Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 16 fulan-setembru tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 16 fulan-setembru tinan 2020 

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no analiza ona opsaun polítika-lejizlativa sira ba projetu Dekretu-Lei kona-ba alterasaun daruak husi Dekretu-Lei n. 1/2007, loron 18 fulan-janeiru, kona-ba Estatutu Orgánika husi Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE), ne’ebé Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, aprezenta ona. Nia objetivu mak harii estrutura ida ne’ebé forte no adekuadu, nune’e bele presta profisionalizmu no kualidade iha organizasaun prosesu eleitorál hotu-hotu ba partidu polítiku no sidadaun tomak.

Hetan ona aprovasaun projetu Dekretu-Lei, ne’ebé estabelese Fundu Rezerva ba Seguransa Sosiál (FRSS) no oinsá atu define ninia Modelu Jestaun nian, ne’ebé maka Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos, aprezenta ona. FRSS ne’e horik iha membru Governu ne’ebé sai nu’udar responsavel ba Seguransa Sosiál nia tutela no superintendénsia, no nia objetivu mak atu asegura estabilizasaun finanseira no sustentabilidade husi rejime kontributivu Seguransa Sosiál nian, nu’udar finalidade fundu ne’e nian. Verba sira husi fundu ne’e maihusi Seguransa Sosiál no sei la konsidera nu’udar osan públiku. FRSS sei administra no jere tuir rejime kapitalizasaun públika estabilizasaun nian, ne’ebé hakruuk ba kritériu seguransa nian sira, rentabilidade no likidés, ho kuidadu no tuir prinsípiu governasaun di’ak nian sira atu nune’e bele benefisia kontribuinte rejime kontributivu Seguransa Sosiál nian sira.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei kona-ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 3/2019, loron 5 fulan-marsu, kona-ba Estrutura Orgánika Ministériu Saúde nian, ne’ebé Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo, aprezenta ona. Efeitu prinsipál husi intervensaun ne’e mak kriasaun Diresaun Nasionál Saúde iha Família, atu nune’e kompleta atribuisaun sira husi Ministériu Saúde nian ne’ebé define tiha ona iha Orgánika Governu Konstitusionál VIII nian no liuliu atu responde di’ak liután ba dezafiu hirak-ne’ebé Ministériu ne’e enfrenta iha nivel kuidadu saúde primáriu, ho estabelesimentu kondisaun legál no operasionál ne’ebé fasilita envolvimentu ne’ebé maka’as liután husi ema no família sira iha atividade saúde nian sira.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria, José Lucas do Carmo da Silva, aprezenta ona, ne’ebé nomeia Rosito de Sousa Monteiro, nu’udar Vogál ba Konsellu Administrasaun Institutu ba Kualidade Timor-Leste, I.P nian.

Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Adaljiza Albertina Xavier Reis Magno, aprezenta ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé Konsellu Ministrus aprova tiha ona, ligadu ho alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 21/2020, loron 5 fulan-juñu, ne’ebé kria ona subsídiu temporáriu ida iha ámbitu atu hatán ba COVID-19, hodi fornese ba sidadaun Timor-Leste ne’ebé daudaun ne’e iha hela estranjeiru ka hela temporáriu iha ne’ebá. Ho alterasaun ida-ne’e, mekanizmu ne’e sei inklui nasaun balu tan, nune’e, aumenta mós númeru husi sidadaun Timor-Leste ne’ebé sei hetan protesaun ho subsídiu ne’e, iha momentu ne’ebé efeitu husi pandemia ne’e kontinua fó nafatin efeitu dramátiku ba mundu tomak. Nune’e, medida ne’e mós sei abranje sidadaun Timor-Leste nian hirak ne’ebé iha hela ka hela provizóriu iha Bangladexe, Béljika, Xina, Koreia Sul, Reinu Unidu, Mosambike no Singapura.

Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral, aprezenta ona projetu Dekretu-Lei ida, ne’ebé Konsellu Ministrus aprova tiha ona, ligadu ho apoiu atu hala’o fila-fali no mantein atividade sira iha ámbitu rekuperasaun ekonómika. Projetu Dekretu-Lei ne’e ninia objetivu mak atu kria apoiu oin rua ba entidade empregadora sira, inklui traballadór independente sira, ne’ebé konsidera nesesáriu no adekuadu tebes ba rekupesaun ekonómika. Nune’e, entidade hirak-ne’ebé tama ona iha rejime kontributivu seguransa sosiál nian, rejista tiha ona iha sistema fiskál, ne’ebé hato’o katak sira lakon volume negósiu ka reseita no hakarak atu hala’o fila-fali ka mantein sira-nia atividade, iha direitu ba dispensa parsiál ka sorin-baluk husi kontribuisaun mensál ba seguransa sosiál no atribuisaun montante osan fulan-fulan, ne’ebé hanaran subsídiu apoiu nian atu hala’o fila-fali ka mantein atividade ekonómika. Atubele hetan asesu ba apoiu ida-ne’e, entidade empregadora sira tenke rejistadu ona iha seguransa sosiál molok diploma ne’e tama iha vigór, no ba fali emprezáriu individuál sira, traballadór independente no traballadór doméstiku sira sei hetan asesu ba apoiu ne’e maske rejista iha sistema ne’e hafoin diploma ne’e tama iha vigór, maibé tenke inskreve nafatin iha seguransa sosiál, mínimu liu, durante fulan-tolu hafoin simu apoiu ikusliu. Atubele simu apoiu ne’e, entidade sira iha obrigasaun atu halo nafatin sira-nia servisu normál no loke nafatin ba públiku, la inklui benefisiáriu hirak-ne’ebe hetan impedimentu atuhalo sira-nia servisu baibain, liuliu kompañia aérea no ajénsia viajen nian sira. Apoiu ne’e fó fulan-fulan, durante fulan 4 tuirmai hafoin Dekretu-Lei ne’e tama iha vigór.

Ikusliu, Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé Ministru Finansas, Fernando Hanjam, aprezenta ona, kona-ba Alterasaun Dahuluk ba Rezolusaun Governu nian n. 13/2020, loron 12 fulan-maiu, relasiona ho Valór husi Suplementu Remuneratóriu ba funsionáriu, ajente no traballadór sira husi administrasaun públika nian ne’ebé hala’o sira-nia atividae profisionál iha servisu ba prevensaun ka kontrolu ba moras COVID-19 nian ka iha kondisaun ne’ebé hasoru direta virus SARS-CoV2 durante vijénsia períodu estadu emerjénsia nian. Rezolusaun ne’ebé hetan ona aprovasaun ne’e sei define valór husi suplementu remuneratóriu ne’ebé sei selu ba kategoria profisionál sira, ne’ebé Dekretu-Lei n. 34/2020, loron 2 fulan-setembru nian aumenta ona ba lista ne’ebé prevee iha Dekretu-Lei n. 17/2020, loron 30 fulan-abríl. REMATA

   Ba leten