Sorumutu Konsellu Ministrus iha Loron 11 fulan-setembru tinan 2019

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus iha Loron 11 fulan-setembru tinan 2019

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili no asiste aprezentasaun husi Ministru Estadu Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira no ekipa peritu husi DLA Piper, relasiona ho opsaun sira ba setór aviasaun sivíl iha Timor-Leste. Aprezentasaun ne’e ninia objetivu mak atu hato’o opsaun estratéjika sira ne’ebé apropriada liu ba tempu badak, médiu no naruk, ne’ebé bele disponivel ba Governu, atu asegura transporte aéreu no evita izolamentu impostu husi merkadu kompetitivu iha indústria aérea nian.

 Ministru Defeza Filomeno Paixão de Jesus, halo aprezentasaun ida iha Konsellu Ministrus kona-ba definisaun Konseitu Estratéjiku Militár (KEM) ida ba Timor-Leste. Kriasaun Konseitu Estratéjiku Militár ida ne’e bazeia ba lejizlasaun ne’ebé vigora hela no ho objetivu atu hametin Forsas Armadas nasionais no reforsu ba seguransa nasionál, tuir evolusaun seguransa globál, rejionál no lokál nian.

 Konsellu Ministrus asiste mós aprezentasaun husi Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares, Fidelis Leite Magalhães, relasiona ho proposta husi Ekipa Dezenvolvimentu Kompaktu – Timor-Leste (Compact Development Team – Timor-Leste, CDTL-TL) kona-ba komponente sira husi programa ne’ebé sei hato’o ba Millennium Challenge Corporation (MCC). Programa ida ne’e, ne’ebé haree liuliu ba oinsá atu hatán ba dezafiu ekonómiku sira país nian, hanesan Timor-Leste no MCC identifika hamutuk ona, ninia objetivu maka atu halakon moris-kiak no atu hasa’e kreximentu ekonómiku nasionál, no ninia komponente haat maka hanesan: fornesimentu bee-moos, saneamentu no drenajen; edukasaun; nutrisaun; no rezolusaun ba disputa komersiál sira.

Konsellu Ministrus aprova ona Rezolusaun Governu nian ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansas iha ezersísiu, Sara Lobo Brites, relasiona ho definisaun ba kompozisaun Komité Revizaun Polítiku ho objetivu atu halo verifikasaun ba alokasaun estratéjika rekursu sira atu nune’e bele atinje kompromisu no objetivu hirak ne’ebé inklui ona iha dokumentu estratéjiku sira no apresia ezekuibilidade husi planu sira ba tinan finanseiru 2020 nian.

Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa, aprezenta ona proposta Rezolusaun Governu nian kona-ba autorizasaun atu sosa kilat ba pesoál Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC), hanesan korpu superiór Polísia Kriminál ne’ebé iha misaun atu tulun autoridade judisiária, dezenvolve no promove asaun prevensaun, detensaun, investigasaun ne’ebé sai nu’udar ninia kompeténsia ka kompeténsia balun ne’ebé autoridade judisiária atribui ba nia, no mós asegura sentralizasaun nasionál ba informasaun kriminál no ninia koordenasaun operasionál no kooperasaun polisiál internasionál.

Konsellu Ministrus fó Podér Tomak ba Ministru Justisa atu asina akordu entre Ministériu Justisa Timor-Leste no Universidade Coimbra, Portugál, kona-ba estabelesimentu kooperasaun akadémika, sientífika no kulturál, iha ámbitu formasaun ba majistradu, defensór públiku no lisensiadu Direitu iha Timor-Leste.

Ministru Justisa aprezenta mós proposta Deliberasaun Konsellu Ministrus nian kona-ba alterasaun ba Protokolu Kooperasaun entre Ministériu Justisa Timor-Leste no Ministériu Justisa Portugál iha área Justisa nian, ne’ebé asina ona iha loron 25 fulan-fevereiru tinan 2016. Proposta deliberasaun ne’ebé Konsellu Ministrus aprova, ninia objetivu mak atu altera kritériu sira remunerasaun nian kona-ba kontratasaun téknika ba apoiu funsionamentu judisiál, asesoria no konsulta no mós kapasitasaun rekursus umanus. Alterasaun ba protokolu kooperasaun sei asina husi Ministru Justisa nasaun rua ne’e nian iha loron 17 fulan-setembru ne’e.

Governu aprova ona proposta Deliberasaun Konsellu Ministrus nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál iha ezersísiu, Abílio José Caetano, kona-ba apoiu finanseiru husi Timor-Leste ba eleisaun prezidensiál Giné-Bisau nian iha fulan-novembru tinan 2019.

Konsellu Ministrus liuhusi dalan ida-ne’e hatán ba pedidu apoiu tékniku no finanseiru atu organiza no hala’o eleisaun prezidensiál ne’ebé Governu Giné-Bisau hato’o, hodi fó apoiu finanseiru ida ho valór dolar amerikanu rihun atus-tolu no nomeia Tomás do Rosário Cabral nu’udar Reprezentante Espesiál Governu nian, ho misaun atu halo identifikasaun ba obstákulu sira, kona-ba organizasaun no realizasaun resenseamentu eleitorál nian no kona-ba eleisaun ne’ebé livre no justa.

Konsellu Ministrus aprova ona proposta Dekretu-Lei kona-ba Lei Orgánika Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, departamentu governamentál ne’ebé sai nu’udar responsavel ba konsesaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne’ebé Konsellu Ministrus define no aprova ona, ba área sira hanesan promosaun dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál nasaun nian, liuhosi planeamentu estratéjiku no integradu no mós rasionalizasaun rekursus finanseirus ne’ebé disponivel hodi asume responsabilidade espesífika sira kona-ba implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu nian.

Ikus liu, Konsellu Ministrus fó Podér Tomak ba Ministru Transportes no Komunikasoins, José Agustinho da Silva, atu asina Akordu sira kona-ba Servisu Aéreu nian ho Estadu Qatar no ho Uniaun Emiradus Árabes, tuir Konvensaun kona-ba Aviasaun Sivíl Internasionál, ho objetivu atu estabelese no halo operasaun servisu aéreu sira entre Timor-Leste ho nasaun rua ne’e no mós ho nasaun sira seluk. REMATA

   Ba leten