RSS 

Komunikadus

  • 07 novembru 2024Governu Timor-Leste kongratula Prezidente eleitu Donald J. Trump ba nia vitória iha eleisaun prezidensiál Estadu Unidus nian
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    loron 7 fulan-novembru tinan 2024
    Governu Timor-Leste kongratula Prezidente eleitu Donald J. Trump ba nia vitória iha eleisaun prezidensiál Estadus Unidus
    Governu Timor-Leste hato’o “parabéns sinseru ba Donald J. Trump ninia vitória abranjente iha eleisaun prezidensiál”, liuhosi karta ida ne’ebé haruka hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha loron 7 fulan-novembru tinan 2024 liubá.
    Iha karta ne’e, Primeiru-Ministru destaka katak vitória Donald Trump nian iha eleisaun “reflete apoiu no konfiansa ne’ebé povu norte-amerikanu tau iha ninia lideransa no ninia polítika sira ba ninia nasaun”.
    Mensajen ne’e mós subliña katak “Estadus Unidus no Timor-Leste iha relasaun amizade no kooperasaun ne’ebé forte bazeia ba respeitu mútuu, valores komún sira, no kompromisu ne’ebé metin ba prinsípius demokrátikus”.
    Serbisu ida-ne’e “iha parseria no ligasaun ida-ne’e kontribui maka’as ona ba dezenvolvimentu Timor-Leste no ninia envolvimentu internasionál”, akresenta Primeiru-Ministru.
    Kay Rala Xanana Gusmão mós espresa konfiansa katak, iha Prezidénsia Donald Trump nia okos, “sei hametin lasu entre ita-nia nasaun rua ne’e, hodi promove kolaborasaun boot liu iha área sira interese mútuu nian”. “Governu Timor-Leste espera bele iha kolaborasaun ne’ebé metin [ho Donald Trump] no ninia administrasaun hodi avansa ita-nia objetivu komún sira no hakle’an liután ita-nia relasaun bilaterál”, nia afirma. REMATA
    hare tan
  • 04 novembru 2024Timor-Leste Hato’o Solidariedade ho Reinu España ba Inundasaun iha Rejiaun Valénsia
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    loron 4 fulan-novembru tinan 2024
    Timor-Leste Hato’o Solidariedade ho Reinu España ba Inundasaun iha Rejiaun Valénsia
    Governu Konstitusionál IX espresa ninia solidariedade kle’an ho Povu no Governu España ba inundasaun trájiku sira ne'ebé estraga rejiaun Valénsia hosi fulan-outubru nia rohan to’o inísiu fulan-novembru tinan 2024. Dezastre naturál ida-ne'e, ne'ebé hamosu hosi Depresaun Altitude Aas Izoladu (DANA), kauza udan boot ne’ebé rezulta ema 200 resin mate, maioria iha provínsia Valénsia, no destruisaun ba infraestrutura, uma no área agríkola sira.
    Imajen sira ne'ebé hasai hosi programa europeu Copernicus nian hatudu magnitude hosi estragu sira, ho área luan sira ne'ebé hetan inundasaun no infraestrutura sira ne'ebé afetadu maka'as. Autoridade lokál sira kontinua hasoru dezafiu boot hodi tulun populasaun no rekupera área sira ne'ebé afetadu.
    Lori Governu no Povu Timor-Leste nia naran, Portavós Governu Konstitusionál IX nian, Ministru Agio Pereira, espresa “laran-dodok tebes ba lakon trájiku ema nia vida no ba difikuldade boot tebes ne’ebé povu españól hasoru iha momentu ne’ebé nakonu ho susar no provasaun ida-ne’e”. Nia mós hatutan tan katak "ami-nia hanoin hamutuk ho vítima sira no sira-nia família, no ami rekoñese esforsu eroiku sira hosi ekipa salvamentu no profisionál sira ne'ebé kontinua tulun komunidade sira ne'ebé afetadu hosi katástrofe ida-ne'e". REMATA
    hare tan
  • 30 outubru 2024Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-outubru tinan 2024
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-outubru tinan 2024
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Rezolusaun Governu nian ne’ebé estende, to’o loron 10 fulan-abríl tinan 2025, suspensaun ba ensinu, aprendizajen no prátika artes marsiais no enserramentu temporáriu ba fatin no instalasaun hotu-hotu ne’ebé destinadu ba ensinu, aprendizajen no prátika artes marsiais, ne'ebé inisialmente hetan aprovasaun hosi Rezolusaun Governu n. 17/2024, loron 24 fulan-abril.
    Rezolusaun Governu nian ida-ne'e ho objetivu atu konsolida no reforsa pás sosiál ne'ebé alkansa ona husikedas fulan-novembru tinan 2023. Ho abordajen ida ne'ebé konsideradu no kontroladu, hakarak atu iha futuru, permite prátika artes marsiais nian iha de’it kontestu desportivu, hodi promove ezersísiu saudavel no kontribui ba edukasaun no formasaun sívika no umanista ba joven sira. Maibé, iha tempu ida-ne’e, nafatin mantein suspensaun ba ensinu, aprendizajen no prátika artes marsiais no enserramentu temporáriu ba ninia fasilidade sira.
    Governu felisita populasaun, liu-liu joven sira, ba kolaborasaun ne’ebé sira presta ona hodi kumpre Rezolusaun Governu n. 17/2024, loron 24 fulan-abríl, ne’ebé kontribui tebes ba manutensaun orden no pás sosiál iha país laran tomak.
    *****
    Aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, no hosi Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Agostinho Letêncio de Deus, relasiona ho Rejime Promosaun bazeia ba antiguidade pesoál karreiras Administrasaun Públika nian.
    Inisiativa lejizlativa ida-ne’e ne’e ho objetivu atu garante progresaun iha karreira ba sira ne’ebé, la konsege alkansa promosaun bazeia ba méritu iha tinan hirak ikus ne’e, tanba razaun oioin. Rejime ida-ne’e bazeia ba kritérius hanesan antiguidade, avaliasaun dezempeñu, idade, formasaun profisionál, prestasaun servisu iha áreas remotas, komportamentu di’ak no asiduidade. Diploma ne’e define katak promosaun ho antiguidade sei akontese tinan-tinan, sei hala'o liuhosi konkursu internu ne'ebé regula hosi Komisaun Funsaun Públika, ne'ebé determina vaga sira ne'ebé disponivel ba kada grau no kategoria profisionál.
    Hein katak rejime promosaun ne’e bazeia ba antiguidade no sei hamenus estagnasaun iha funsionáriu públiku sira-nia karreira, hodi valoriza dedikasaun tinan naruk ba servisu públiku, liuliu ba sira ne’ebé hasoru difikuldade hodi partisipa iha kompetisaun konvensionál sira.
    *****
    Ikusliu, aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores, kona-ba kumprimentu rejime inskrisaun no obrigasaun kontributiva iha ámbitu Rejime Kontributivu Seguransa Sosiál nian.
    Diploma ida-ne’e reforsa devér Estadu nian, ne’ebé konsagra ona iha artigu 56.º  Konstituisaun Repúblika nian, hodi organiza sistema seguransa sosiál ne’ebé proteje traballadór hotu-hotu nasaun nian, iha setór públiku no privadu, no asegura direitu ba seguransa no asisténsia sosiál. Estabelese hosi Lei n. 12/2016, loron 14 fulan-novembru, sistema seguransa sosiál ne’e vigora dezde tinan 2017 no define responsabilidade husi entidade empregadór sira, inklui inskrisaun traballadór sira nian no entrega fulan-fulan deklarasaun remunerasaun ba Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS).
    Rezolusaun Governu ida-ne’e determina katak entidade hotu-hotu Administrasaun direta no indireta Estadu tenke regulariza inskrisaun ba sira-nia traballadór sira iha INSS to’o loron 15 fulan-novembru tinan 2024, nune’e mós submete deklarasaun remunerasaun mensál to’o loron 15 kada fulan. INSS sei fornese iha ninia website tabela sira ne'ebé presiza tuir online no, to'o loron 30 fulan-Novembru tinan 2024, sei aprezenta ba Konsellu Ministrus lista entidade sira ne'ebé iha  inkumprimentu.
    Inkumprimentu ba Rezolusaun ida-ne’e halo sira ne’ebé responsavel ba servisu no entidades Administrasaun Estadu direta no indireta ne’ebé ho kompeténsia halo inskrisaun ba traballadór sira no entrega fulan-fulan Deklarasaun Remunerasaun iha responsabilidade sivíl, finanseira, reintegratória no dixiplinár, tuir kazu. REMATA. REMATA
     
    hare tan
  • 24 outubru 2024Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 24 fulan-outubru tinan 2024
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 24 fulan-outubru tinan 2024
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, no hosi Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes , kona-ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 42/2008, loron 26 fulan-novembru, ne’ebé transforma Rádiu no Televizaun Timor-Leste (RTTL, E.P.) ba empreza públika.
    Alterasaun sira ne'ebé propoin ho objetivu atu adapta Rádiu no Televizaun Timor-Leste (RTTL, E.P.) ba ezijénsia teknolójiku no administrativu foun sira, ho introdusaun televizaun terrestre dijitál. Diploma foun ne’e fó dalan ba RTTL, E.P. emisaun no jestaun ba kanál dijitál sira, hodi permite fleksibilidade boot liu iha distribuisaun konteúdu no hetan reseita adisionál. Aleinde permite transmisaun kanál gratuitu sira ho kontestu nasionál no internasionál, sei bele mós introdús servisu pós-pagu no pré-pagu, nune’e reforsa ninia sustentabilidade finanseira.
    Projetu ne’e mós prevee eliminasaun Konsellu Opiniaun, ne’ebé nunka implementa dezde kriasaun RTTL, E.P., no kriasaun kargu Diretór Ezekutivu, dependente diretamente ba Prezidente empreza públika, ne’ebé sei fó apoiu ba jestaun administrativa no finanseira empreza nian, hodi garante kontinuidade no governasaun di'ak. Ho alterasaun sira-ne'e, ho intensaun atu hametin kompetitividade no kualidade servisu sira ne'ebé fornese ba públiku, hodi garante emisora ​​ida ne'ebé modernu no efisiente no aliña ho norma sira setór nian.
    *******
    Konsellu Ministrus deside hodi fó toleránsia pontu iha loron 31 fulan-outubru tinan 2024, ne’ebé konsidera katak iha loron 1 no 2 fulan-novembru selebra Loron Santu sira Hotu nian no Loron Matebian sira hotu nian, data sira ho importánsia boot ba komunidade katólika no prevee ona hanesan feriadu nasionál tuir Lei n. 3/2016, loron 25 fulan-maiu. Desizaun ida-ne’e ho objetivu atu fasilita movimentu populasaun nian ba sira-nia rai moris fatin, hodi permite sira atu partisipa iha selebrasaun relijioza sira ne’e. REMATA
    hare tan
  • 18 outubru 2024Timor-Leste simu ho laran-haksolok Deklarasaun Prezidente nian kona-ba Simeira ASEAN ba da-44 no da-45 no Simeira sira ne'ebé iha relasaun
    Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Timor-Leste simu ho laran-haksolok Deklarasaun Prezidente nian kona-ba Simeira ASEAN ba dala 44 no 45 no Simeira sira ne'ebé iha relasaun
    Timor-Leste felisita ASEAN no Repúblika Demokrátika Populár Laos ba konkluzaun susesu husi Simeira ASEAN ba da-44 no da-45 no Simeira sira ne’ebé iha Relasaun husi loron 9-11 fulan-outubru tinan 2024. Ami mós hato’o ami nia agradesimentu ba PDR Laos ba sira-nia lideransa durante tinan tomak.
    Ami simu ho laran-haksolok desizaun atu apoia implementasaun “Roteiru bazeia ba objetivu no kritériu ba Timor-Leste nia adezaun plena iha ASEAN”. Timor-Leste apresia momentu pozitivu ba ami-nia jornada adezaun ba ASEAN no hato’o ami-nia agradesimentu sinseru ba ASEAN tanba rekoñese ami-nia esforsu sira ne’ebé la’o daudaun. Ami mós hato’o ami-nia apresiasaun ba Estadus-membrus ba sira-nia apoiu no kompromisu ne’ebé kontinua ba prosesu importante ida-ne’e.
    Nu’udar sinál progresu nian, Timor-Leste hein atu kumpre kritérius Roteiru ba ami-nia adezaun plena ba ASEAN. Preparasaun makaas hala’o daudaun atu asegura adezaun ba akordus no instrumentu legál sira ASEAN nian tuir pilár tolu, hanesan estipula ona iha Roteiru.
    Timor-Leste hala’o ona pasu xave oioin adezaun nian ba ASEAN, inklui kampaña sensibilizasaun no diálogu sira iha nivel nasionál hodi hasa’e konxiénsia kona-ba ASEAN, partisipasaun iha programa kapasitasaun no lideransa, no hametin relasaun bilaterál ho Estadus-Membrus ASEAN hotu-hotu. Timor-Leste mós iha programa serbisu tékniku ida ne’ebé luan, ho objetivu atu introdús enkuadramentu legál sira ASEAN nian iha dezenvolvimentu polítika nasionál, hodi garante aliñamentu no integrasaun polítika governu nian no enkuadramentu regulatóriu sira ho padraun ASEAN nian.
    Lideransa altu nivel liu Governu Timor-Leste nian maka dudu prosesu adezaun. Konsellu Ministrus Timor-Leste adota rezolusaun ida hodi estabelese grupu traballu tékniku interministeriál ida ba adezaun ba ASEAN, ne’ebé kataliza ona planu traballu dinámiku ba governu tomak. Foin lalais ne’e, Governu Konstitusionál IX nomeia ona Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN nian ida atu aselera serbisu adezaun nian no tau matan ba Diresaun-Jerál ba Asuntus ASEAN iha Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, ne’ebé koordena no lidera prosesu adezaun.
    Timor-Leste iha nafatin kompromisu ba prosesu ida-ne’e no sei kontinua koopera ho ASEAN no parseiru diálogu sira iha ami-nia viajen ba adezaun plena.
    Ikusliu, Governu Timor-Leste mós simu ho laran-haksolok Prezidente Malázia nian iha tinan 2025, no hein atu iha kolaborasaun ne’ebé metin ho Prezidente kona-ba asuntus kooperasaun rejionál nian, inklui Timor-Leste nia adezaun. REMATA
    hare tan
  • 18 outubru 2024Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 18 fulan-outubru tinan 2024
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 18 fulan-outubru tinan 2024
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, no husi Diretór Ezekutivu Unidade Misaun hodi Kombate Raes-Badak, Joel Maria Pereira, ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 91/ 2022, loron 22 fulan-dezembru, kona-ba Unidade Misaun atu Kombate Stunting (Raes-Badak).
    Dekretu-Lei Nú. 91/2022 kria Unidade Misaun atu Kombate Stunting ho misaun atu dezenvolve no ezekuta Planu Nasionál Kombate ba Raes-badak no promove koordenasaun hosi órgaun governu sira iha kombate ba malnutrisaun infantíl. Maibé, maski Planu Nasionál atu Kombate Raes-badak kompleta ona, medida sira ne'ebé prevee ona seidauk implementa  ho di’ak.
    Atu garante kontinuidade serbisu ida-ne’e, Governu hakarak atu hanaruk tan mandatu Unidade Misaun nian to’o loron 31 fulan-dezembru tinan 2030, hodi permite plena ezekusaun planu nian no kombate taxa raes-badak ne’ebé a’as iha Timor-Leste. Ho alterasaun ida-ne’e, hakarak mós atu ajusta enkuadramentu ministeriál foun ne’ebé rezulta hosi estrutura Governu Konstitusionál IX, ne’ebé Unidade Misaun ba Kombate Raes-dabak iha supervizaun hosi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Sosiál. Projetu Dekretu-Lei ida-ne’e hakarak mós atu garante koordenasaun ida-ne’ebé  efikás no efisiente entre departamentu  govermentál oioin no órgaun Administrasaun Públika sira ba ezekusaun responsabilidade ne’ebé relasiona ho seguransa nutrisionál ne’ebé tau ona iha Planu.
    Iha sorumutu anteriór Konsellu Ministrus nian, mós aprova ona Planu Anuál Nasionál Multisetoriál hodi kombate ‘Raes-badaK’ ba períodu tinan 2024 to’o 2030, ho objetivu atu redús taxa ‘raes-badak’ no hadi’a saúde nutrisionál iha Timor-Leste
    *****
    Konsellu Ministrus endosa akordu ho Banku Aziátiku Dezenvolvimentu (ADB, sigla iha lian inglés) kona-ba medidia atu Hadi’a Reziliénsia no Meius Subsisténsia (Vida)  iha Setór Rurál, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino. Akordu ne’e ho objetivu atu hasa’e reziliénsia ema besik rihun 46 iha zona rurál sira, Munisípiu Manatutu nian.
    Projetu ida-ne’e ho nia objetivu, liuliu atu hadi’a asesu ba bee, promove adosaun prátika agríkola intelijente sira ne'ebé adapta ba mudansa klimátika no hametin kapasidade institusionál no organizasionál hosi komunidade rurál sira.
    Inisiativa ne’e, aliña ho prioridade Governu Konstitusionál IX nian, inklui investimentu iha infraestrutura bee (ídrika), formasaun ba grupu agríkola no dezenvolvimentu meiu subsisténsia sira ne'ebé diversifikadu no reziliente liu ba mudansa klimátika. Hein mós katak, modelu dezenvolvimentu rurál ne’ebé atu implementa iha Manatutu sei halo tuir iha munisípiu sira seluk, atu nune’e promove dezenvolvimentu sustentável iha Timor-Leste.
    ****
    Ikusliu, Konsellu Ministru aprova projetu Dekretu-Lei ne’ebé estabelese Programa Revitalizasaun Komunitária, aprezenta mós husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino.
    Objetivu hosi programa ne’e maka atu promove dezenvolvimentu ekonómiku-sosiál ba komunidade rurál sira liuhusi fó apoiu ba atividade produtiva iha setór agrikultura, peska, pekuária, floresta no ortikultura, aleinde infraestrutura no ekipamentu ba interese koletivu.
    Aliña ho prinsípius sustentabilidade nian, inkluzaun sosiál no partisipasaun komunitária, programa ne’e prevee fó subsídiu ba projetu komunitáriu sira, hodi hametin kapasidade lokál no promove reziliénsia komunidade sira-nian iha teritóriu nasionál tomak. REMATA
     
    hare tan
  • 10 outubru 2024Sorumutu Estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 10 fulan-outubru tinan 2024
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutu Estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 10 fulan-outubru tinan 2024
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, no husi Diretór Ezekutivu Unidade Misaun hodi Kombate  Raes-badak, Joel Maria Pereira, ne’ebé aprova Planu Anuál  Multisetoriál Nasionál atu Kombate “Raes-badak” ba Períodu tinan 2024 to'o 2030.
    Planu Anuál Multisetoriál Kombate “Raes-badak” ba períodu tinan 2024 to’o tinan 2030 ho objetivu prinsipál atu fornese kuadru asaun koordenada no multisetoriál ida  hodi kombate Raes-badak.    Entre meta prinsipál sira ne’ebé ko’alia mós atu hasa’e taxa susu-been exkluziva inan nian, hadia dieta  ba labarik sira no hamenus taxa “Raes-badak” husi 47%  tun-ba 25%  to’o tinan 2030.   Objetivu husi planu ne’e mós atu hamenus taxa aneimia ba labarik no inan ho idade reprodutiva sira, nune’e mós hadi’a koordenasaun ba programa  nutrisaun  no promove mudansa komportamentu sosiál  hodi hadi’a saúde nutrisionál.
    Implementasaun ba planu ne’e sei lidera husi unidade Misaun Kombate “Raes-badak” servisu hamutuk ho ministériu no parseiru dezenvolvimentu oioin.  Prosesu ne’e sei hetan monitorizasaun kontínua  hodi garante ninia efikásia ho objetivu atu kria ambiente ida-ne’ebé sustentavel no reziliente  hodi hasa’e nutrisaun no populasaun  timoroan nia moris di’ak.
    *****
    Aprova mós  projetu Dekretu-Lei ne’ebe mós aprezenta hosi Vise-Primeiru-Ministru, Mariano Assanami Sabino, kona-ba Programa Abitasaun Komunitária.
    Programa ne’e ho objetivu atu asegura direitu ba abitasaun, nu’udár kondisaun ida ba dezenvolvimentu integradu no sustentavel komunidade nian, liuhusi planeamentu no kontrusaun hela-fatin  no infraestrutura no ekipamentu koletivu komplementár sira, ne’ebé destina  atu atribui ba benefisiáriu, tuir kritériu sira ne’ebé hatuur ona, no mós apoiu kontinuasaun ba komunidade tuirmai ba manutensaun no asesu ba servisu sira.   Implementasaun programa ne’e sei lidera husi Ministériu Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária hamutuk ho adminitrasaun lokál sira no hetan partisipasaun ativa husi komunidade sira.  . Abitasaun sira-ne’e sei entrega ba benefisiáriu tuir kbiit finanseira  ne’ebé aliñe ona iha rejime  hirak tuirmai ne’e: komersiál, subsidiadu, komunitáriu ka sosiál.   Iha rejime komersiál ne’e, benefisiáriu sei selu kontraprestasaun ne’ebé define ona husi kondisaun merkadu. No rejime subsidiadu, valór atu selu sei ajusta asesivel tuir kondisaun merkadu nian.  Iha  rejime komunitáriu,  sei entrega uma ho gratuita iha faze inisiál, ho montante ida ne'ebé tenke selu hafoin períodu ne'e estabelese. Iha  rejime sosiál, abitasaun ne’e sei entrega sein kualker kustu.
    *****
    Konsellu Ministrus apresia  relatóriu preliminár kona-ba despeza atividade sira ne’ebé relasiona ho vizita Sua Santidade Papa Francisco, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral.
    Iha enkontru iha loron 28 fulan-fevereiru tinan 2024, Konsellu Ministrus autoriza despeza to'o millaun 12 dolar amerikanu, ne'ebé aloka ba Komisaun  Koordenadora husi Organizasaun Vizita Sua Santidade Papa Francisco nian, ne'ebé hala’o husi loron 9 to'o loron 11 fulan-setembru tinan 2024.   Husi montante ne’e, ezekuta ona dolar amerikanu 9.978.658,12, ne’ebé rezulta saldu pozitivu ho totál dolar amerikan 2.021.341,12, ne’ebé sei fó-fila ba kofre Estadu.
    Konferénsia Episkopál Timorense (CET-sigla PT), liuhosi ekipa Komisaun Koordenadora Igreja nian, sei hala'o sorumutuk avaliasaun interna ida iha loron 23 fulan-novembru tinan 2024.   Adisionalmente, Komisaun Konjunta, ne’ebé kompostu hosi Governu, ekipa Igreja no reprezentante sira Santa Sé nian iha Timor-Leste, sei konklui atividade sira-ne’e iha loron 21 fulan-dezembru tinan 2024, loron ne’ebé reprezentante Santa Sé no Igreja lokál nian sei transmite mensajen ofisiál ida husi Vatikanu.
    *****
     Ikusliu, Konsellu Ministrus mós delibera hodi aprova tema “Ho orgullu ba ita-nia identidade no kultura, ita konstrui futuru ida ne’ebé iha liberdade, justisa no esperansa ba ita-nia povu” ba komemorasaun aniversáriu Proklamasaun Independénsia Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian ba da-49, ne’ebé sei hala’o iha loron 28 fulan-novembru, no selebrasaun prinsipál sira sei hala’o iha  iha Oe-Cusse, Ambeno. REMATA
    hare tan
  • 09 outubru 2024Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 9 fulan-outubru tinan 2024
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
      Portavós Governu Timor-Leste
    IX Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 9 fulan-outubru tinan 2024
    Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha Palásiu Governu Dili no delibera hodi fó poder tomak ba Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa, hodi asina memorandu entendimentu ida ho Governu Repúblika Indonézia, iha ámbitu kooperasaun ba dezenvolvimentu. Akordu ne’e tenke asina iha loron 11 fulan-outubru, durante vizita ofisiál Ministru Gastão Francisco de Sousa ba Jakarta.
    Memorandu entendimentu ida ne’e kobre área kooperasaun dezenvolvimentu oioin, inklui harii infraestrutura bázika, promove enerjia renovável ne’ebé asesivel, kria sidade no komunidade sustentável, promove agrikultura no dezenvolvimentu rurál, dezenvolve turizmu, hadi’a setór saúde no edukasaun, enkoraja investimentu setór privadu, promove dezenvolvimentu dijitál, inkluzaun sosiál, no esforsu mitigasaun ba mudansa klimátika. REMATA
    hare tan
8 9 10 11 12 13 14