Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-abril tinan 2021

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-abril tinan 2021

Konsellu Ministru hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu,  iha Dili no, asiste ona aprezentasaun husi Sala Situasaun Sentru Integradu Jestaun Krize kona-ba pontu situasaun epidemiolójika país nian. Hahú kedas husi inísiu pandemia ne’e nian, deteta ona ema hamutuk 2124 mak infetada ho Koronavirus foun. Iha kazu sira ne’ebé detetadu iha munisípiu hotu-hotu iha país, Díli maka Munisípiu ida ne’ebé afetadu liu, iha ne’ebé to’o agora kazu infetadu atinji ona 1794, no konsidera eziste ona tranzmisaun komunitária. Oras  ne’e daudaun iha kazu ativu hamutuk 1014 no rejista ona kazu moderadu 21 no na’in rua grave ho COVID-19. Taxa insidénsia iha Munisípiu Dili oras ne’e daudaun maka 27,3 husi kada abitante rihun 100.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak, kona-ba medida sira ba ezekusaun Deklarasaun Estadu Emerjénsia, ne’ebé efetua husi Dekretu Prezidente Repúblika n. 24/2021, loron 28 fulan-abríl, hodi hatán ba pandemia COVID-19. Estadu emerjénsia, ne’ebé renova daudaun ne’e, abranje territóriu nasionál tomak no vigora husi tuku 00:00 loron 3 fulan-maiu no tuku 23:59 loron 1 fulan-juñu tinan 2021.

Medida sira ne’ebé impoin iha diploma ne’e maka hanesan ho regra ezekusaun sira anteriór Deklarasaun Estadu Emerjénsia nian. Destaka de’it katak, oras ne’e estabelese ona katak ema sira hotu ne’ebé ho sertifikasaun vasinasaun kompleta kontra COVID-19 la presiza hala’o izolamentu profilátiku obrigatóriu bainhira tama iha territóriu nasionál  maihusi rai-li’ur.

Regra sira seluk mantein nafatin liuliu obriga sidadaun sira hotu ne’ebé hela iha Timor-Leste atu mantein distánsia pelumenus metru ida ho ema seluk ne’ebé la hela iha ekonomia komun. Kontinua obriga atu utiliza máskara oin nian ne’ebé taka inus no ibun bainhira hakarak tama ka hela iha fatin públiku ka privadu hirak ne’ebé ema hotu uza; no fase liman bainhira hakarak tama ba estabelesimentu komersiál sira, industriál ka prestasaun servisu nian ka ba edifísiu sira iha ne’ebé  servisu administrasaun públika nian funsiona. Iha obrigasaun mós atu  evita formasaun halibur-malu, iha dalan públiku.

Hetan ona aprovasaun mós maka projetu Rezolusaun Governu nian ba renovasaun husi impozisaun serka sanitária nian iha Munisípiu Ainaru, Baukau, Dili, Ermera, Kovalima no Vikeke, ba loron 14 tan, to’o tuku 23:59, loron 16 fulan-maiu tinan 2021. Aprova ona mós projetu Rezolusaun Governu nian sira ba impozisaun serka sanitária iha Munisípiu Lautein, Likisá, Manufahi, husi tuku 00:00 loron 30 fulan-abríl tinan 2021 to’o tuku 23:59 loron 16 fulan-maiu tinan 2021. Nune’e, bandu sirkulasaun ema sira nian entre munisípiu sira ne’e ho sirkunskrisaun administrativa sira-seluk, exetu iha kazu hirak ne’ebé ninia fundamentu forte tanba razaun seguransa públika, saúde públika, asisténsia umanitária, manutensaun husi sistema sira abastesimentu públiku, ka razaun seluk ne’ebé presiza atu hala’o ba interese públiku nian.

Konsellu Ministrus aprova ona, ho alterasaun, projetu Rezolusaun Governu nian ba impozisaun konfinamentu domisiliáriu jerál ba ema hotu-hotu ne’ebé mak hela ka oras ne’e daudaun iha hela Munisípiu Dili, ne’ebé tenke hela iha sira nia uma ka iha sira nia alojamentu temporáriu, tuku 00:00 loron 30 fulan-abríl tinan 2021 no tuku 23:59 loron 13 fulan-maiu tinan 2021

Exesionalmente, ema sira bele sai husi iha sira nia hela-fatin ka husi sira nia alojamentu temporáriu iha Munisípiu Dili, bainhira tenke ba ospitál atu konsulta ba médiku no atu hetan ai-moruk; atu akompaña membru família ka ema ne’ebé nia maka tau matan hodi hetan asisténsia iha ospitál, médiku no ka atu hetan ai-moruk, atu fó asisténsia ba ema seluk ne’ebé presiza ho razaun saúde nian, protesaun sosiál ka asisténsia umanitária; atu aprezenta keixa ka denúnsia iha Ministériu Públiku, iha Provedoria Direitus Umanus no Justisa nian ka iha kualkér órgaun polísia kriminál; atu komparese iha dilijénsia judisiál ka polisiál sira iha ne’ebé simu notifikasaun; atu sosa ai-han, refeisaun, sasán ba primeira nesesidade ka kombustivel; atu selu servisu eletrisidade, telekomunikasaun ka asesu ba internet nian; atu hetan asesu ba servisu finanseiru; atu halo atividade profisionál, bainhira superiór ierárkiku la fó dispensa, iha kazu  funsionáriu, ajente ka traballadór administrasaun públika nian, ka bainhira entidade empregadora rasik la fó dispensa, iha kazu traballadór iha setór privadu ekonomia nian; atu partisipa iha funerál sira, tuir regra ne’ebé prevee iha Rezolusaun Governu nian ne’e no atu rekere autorizasaun atu sai husi Munisípiu Dili.

Dezlokasaun hirak ne’e bele hala’o de’it durante tempu ne’ebé presiza tebes atu konkretiza objetivu dezlokasaun ne’e nian, no bainhira akontese tanba razaun serbisu, ema tenke lori dokumentu ne’ebé hatudu sira nia obrigasaun atu ba no hela iha serbisu fatin.

Bandu atu transporte públiku sira hala’o movimentu iha área sira hotu iha Munisípiu Dili, liuliu, mikrolets, biskota, taksi sira no anguna sira.

Estabelesimentu komersiál, industriál, artezanál no prestasaun servisu setór privadu ekonomia nian sira hotu ne’ebé dezenvolve atividade iha Munisípiu Dili, tenke taka ba públiku, exetu estabelesimentu komersiál sira ne’ebé fa’an ai-han, bee no sasán esensiál seluk, liuliu supermerkadu, minimerkadu no kiós sira; estabelesimentu sira ne’ebé presta kuidadu médiku no fa’an ai-moruk; estabelesimentu sira ne’ebé presta servisu protesaun sosiál; farmásia sira; postu sira ba revenda kombustivel ka gás nian; estabelesimentu komersiál iha ne’ebé hala’o pagamentu ba fornesimentu enerjia elétrika, asesu ba internet ka telekomunikasoins; órgaun komunikasaun sosiál; estabelesimentu oteleiru no sira ne’ebé hanesan, tuir regra ne’ebé estabelese iha Rezolusaun Governu ne’e nian;  restaurante, warung sira no sira ne’ebé hanesan, tuir regra ne’ebé estabelese iha Rezolusaun Governu ne’e nian; instituisaun finanseira, liuliu banku no entidade sira ne’ebé iha lisensa atu hala’o transferénsia internasionál osan nian; empreza konstrusaun sivíl ka atividade sira ne’ebé liga ho konstrusaun sivíl ka estabelesimentu komersiál sira ne’ebé fa’an materiál konstrusaun sira; empreza sira ne’ebé presta servisu tékniku manutensaun, reparasaun ka funsionamentu ba sentrál sira produsaun enerjia elétrika nian ka rede elétrika nasionál; empreza transporte karga nian liuhusi rai, tasi no aéreu nian; estabelesimentu sira ne’ebé fa’an materiál funeráriu ka presta servisu funeráriu nian, tuir regra ne’ebé hatuur iha Rezolusaun Governu ne’e nian; empreza sira ne’ebé presta servisu kontrolu peste nian (Pest Control); empreza sira ne’ebé presta servisu limpeza ba saneamentu no ezgotu sira.

Traballadór no kliente estabelesimentu komersiál no empreza sira ne’e nian, molok atu tama ba estabelesimentu komersiál ka empreza nian sira, tenke fase liman no taka inus ho ibun ho máskara. Durante tempu ne’ebé sira sei hela iha estabelesimentu no empreza nia laran, sira tenke kontinua uza máskara hodi taka inus ho ibun, mantein distansiamentu sosiál husi pelumenus metru ida ho ema seluk, ho ne’ebé sira la hela hamutuk, iha ekonomia komún no sira tenke fase liman beibeik. Durante tempu ne’ebé sei hein atu tama ba estabelesimentu sira ne’e nian, kliente sira tenke hein iha li’ur, no mantein distánsia pelumenus metru ida ho ema seluk, ho ne’ebé sira la hela hamutuk, iha ekonomia komún.

Estabelesimentu komersiál, industriál, artezanál ka prestasaun servisu nian sira setór privadu ekonomia nian ne’ebé taka ba públiku, bele mantein sira nia atividade liuhusi servisu entrega ba hela-fatin.

Restaurante sira no empreza sira ne’ebé hanesan bele fornese de’it hahán iha rejime take away (lori ba uma), atu ba han iha uma ka iha lokál alojamentu temporáriu ka liuhusi opsaun atu entrega ba uma ka otél. Ema ne’ebé hela iha otél sira tenke han iha nia kuartu rasik.

Atividade ba implementasaunba programa Cesta Básica autoriza nafatin ho karáter exesaun.

Merkadu Munisipál Dili nian, Merkadu Manleuana no Merkadu Taibesi,  kontinua funsiona hahú husi tuku 6 dadersan to’o tuku 18:00 no operadór no utente ida-idak, molok tama ba merkadu sira ne’e, tenke fase liman no kontinua uza máskara hodi taka inus no ibun, no mós mantein distánsia pelumenus metru ida ho ema seluk, ho ema sira ne’ebé mak sira la hela hamutuk. Bainhira forsa seguransa sira haree katak labele mantein distánsia sosiál pelumenus metru ida entre utente sira, sei impede utente foun sira atu tama ba resintu merkadu to’o númeru utente sira ne’e sufisiente atu kumpre distánsia ne’ebé temi ona.

Vendedór ambulante ba sasán ka servisu ba primeira nesesidade nian, liuliu produtu ai-han, espesialmente modo tahan, no mós komersiante sira ne’ebé hala’o atividade iha merkadu, tenke mantein máskara hodi taka inus no ibun, tenke fase liman beibeik, no mantein distánsia pelumenus metru ida ho vendedór sira seluk no ho kliente sira, no sira mós tenke garante katak ema la halibur malu hamutuk iha fatin ne’ebé sira hala’o sira nia atividade.

Bandu atu hala’o atividade selebrasaun relijioza ne’ebé implika ezisténsia ema halibur-malu.

Ba efeitu Rezolusaun Governu nian ne’e, konsidera nu’udar ema halibur-malu  mak ema liu husi na’in rua halibur malu menus husi metru rua entre sira.

Bandu atu organiza no hala’o serimónia funerál nian iha ne’ebé ema liu na’in sanulu mak partisipa. Ema ne’ebé partisipa iha serimónia ne’e tenke uza máskara hodi taka inus no ibun, no mantein distánsia pelumenus metru ida ho ema seluk ne’ebé partisipa iha serimónia ne’e.

Autoridade polisiál nian sira fiskaliza kumprimentu ba regra sira ne’ebé hatuur ona iha Rezolusaun Governu nian ne’e no aviza infratór sira katak se sira kontinua nafatin hodi la kumpre ba Rezolusaun ne’e, bele konsidera prátika ba krime dezobediénsia nian ida. Autoridade polisiál sira sei komunika ba Ministériu Públiku identidade husi ema ne’ebé, hafoin avizu ne’ebé prevee iha fraze anteriór, kontinua la respeita regra sira ne’ebé prevee ona iha Rezolusaun Governu ne’e nian. Karik regra sira ne’ebé prevee iha Rezolusaun Governu ne’e nian ema sira husi rai-li’ur maka la respeita, autoridade polisiál sira sei komunika sira nia identidade ba Servisu Migrasaun.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian ne’ebé prosede renovasaun ba deklarasaun estadu kalamidade, ba loron 30 tan, haree ba akontesimentu bee-sa’e no inundasaun iha Munisípiu Dili, iha dadeer rai-hun mutin loron 4 fulan-abríl tinan 2021, ne’ebé provoka husi siklone tropikál Seroja.

Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo, aprezenta ona ba Konsellu Ministrus planu mestre ba reabilitasaun no rekonstrusaun Ospitál Nasionál Guido Valadares no Ospitál António Carvalho,  ne’ebé sei hala’o ho forma fazeada durante tinan 10, ho objetivu atu hadi’a  kondisaun ba tratamentu no hasa’e kapasidade atendimentu nian.

Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, nu’udar Koordenadór husi Unidade Misaun ba Protesaun Sivil no ba Jestaun Dezastre Naturál sira, halo aprezentasaun ida kona-ba pontu situasaun husi impaktu sira husi inundasaun iha loron 4 fulan-abríl liubá no ninia asaun sira rekuperasaun nian. Iha Dili, daudaun ne’e iha dezlokadu 4356 ne’ebé sei hela iha sentru akollimentu hitu ne’ebé sei ativu. Iha nivel nasionál, inundasaun ne’e afeta família hamutuk 31 337 no ema na’in 41 mak mate ka lakon. Uma hela-fatin hamutuk 21 178 iha país tomak mak estraga ka naksobu. Kona-ba infraestrutura públika sira, bee-sa’e ne’e estraga estrada hamutuk 22 no ponte hamutuk 11. Governu fó hela apoiu produtu ai-han no la’os ai-han nian ba família afetada sira no halo hela planu atu distribui materiál sira ba rekonstrusaun uma sira ne’ebé mak hetan estragu. Governu analiza ona mós opsaun realojamentu ba populasaun ne’ebé mak hela iha área proibida sira tanbe área sira ne’e bele hetan inundasaun no área foho lolon sira-ne’ebé ladún estavel ho perigozidade média to’o aas.

Ministru Obras Públikas, Salvador Soares dos Reis Pires, aprezenta dadus kona-ba identifikasaun ba infraestrutura no ba ekipamentu públiku koletivu ne’ebé hetan estragu ka naksobu tanba inundasaun.  Levantamentu dadus no klasifikasaun husi obra sira la’o hela, maibé Informasaun preliminár sira indika katak iha projetu reabilitasaun estruturál simples 57 ho kustu menus husi dolar amerikanu millaun 1 no projetu reabilitasaun estruturál kompleksa 44 ho kustu estimadu boot liu husi dolar amerikanu millaun 1. Atividade limpeza no normalizasaun nian la’o to’o oras ne’e no projetu oioin ho karáter emerjénsia nian mós la’o hela.

Ikusliu, Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu, José Maria dos Reis, aprezenta  medida sira ba ordenamentu territóriu, ba prevensaun no mitigasaun ba risku sira lubuk ida. Hala’o ona levantamentu dadus kona-ba área hirak ne’ebé mak iha risku tanba lokaliza iha zona hirak ne’ebé bele hetan inundasaun ka área foho lolon sira ne’ebé ladún estavel ho perigozidade média to’o aas. Aprezenta mós nesesidade intervensaun lejislativa iha ámbitu ordenamentu territóriu, opsaun sira ba realojamentu temporáriu no definitivu ba populasaun husi zona sira risku nian no posibilidade fatin ba realojamentu. REMATA

 

 

   Ba leten