Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 10 fulan-jullu tinan 2024

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 10 fulan-jullu tinan 2024

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu Governu ne’ebé aprezenta husi Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, hodi regula prosedimentu lisensa no inspesaun no mós aprova modelu formuláriu no impresu iha ámbitu lisensiamentu komersiál no industriál.

Diploma sira ne’e aplika ba estabelesimentu ne’ebé empreza sira ezerse sira-nia atividade industriál ka komersiál ne’ebé klasifika hanesan risku médiu no risku aas hodi halo operasaun iha territóriu nasionál no estabelese prosedimentu, formuláriu no impresu ne’ebé presiza ba lisensiamentu atividade sira ne’e.

Objetivu prinsipál mak atu garante katak abertura, alterasaun ka renovasaun ba estabelesimentu komersiál ka industriál tenke hahú uluk ho inspesaun ne’ebé rigoroza, no asegura kondisaun funsionamentu, seguransa, ijiene no saúde públika ne’ebé adekuada. Diploma sira ne’e prevee mós elaborasaun ba auto inspesaun ida ne’ebé deskreve kondisaun jerál husi instalasaun, no identifika observasaun no rekomendasaun sira.

****

Konsellu Ministrus aprova mós projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, hodi nomea Jesuíno dos Reis Matos Carvalho ba kargu Prezidente Autoridade Protesaun Sivíl, ba períodu tinan tolu, tanba formasaun, koñesimentu, kapasidade téknika no esperiénsia ne’ebé nia hetan hodi hala’o funsaun ne’e.

****

Konsellu Ministrus asiste aprezentasaun relatóriu vizita ba Ruanda iha ámbitu g7+, ne’ebé hala’o husi Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, no husi reprezentante sira g7+ nian no ekipa interministeriál ne’ebé partisipa iha misaun ne’e.

Objetivu husi vizita ida-ne’e maka atu observa rekuperasaun signifikativa sosiál iha Ruanda husikedas jenosídiu tinan 1994. Daudaun ne’e, Ruanda aprezenta modelu ida ba dezenvolvimentu ne’ebé konsidera hanesan ezemplu ba país sira ne’ebé iha hela dezenvolvimentu, ne’ebé foka-liu ba progresu infraestrutura, investimentu iha teknolojia, reforsa lei no orden, atrai investidór sira no dezenvolvimentu setór turizmu.

Objetivu prinsipál husi misaun ne’e mak atu troka esperiénsia no aprendizajen entre Ruanda no Timor-Leste, permite membrus delegasaun timoroan observa besik prátika ne’ebé implementa ho susesu iha Ruanda. Objetivu importante seluk mak atu estabelese kontaktu ho Governu ruandés, ho objetivu atu país rua ne’e kolabora iha futuru.

Delegasaun timoroan, kompostu husi membru 16 no lidera husi Vise-Ministru Administrasaun Estatál, Jacinto Rigoberto Gomes de Deus, inklui reprezentante husi ministériu relevante balun no akompaña husi ekipa g7+ ne’ebé fasilita ona misaun ne’e. Vizita ida-ne’e, hala’o husi loron 12 to’o loron 17 fulan-maiu tinan 2024, fó ona lisaun no perspetiva valioza ba dezenvolvimentu Timor-leste nian.

****

Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, halo aprezentasaun detallada ida ba Konsellu Ministrus kona-ba pontu situasaun husi ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu tinan 2024 nian.

****

Ikus liu, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu kona-ba prevensaun atu ilísitu ne’ebé iha relasaun ho artes marsiais.

Konsidera katak importante atu konsolida no reforsa pás sosiál ne’ebé hetan liuhusi suspensaun temporária artes marsiais, tanba ne’e presiza estabelese medida prevensaun atu ilísitu lubun ida ne’ebé iha relasaun ho prátika artes marsiais.

Medidas ne’ebé estabelese husi Rezolusaun Governu ida ne’e inklui instrusaun ba Ministru Interiór hodi reforsa polisiamentu iha área fronteirisas, impede partisipasaun elementus husi grupu artes marsiais ne’ebé hola parte iha serimónia rituál iha Indonézia, lasimu sidadaun estranjeirus tama iha territóriu nasionál ne’ebé fó ameasa ba saúde, orden no seguransa públika, iha koordenasaun entre Ministru Justisa no Ministru Interiór ho órgaun polisiál kriminál hodi reforsa ekipa investigasaun kona-ba atividade ilísita ne’ebé iha relasaun ho artes marsiais, no reforsa katak la hakru’uk ba orden lejítima ne’e konsidera krime, hanesan prevee ona iha Kódigu Penál. REMATA

   Ba leten