Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 14 fulan-outubru tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 14 fulan-outubru tinan 2020

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ho alterasaun projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, kona-ba alterasaun Daruak ba Estatutu Orgániku husi Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE) nian. Alterasaun ne’e ho objetivu atu kria estrutura ida ne’ebé forte no adekuada liu, hodi permite katak instituisaun ne’e presta ba sidadaun eleitór sira no partidu polítiku sira, servisu ida ne’ebé ho kualidade no profisionalizmu boot liu hodi organiza prosesu eleitorál sira. Nune’e, ho intervensaun lejizlativa ida ne’e, halakon figura ba adjuntu Diretór Jerál nian no kriasaun ba Diresaun Nasionál Administrasaun no Finansas, Aprovizionamentu, Lojístika no Rekursus Umanus, Diresaun Nasionál Koordenasaun Munisipál no Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA), Edukasaun Eleitorál no Asuntu Jurídiku sira no Diresaun Nasionál ba Jestaun Baze Dadus nian ba Resenseamentu Eleitorál, informasaun ba Públiku no Relasoins Esternas.

Aprova ona mós, ho alterasaun sira, ba projetu Proposta Lei nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa, kona-ba Estatutu foun Ministériu Públiku nian. Projetu Proposta Lei ne’e ho objetivu atu atualiza estatutu profisionál Ministériu Públiku nian, ne’ebé la-iha alterasaun dezde tinan 2011, hodi rezolve lakuna sira ne’ebé deteta durante tinan hirak liubá. Ho Estatutu foun ne’e, Governu hakarak atu asegura objetivu esensiál tolu, ne’ebé maka sai hanesan, reforsu autonomia Ministériu Públiku nian, modernizasaun no adekuasaun ba ninia orgánika kona-ba ezijénsia atualidade no dezempeñu tomak ba funsaun sira ne’ebé konstituisaun atribui ona, no reestruturasaun ba karreira profisionál ne’e rasik, ho hanoin atu reforsa kondisaun sira Ministériu Públiku nian hodi kontinua kontribui ba administrasaun ne’ebé di’ak iha justisa ho prestasaun servisu ida ne’ebé efisiente, oportunu, izentu, kredivel, objetivu no justu.

Konsellu Ministru aprova ona projetu Deliberasaun, ne’ebé aprezenta husi Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak, ba dezignasaun ba membru Konsellu Administrasaun ba Sentru Nasionál Chega, IP, ba períodu tinan 2020-2023. Bazeia ba Dekretu-Lei ne’ebé kria Institutu Públiku ne’e, Konsellu Ministrus delibera ona atu nomeia Alzira Sequeira Freitas dos Reis, hanesan Prezidente Konsellu Administrasaun ba Sentru Nasionál Chega, IP, no Felicidade de Sousa Guterres hanesan membru ba Konsellu Administrasaun, ba tinan tolu oin-mai. Membru sira seluk husi Konsellu Administrasaun nian, Arlindo Francisco Marçal, Jovito Rego de Jesus no Sisto dos Santos, nu’udar reprezentante husi Konfisaun Relijioza sira, Eis-Komisáriu CAVR/CVA nian no Fongtil, reprezentante sira ne’e sei hetan nomeasaun filafali, ba períodu tinan tolu tan.

Ikusliu, Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA), Arsenio Paixão Bano, aprezenta opsaun polítiku-lejizlativa subjasente sira ba projetu Dekretu-Lei kona-ba Alterasaun Dahuluk ba Dekretu-Lei kona-ba estatutu RAEOA nian, ho objetivu atu halo atualizasaun ba ninia kompeténsia no atribuisaun sira, armonizasaun ba ninia estatutu ho inisiativa lejizlativa relevante sira-seluk no rezolusaun ba lakuna hirak ne'ebé eziste ona. REMATA

 

 

 

 

 

 

   Ba leten