisaun komersiál sira, hanesan parte ida husi prosesu liberalizasaun komérsiu nian.
    Medidas defeza komersiál hanesan mekanizmu ne’ebé adopta ona husi Estadu no husi empreza sira ho objetivu atu salvaguarda indústria nasionál hasoru prátika dezleál sira komérsiu nian (prátika sira ne’ebé laiha lealdade ba komérsiu), hanesan dumping (prátika komérsiu ne’ebé hamate komérsiu lokál) no subsídiu sira, ne’ebé hatene hanesan  estratéjia atu domina iha merkadu husi empreza país konkorrente sira, ne’ebé kompromete konkorrénsia justa.  Aleinde atu minimiza efeitu husi prátika sira ne’e, medida sira ho objetivu atu fó protesaun temporária ba indústria nasionál iha faze surtu sira importasaun nian. Atu alkansa objetivu ida ne’e, importante atu implementa medida korretiva sira ne’ebé posibilita aumentu temporáriu ba direitu aduaneiru sira ka aplika restrisaun kuantitativa sira, hanesan kuota importasaun, ho propózitu atu resguarda indústria nasionál sira husi kompetisaun importasaun ne’ebé perigoza (kria prejuízu).
    *****
    Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministra solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das dores, ba revogasaun Dekretu-Lei n. 22/2021, loron 10 fulan-novembru, ne’ebé kria subsídiu ba inan isin-rua no ba labarik sira, ne’ebé hanaran “Bolsa da Mãe-Nova Geração” no ba alterasaun daruak husi Dekretu-Lei n. 18/2012, loron 4 fulan-abríl ne’ebé kria subsídiu apoia kondisionál “Bolsa da Mãe”.
    Ho diploma ida ne’e, halo reforsu ba Subsídiu Apoiu Kondisionál “Bolsa da Mãe”, ho aprezentasaun valór ba subsídiu mensál nian ne’ebé la hanesan, husi dólar amerikanu 8 to’o 10, ho baze iha siklu eskolár ba labarik benefisiáriu sira, nune’e insentiva sira-nia frekuénsia eskolár. Aleinde ne’e, valór sira ne’ebé destina ona ba labarik sira ho defisiénsia ho idade eskolár no ne’ebé frekuenta hela eskola sei aumenta husi dólar amerikanu 5, subliña katak kompromisu Governu ho promove ekuidade. Governu konsidera katak importánsia boot husi partisipasaun iha eskola, bainhira benefisiáriu ikus sira ho idade kompativel ho ida ne’e, sei sai kritériu ida husi kritériu sira ne’ebé estabelese ona, tamba, iha sentidu ida ne’e, integra polítika asisténsia sosiál ba perspetiva edukasionál nian ida.
    Revogasaun ba programa “Bolsa da Mãe-Nova Geração”, ne’ebé estabelese husi Dekretu-Lei N. 22/2021, loron 10 fulan-novembru, sai hanesan baze ba avaliasaun krítika ida husi polítika sira asisténsia sosiál nian ne’ebé iha vigór. Governu rekoñese importánsia atu proteje labarik ki’ik sira, hanesan konsagra ona iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, maibé hatene katak importante halo ajustamentu hodi garante distribuisaun ida ne’ebé efikás ba rekursu sira. Governu konsidera katak protesaun sosiál ba inan isin-rua importante tebes atu proteje labarik ki’ik sira (infánsia), maibé hatene katak molok fó kontinuidade ba disponibilidade subsídiu apoia sosiál nian ba inan isin-rua, importante ba Estadu hala’o estudu impaktu ida husi rezultadu sira ne’ebé alkansa ona no objetivu atu alkansa ba redusaun vulnerabilidade no korrespondénsia ho polítika natalidade país nian.

    *****

    Aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Planeamentu no investimentu estratéjiku, Gastão Francisco de sousa, kona-ba alterasaun dahuluk husi Dekretu-Lei n. 3/2023, loron 15 fulan-fevereiru ne’ebé kria Komisaun Nasionál Aprovizionamentu no aprova mós ninia estatutu
    Intervensaun lejizlativa ida-ne’e iha objetivu prinsipál rua, ba dahuluk, atu define misaun KNA nian, fin no objetivu sira, modelu governasaun KNA nian, regra funsionamentu no ninia remunerasaun. Ba daruak, atu haboot atribuisaun KNA nian nu’udar servisu públiku espesializadu iha instrusaun prosedimentu sira aprovizionamentu nian, ho objetivu akizisaun ne’ebé justa, efisiente, ekonómika, bazeia ba prinsípiu optimizasaun husi relasaun kustu benefísiu.  Tuir diploma ida-ne’e, KNA maka servisu personalizadu Estadu nian ida, ne’ebé integra iha Administrasaun Indireta Estadu, iha ámbitu Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku nian, ho autonomia administrativa, finanseira no patrimóniu rasik. KNA iha misaun atu asegura implementasaun lejizlasaun kona-ba aprovizionamentu, instrui prosedimentu sira aprovizionamentu nian ho justu, efisiente no ekonómiku, fó apoiu iha instrusaun prosedimentu aprovizionamentu nian ne’ebé servisu no entidade Setór Públiku Administrativu halo, kontribui hodi uniformiza prosedimentu sira no instrui prosesu sira iha ámbitu rejime kontraordenasionál ne’ebé prevee ona iha rejime jurídiku aprovizionamentu, kontratu públiku no ninia infrasaun sira.
    Entre atribuisaun sira seluk, kabe ba KNA atu instrui prosedimentu sira aprovizionamentu nian ho valór hanesan ka boot liu dólar amerikanu millaun ida husi servisu no entidade setór públiku administrativu nian no projetu sira ne’ebé abrigu ba fundu infraestrutura, la haree ba nia valór.
    *****
    Ikusliu, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Agrikultura, Pekuaria, Peska no Florestas, Marcos da Cruz, ba determinasaun montante másimu ne’ebé atu selu tanba lakon edifikasaun (sasán /soin sira ne’ebé iha rai-leten), lakon benfeitoria (hadi’a propriedade ne’ebé iha tiha ona), lakon área floresta no agríkola nian, no tanba tenke hapara atividade sira hanesan pekuária, peskas no transladasaun mate-ruin sira no serimónia fúnebre, iha área implementasaun projetu rekualifikasaun edifísiu ministériu agrikultura, pekuáriu, peska no florestas nian. REMATA
    hare tan
  • 21 novembru 2023Sorumutuk Estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 21 fulan-novembru tinan 2023
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 21 fulan-novembru tinan 2023

    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu Dili, no aprova ona projetu Proposta Lei Orsamentu Jeral Estadu (OJE) ba tinan 2024, ne'ebé aprezenta husi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, ho valór totál konsolidadu millaun rihun US$ 1,95 ba Administrasaun Sentrál, RAEOA no Seguransa Sosiál, sein Fundu Rezerva Seguransa Sosiál. Valór ida ne'e inklui dotasaun millaun rihun US$ 1,83 ba administrasaun sentrál no millaun US$ 60 uza ba RAEOA.
    Hosi montante totál despeza ne’ebé prevee ba Administrasaun Sentrál no RAEOA, millaun US$ 468,8 uza ba saláriu no vensimentu, millaun US$ 386,3 ba bens no servisu, millaun US$ 589,7 ba transferénsias públikas, millaun US$ 34,2 ba kapitál menór no millaun US$ 411 ba kapitál dezenvolvimentu.
    Orsamentu Seguransa Sosiál, inklui Fundu Rezerva Seguransa Sosiál, iha montante millaun US$ 347,6.
    Presiza nota katak, OJE tinan 2024 prevee ho valór millaun US$ 788,2 ba asuntu ekonómiku, millaun US$ 467,1 ba protesaun sosiál, millaun US$ 140,9 ba edukasaun, millaun US$ 66,2 ba saúde no millaun US$ 45,2 ba abitasaun no infraestruturas koletivas. REMATA
    hare tan
  • 18 novembru 2023Sorumutuk Estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 18 fulan-novembru tinan 2023
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 18 fulan-novembru tinan 2023
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu Dili, no aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Transportes no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves, kona-ba Rejistu Embarkasaun no Ró no Servisu Inspesaun Téknika ba Ró, ne’ebé estabelese norma, prosedimentu rejistu no servisu inspesaun ba utilizasaun ró no embarkasaun nasionál, tuir padraun internasionál seguransa marítima no protesaun ambiente mariñu (tasi) nian.
    *

    Diploma ne’e kona-ba Rejistu Embarkasaun no Ró sira, ninia objetivu atu estabelese no regula rekizitu no prosedimentu sira ne’ebé sai hanesan baze ba atribuisaun nasionalidade timoroan ba embarkasaun no ró sira no direitu konsekuente hodi hasa’e bandeira timoroan nian ba ró sira ne’e, nune’e mós hodi kria no regula sira-nia rejistu.

    *

    Projetu Dekretu-Lei kona-ba Servisu Inspesaun Téknika ba Ró sira, ho ninia objetivu prinsipál atu garante seguransa navegasaun iha marítima  jurisdisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian no hodi prezerva meiu ambiente tasi nian. Ho dalan ida ne’e, hakarak atu estabelese norma no prosedimentu ne’ebé vigora ba atividade kontrolu no inspesaun téknika ró sira no sira-nia ekipamentu. Projetu Dekretu-Lei ne’e mós hakarak atu regulamenta sertifikasaun no akreditasaun inspetór sira, asegura prevensaun asidente navegasaun tuir norma internasionál Konvensaun Nasoins Unidas nian kona-ba Direitu Tasik (SOLAS), ne’ebé Timor-Leste sai hanesan signatáriu.

    ****
    Tuir proposta Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, Konsellu Ministrus aprova projetu kona-ba:

    Rezolusaun Governu ne’ebé estabelese Polítika Nasionál Dezenvolvimentu Indústria, hodi atinje diversifikasaun industriál, inovasaun no kreximentu ekonómiku sustentavel.

    Objetivu husi intervensaun lejizlativa ida-ne’e, liuliu atu estabelese vizaun ida ne’ebé fó prioridade liu ba adosaun polítikas adekuadas ba aumentu indústrias transformadoras dinámikas no invadoras, ne’ebé fornese merkadu nasionál no kontribui ba aumentu esportasaun, atrai investimentu privadu, kria empregu, promove no diversifika ekonomia, no bele kumpre Objetivus Dezenvolvimentu Sustentavel no Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu tinan 2011-2030 nian.
    Objetivu ne’e mós atu promove aumentu industrializasaun iha país no diversifikasaun ekonómika, ne’ebé foka liu ba inovasaun no produsaun ne’ebé orienta ba esportasaun, inklui zonas ba prosesamentu esportasaun nian, korredór komersiál, parke industriál no zona ekonómika espesiál sira.
    Diploma ne’e estabelese asaun polítika prioritária sira hodi promove atividade industriál iha país, ne’ebé foka liu ba iha industrializasaun prazu badak no médiu setór estratéjiku sira hanesan agrikultura, silvikultura, peska, turizmu, rekursus minerais no konstrusaun sivíl, enkuantu indústria sira ne’ebé bazeia ba rekursu lokál sira ne’ebé eziste, no, neineik, industrializasaun ne’ebé la bazeia de’it ba rekursu lokál sira, ho objetivu liu ba prosesamentu esportasaun nian.
    ***

    Dekretu-Lei ne’ebé define Baze Indústria. Diploma ida-ne’e reprezenta kuadru regulatóriu orientadór ida ba asaun polítikas no administrativas konkretas ne’ebé sei dezenvolve husi Governu iha área atividade industriál nian. Estabelese korpu regra no prinsípiu ida ne’ebé sistematizadu, nune’e mós baze jurídika ne’ebé asegura kondisaun sira ne’ebé presiza tebes ba dezenvolvimentu atividade ida-ne’e nian, perspetiva globál no integrada ida, ne’ebé enkoraja setór privadu hodi investe.

    Realidade, diploma ida ne’e prevee, regras balun hanesan kondisoins no insentivus hodi hala’o atividade industriál, nune’e mós rejime lisensiamentu setoriál no kontraordenasoins, ne’ebé ninia definisaun no prosedimentu sei halo liuhosi lejizlasaun komplementár.
    Diploma ida-ne’e ho nia objetivu mós atu aliña kuadru legál no regulamentár iha Timor-Leste ho normas internasionais, atu bele fasilita prosesu adezaun ba ASEAN ne’ebé la’o hela no Organizasaun Mundiál Komérsiu, ne’ebé ho objetivu atu hakle’an asesibilidade ba merkadu esternu.
    ***

    Dekretu-Lei kona-ba Lisensiamentu Industriál, ho objetivu atu alkansa objetivu prinsipál tolu: kriasaun ba melloria kondisaun legál sira hodi regula no fiskaliza atividade industriál, estabelese rejime setoriál lisensiamentu nian ida ba atividade industriál bazeia ba nivel risku, no hametin prinsípiu simplifikasaun ba prosedimentu sira ne’ebé presiza ba lisensiamentu, mantein SERVE nu’udar Janela Únika ba prosesu sira-ne’e.

    Ba atividade industriál ne’e ho risku ki’ik, objetivu mak atu estabelese sistema lisensiamentu zero, la presiza lisensa no vistoria (inspesaun) prévia hodi hahú atividade. Kona-ba atividade industriál ho risku médiu (boot-natoon) no risku boot, objetivu mak atu halo detallamentu legál no reguladór ida kona-ba rekizitus hodi hetan lisensa setoriál, ida ne’ebé sei hala’o maka liuhosi halo vistoria (inspesaun) uluk, hafoin ne’e maka autoridade kompetente emite lisensa ho autorizasaun atu ezerse atividade industriál ne’ebé hakarak.
    Diploma ne’e estabelese obrigatoriedade inskrisaun iha kadastru industriál ba empreza industriál sira hotu, la haree ba izensaun lisensa ka kompeténsia husi entidade públika sira.
    Nune’e mós prevee regra lubuk ida hodi la’o tuir durante hala'o atividade industriál nian, inklui mós rejime sansionatóriu uainhira iha violasaun, ne’ebé ho objetivu atu prevene risku sira, salvaguarda saúde públika no traballadór sira, fó seguransa ba ema no sasán/propriedade sira, kualidade ambiente, no ordenamentu territóriu ida ne’ebé loos, iha kuadru dezenvolvimentu industriál ne’ebé sustentável no responsabilidade sosiál husi empreza sira.
    ***

    Dekretu-Lei kona-ba Lisensiamentu Setoriál ba Atividade Komersiál, hodi prienxe lakuna sira ne'ebé iha estrutura lejizlasaun ne'ebé vigora ba lisensiamentu komersiál.

    Rejime atuál, ne'ebé mai husi Dekretu-Lei n.º 34/2017, iha loron 27 fulan-setembru, ne'ebé altera husi Dekretu-Lei n.º 83/2022, iha loron 23 fulan-novembru, maske simplifika ona prosedimentu hodi hahú atividade ekonómika hotu-hotu, husik hela lakuna iha lisensiamentu estabelesimentu komersiál ne'ebé bele hamosu risku ba saúde, seguransa, moos (ijiéniku) ka ambiente
    Diploma foun ida ne'e propoin hodi estabelese rejime setoriál ba lisensiamentu atividade komersiál sira, klasifika atividade sira ho risku ne'ebé iha relasaun. Diploma ne’e ninia Intensaun mak atu simplifika lisensiamentu ba atividade ho risku ki'ik, ne’ebé presiza de'it deklarasaun inísiu nian husi SERVE, iha tempu hanesan atividade ho risku ladún boot (media) no  risku boot, sei sujeita ba lisensiamentu setoriál, ne'ebé hetan supervizaun husi Diresaun Jerál Komérsiu nian.
    Diploma ne'e mós ezije rejistu iha kadastru komersiál, la haree ba nesesidade lisensiamentu nian, no define regra sira, inklui rejime sansionatóriu uainhira iha violasaun. Ho Dekretu-Lei ida ne'e mós, ho objetivu atu prienxe lakuna sira, hodi simplifika prosedimentu no asegura seguransa no hakru’uk ba atividade komersiál sira iha Timor-Leste.
    ***

    Dekretu-Lei kona-ba Regime Jurídiku Jerál Komérsiu Eletróniku nian no Asinatura Eletrónika.

    Projetu Dekretu-Lei ida ne'e propoin enkuadramentu jurídika foun ida ba Komérsiu Eletróniku no Asinatura Eletrónika iha Timor-Leste, rekoñese importánsia fundamentál ba komérsiu eletróniku iha kreximentu ekonómiku nian.
    Projetu Dekretu-Lei ida-ne'e propoin rejime jurídiku jerál ida ne'ebé vigora ba tranzasaun, rejistu, no asinatura eletrónika sira, nune’e mós ba ninia utilizasaun, liuliu iha área komérsiu eletróniku nian, hodi rekoñese importánsia fundamentál komérsiu eletróniku nian  iha kreximentu ekonómiku.
    Ho objetivu atu promove dezenvolvimentu tranzasaun komersiál eletrónika sira iha sosiedade informasaun nian, diploma ne'e inklui kestaun sira hanesan validade kontratu eletróniku nian, uzu rejistu eletróniku no estatutu asinatura eletrónika sira. Destaka mós kriasaun rejistu ba entidade sertifikadór sira, atu superviziona ho efikás liu, no atribui funsaun avaliasaun ba Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun I.P. (TIC TIMOR) nian. Diploma ne'e mós estabelese rejime sansionatóriu ida ba infrasaun sira iha ámbitu asinatura no komérsiu eletróniku.
    Projetu Dekrelu-Lei ne’e ho objetivu atu fó estrutura jurídika ba nasaun ne’e, ne’ebé promove dezenvolvimentu tranzasaun komersiál eletrónika sira, iha ámbitu sosiedade informasaun nian ida ne'ebé luan liu. Ida ne’e buka mós atu kria oportunidade signifikativa sira ba investimentu no empregu, iha tempu hanesan promove kreximentu ekonómiku no inovasaun. Objetivu seluk mak atu fasilita interasaun no envolvimentu sidadaun sira no empreza sira ho Administrasaun Públika nian, aborda mós asuntu sira iha nivel nasionál no internasionál iha kontestu komérsiu eletróniku nian. Ikusliu, intervensaun Lejizlativa iha mós ninia objetivu atu enkoraja dezenvolvimentu komérsiu transfronteirisu la ho surat tahan (sein papél), hodi kontribui ba integrasaun ne’ebé boot liu husi Timor-Leste iha ekonomia rejionál no globál. REMATA


     
    hare tan
  • 15 novembru 2023Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 15 fulan-novembru tinan 2023
    Aprova ona:

    1 - nomesaun Komisáriu Funsaun Públika foun; no

    2 - alterasaun daruak ba klasifikadór orsamentál.
    hare tan
  • 10 novembru 2023Governu determina suspensão kona-ba ensinu, aprendizajen no prátika artes marsiais ho adosaun (ka foti) medidas hodi assegura ordem públika
    Governu determina, liuhusi Rezolusaun Governu n.º 45/2023, husi loron 10 fulan-novembru, suspensaun ba ensinu, aprendizajen no prátika artes marciais no artes rituais iha territóriu nasionál tomak, durante fulan 6.
    hare tan
  • 09 novembru 2023Toleránsia pontu iha loron 13 fulan-novembru tinan 2023
    Fó toleránsia pontu, iha loron 13 fulan-novembru 2023, durante loron tomak.
    hare tan
  • 08 novembru 2023Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 8 fulan-novembru tinan 2023
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 8 fulan-novembru tinan 2023
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, Dili, no hafoin halo análize ba konflitu sira foin daudaun ne’e iha parte balu territóriu nasionál nian, ne’ebé provoka husi elementu grupu rivál artes marsiais, no haree ba lakon vida ema nian no nesesidade hodi hatuur orden públika, deside, tuir lei ne’ebé vigora hela, hodi halo rekolla informasaun hotu ne’ebé nesesária, hamutuk ho entidade relevante sira hotu, ho objetivu atu foti desizaun iha tempu badak kona-ba medida sira ne’ebé sei adota/foti hodi hatuur filafali orden públika.
    *****
    Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera mós hodi fó toleránsia-de-pontu iha loron 13 fulan-novembru oinmai, ba funsionáriu, ajente no traballadór sira administrasaun direta Estadu nian, bele sentrál nune’e mós deskonsentradu, no organizmu sira administrasaun indireta, hodi fasilita partisipasaun populasaun nian iha votasaun daruak ba eleisaun Xefe Suku. REMATA
    hare tan
  • 07 novembru 2023Loron 120 Kompromisus nian IX Governu Konstitusionál: Kompromisus no Reformas ba Futuru ida ne'ebé Prósperu
    Durante períodu ne’e, husi loron 1 fulan-jullu to’o loron 28 fulan-outubru tinan 2023, aleinde implementasaun ba asaun ne’ebé prevee iha kompromisu 18, ba loron 120 dahuluk nian, Governu konsentra ona esforsu hodi kria baze nesesáriu sira ba konstrusaun nasaun ida ne’ebé próspera, saudavel, matenek, kualifikada, inovadora no dinámika liu, ho foka liu atu asegura asesu ba beins no servisu esensiál sira no mós hasa’e produsaun no empregu iha setór produtivu hotu-hotu.
    hare tan
1 2 3 4