Estratéjia Nasionál Empregu tinan 2017-2030 promove kreximentu

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Dili, loron 20 fulan-jullu tinan 2017

Estratéjia Nasionál Empregu tinan 2017-2030 promove kreximentu

Estratéjia Nasionál Empregu [ENE] tinan 2017-2030, ho títulu “Empregu Produtivu tenke sai meiu prinsipál konstrusaun Nasaun nian no kriasaun riku-soin”, foka empregu produtivu hanesan “baze atu hadi’a kualidade moris agregadu familiár nian no nasaun nia moris-di’ak einjerál, iha ne’ebé partisipasaun ne’ebé hanesan husi feto no mane sira sei sai hanesan maneira únika atu alkansa kreximentu ekonómiku inkluzivu no dezenvolvimentu sosiál”.

Estratéjia ne’e, ne’ebé hetan aprovasaun husi Konsellu Ministrus iha loron 13 fulan-juñu, ofisialmente aprezenta husi Sekretáriu Estadu ba Polítika Formasaun Profisionál no Empregu [SEPFOPE] iha loron 17 fulan-jullu, ho apoiu husi Gabinete Ministru Estadu, Koordenadór Asuntus Ekonómikus, no mós Organizasaun Internasionál Traballu nian.

ENE halo análize loloos no momoos ida kona-ba ambiente atuál iha setór laborál no aprezenta “dezafiu triplu ida iha kriasaun oportunidade empregu nian“ iha Timor-Leste: (1) kria oportunidade empregu nian barak liután no di’ak liután ba forsa serbisu nian ne’ebé eziste, (2) kria empregu foun sira ba foin-sa’e sira ne’ebé tama iha merkadu serbisu nian no (3) kria oportunidade serbisu nian ba feto sira, ne’ebé sira-nia kapasidade produtiva ladún utiliza.

Atu hatán ba dezafiu triplu ida-ne’e, dokumentu ne’e define estratéjia 16, tuir pilár tolu, liuliu, aumenta prokura ba serbisu-na’in sira, hadi’a oferta serbisu-na’in sira nian no hametin instituisaun sira ne’ebé influensia merkadu serbisu nian.

Atu hatán ba ezijénsia sira husi merkadu serbisu nian, estratéjia sira ne’ebé propoin maka promove empregu ne’ebé setór privadu kria, aumenta migrasaun laborál, halo sai másimu liután impaktu husi despeza públika sira iha empregu no dezenvolve potensialidade lokál sira. Atu hadi’a oferta empregu iha merkadu serbisu nian, ENE insentiva aplikasaun ne’ebé kontinua husi Planu Edukasaun no Formasaun Téknika no Profisionál Timor-Leste (TVET), kriasaun vínkulu ida ne’ebé forte liután entre Ministériu Edukasaun no SEPFOPE, kontinuasaun husi reforsu sentru formasaun sira nian no ensinu superiór, melloria sistema protesaun sosiál no inkluzaun ba grupu vulneravel sira no promosaun igualdade jéneru. Ikusliu, atu hetan kolaborasaun husi instituisaun sira ne’ebé iha relasaun ho merkadu serbisu nian, maka propoin ona estratéjia sira ne’ebé inklui fortalesimentu polítika ativa empregu nian, hametin estrutura koordenasaun nian sira, fortalesimentu sistema informasaun nian kona-ba merkadu serbisu nian, hadi’a interligasaun entre kandidatu sira ba serbisu no ba oportunidade empregu nian sira, nune’e mós revizaun ba lei laborál no mekanizmu fiksasaun saláriu nian.

ENE mós define indikadór lubun ida atu monitoriza evolusaun husi esforsu sira atu atinje objetivu sira ne’ebé estabelese ona, iha ne’ebé inklui estrutura koordenasaun nian ida, rezumu husi estimativa sira husi meta tinan lima nian sira husi programa ENE nian, metodolojia ezekusaun nian ida no estrutura ida husi Sekretariadu ENE nian.

Portavós Prezidénsia Konsellu Ministrus nian, Ministru Estadu Agio Pereira, hateten katak “Governu Konstitusionál VI, durante ninia mandatu, ho haka’as an tebes, prepara ona asaun sira atu aumenta prokura ba serbisu-na’in sira, no apoia kreximentu setór privadu nian no hametin kualidade husi ita-nia oferta serbisu nian liuhusi edukasaun, formasaun no hadi’a moris-di’ak populasaun nian. Laiha dúvida katak diversifikasaun ba ita-nia ekonomia, kriasaun serbisu ne’ebé sustentavel no insentivu ba investimentu privadu hanesan fatór fundamentál sira ba susesu dezenvolvimentu nasionál nian. Governu konsidera ENE hanesan ferramenta importante ida ba Governu Konstitusionál VII no apela utilizasaun ferramenta ne’e nian hanesan matadalan ida atu promove aumentu empregu nian”. REMATA

   Ba leten