Kompromisu ba Futuru: Progresu no Kontinuidade ba Tinan Daruak Governu IX nian

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

loron 26 fulan-agostu tinan 2024

Kompromisu ba Futuru: Progresu no Kontinuidade ba Tinan Daruak Governu IX nian

Iha tempu Governu Konstitusionál IX, liuhosi Komité Revizaun Polítiku, halo análize ba programa no proposta orsamentu setoriál hodi finaliza preparasaun Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2025, Governu ne’ebé lidera hosi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, reafirma ninia kompromisu ba dezenvolvimentu sustentavel no moris-di’ak timoroan hotu-hotu nian. Preparasaun ho kuidadu ba orsamentu hatudu Governu nia determinasaun atu konsolida konkista hirak ne’ebé alkansa ona iha tinan dahuluk iha ninia mandatu no atu responde ho efetivu ba dezafiu sira ne’ebé nasaun ne’e hasoru. Prosesu orsamentu ida-ne’e haree hanesan oportunidade ida atu reforsa polítika públika sira ne’ebé la’o hela no ajusta estratéjia sira bainhira nesesáriu, sempre ho objetivu atu garante futuru ida ne’ebé prósperu no ekuitativu ba Timor-Leste.

Iha de’it tinan ida mandatu nian, asaun oioin implementa tiha ona ne’ebé reflete kompromisu kontínuu ba dezenvolvimentu sosiál no ekonómiku nasaun nian, nune’e mós hodi reafirma Governu ninia determinasaun atu mantein nia dalan no hatán ba dezafiu sira ne’ebé hasoru. Iha ámbitu ida-ne’e, Governu serbisu ona hodi konsolida konkista sira ne’ebé alkansa ona no promove reforma sira ne’ebé nesesáriu, hodi hatudu rezultadu konkretu sira iha área-xave oioin.

Avansu sira iha Integrasaun Internasionál no Dezenvolvimentu Ekonómiku

Timor-Leste nia adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) no progresu iha prosesu adezaun ba ASEAN kontinua sai pilár fundamentál ba estratéjia Governu hodi integra nasaun iha ekonomia globál. Hafoin formaliza adezaun ba OMK iha fulan-fevereiru, Governu konsentra ona hodi prepara reforma sira ne'ebé fasilita komérsiu no integra Timor-Leste iha merkadu internasionál sira, reforsa pozisaun nasaun iha senáriu ekonómiku globál. Governu mós asina ona akordu bilaterál oioin iha área kooperasaun estratéjika, hametin relasaun diplomátika ho nasaun no organizasaun oioin, no promove Timor-Leste hanesan destinu atrativu ba investimentu.

Iha agrikultura, Governu implementa ona inisiativa oioin atu promove setór ne’e, inklui reabilitasaun no konstrusaun ba sistema irrigasaun nian, no mós distribuisaun ba ekipamentu agríkola modernu, entre asaun sira seluk ne’ebé ho objetivu atu hasa’e produtividade no garante seguransa ai-han iha Timor-Leste laran tomak.

Hametin Reforma Estruturál no Seguransa

Iha setór seguransa, reforma sira ne’ebé introdús iha tinan dahuluk, inklui reintegrasaun polísia hosi Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) no reestruturasaun ba forsa seguransa sira, kontinua hetan avaliasaun no ajustamentu hodi garante sira-nia efikásia. Governu reforsa ona nia kompromisu ba dixiplina no neutralidade forsa seguransa nian, ne’ebé esensiál ba estabilidade no kredibilidade instituisaun nasionál sira nian.

Reestruturasaun setór petróleu no rekursus minerais, ne’ebé hahú ho reformulasaun entidades setór ida ne’e nian no aprovasaun ba akordu esplorasaun foun, kontinua la’o hodi garante katak rekursu sira-ne’e bele jere ho efetivu ba benefísiu timoroan hotu nian. Hanesan parte ida hosi projetu Greater Sunrise, negosiasaun sira kontinua la’o ho objetivu atu garante katak Timor-Leste masimiza benefísiu sira hosi rekursu estratéjiku ida-ne’e.

Reforma iha Setór Justisa

Governu iha nafatin kompromisu atu halo reforma ba setór justisa, ho énfaze espesiál iha formasaun ba profisionál kualifikadu sira. Ezemplu konkretu husi esforsu ida-ne’e maka haruka bolseiru timoroan na’in-51 ba Portugál, iha ámbitu Programa Reforma Setór Justisa nian. Husi sira-ne'e, na'in-48 sei frekuenta Fakuldade Direitu no na'in-tolu sei espesializa iha Medisina Legál. Medida ida-ne’e ho objetivu atu garante katak Timor-Leste iha sistema judisiál ida ne’ebé metin no efisiente, ne’ebé bele hasoru dezafiu atuál no futuru.

Kontinuidade iha Dezenvolvimentu Sosiál

Governu iha kompromisu atu dezenvolve reforma sira iha sistema edukasaun no ensinu superiór. Implementa daudaun mekanizmu sira hodi garante jestaun ida ne’ebé efisiente ba rekursus umanus iha setór edukasaun, no garante katak ensinu kontinua dezenvolve liuliu iha kualidade no asesibilidade. Aprovasaun ba Lei Baze Ensinu Superiór ne'ebé estabelese estrutura foun ida ba setór ne'e, hanesan mós pasu konkretu ida atu atinje ida-ne'e.

Governu promove aumentu mensál iha montante pensaun sosiál ba invalidés no ferik-katuas sira iha rejime la kontributivu seguransa sosiál nian. Taxa sira hosi impostu konsumu seletivu no direitus aduaneirus importasaun nian, ne'ebé hetan ona aumentu brutál iha tinan 2023, hetan mós ajustamentu.

Iha tempu hanesan, Governu hala’o ona serbisu atu hadi’a infraestrutura ospitál nian no implementa kampaña vasinasaun ho eskala boot, ho objetivu atu hametin nafatin kapasidade ospitál iha nivel nasionál no lokál. Aleinde asaun sira ne’e, Governu kompromete ona atu asegura kuantidade ai-moruk ne’ebé nesesáriu hodi hatán ba nesesidade populasaun nian. Iha fulan kotuk, ekipa multi-setoriál ne’ebé kompostu husi reprezentante Komisaun Anti Korrupsaun, Komisaun Funsaun Públika, Inspetór-Jerál Estadu no Diresaun-Jerál Jestaun Patrimóniu Estadu konfirma katak estoke ai-moruk iha Institutu Nasionál Farmásia no Produtus Médikus ne’ebé adekuadu atu hatán ba nesesidade nasionál sira to'o fulan-fevereiru tinan 2025. Prosesu sira mós la'o hela atu hetan tan ai-moruk sira, barak maka to'o ona ka sei iha dalan.

Dezenvolvimentu Infraestrutura no Inisiativa Inovativu sira

Dezenvolvimentu infraestrutura kontinua sai prioridade, ho énfaze iha reabilitasaun Aeroporto Internacional Presidente Nicolau Lobato ne’ebé sei la’o ba oin iha tempu badak, projetu ida ne’ebé ho objetivu atu hadi’a ligasaun Timor-Leste ho mundu. Instalasaun foin lalais ne’e hosi kabu fibra ótika submariñu, ne’ebé liga Timor-Leste ba Darwin, Austrália, reprezenta marku importante seluk, ne’ebé promete atu transforma infraestrutura dijitál nasaun nian no promove dezenvolvimentu ekonómiku.

Hafoin hala’o ona estudu kle’an ida kona-ba nesesidade intervensaun urjente, Governu fó ona prioridade ba konstrusaun, reabilitasaun no manutensaun rede estrada nasionál, munisipál no rurál, tuir padraun kualidade no seguransa internasionál no dezenvolvimentu infraestrutura esensiál ba kreximentu ekonómiku no moris-di'ak populasaun nian. Prosesu normalizasaun mota nian ida mós hala'o hela, ne'ebé ho objetivu atu hamenus risku inundasaun no proteje komunidade lokál sira, nune'e garante reziliénsia ida boot liu ba mudansa klimátika.  Iha setór bee no saneamentu báziku, Governu avansa ona iha implementasaun Planu Diretór kona-ba Abastesimentu Bee no Saneamentu iha Dili no kapitál munisipál sira, hodi garante asesu seguru ba bee moos, ne’ebé importante tebes hodi hadi’a indikadór saúde, edukasaun no dezenvolvimentu sosiál.

Lansamentu Balcão Único sai mós hanesan pasu importante ida hodi simplifika prosesu administrativu sira, liuliu ba empreza ki'ik no médiu sira, nune'e promove ambiente negósiu ida ne'ebé efisiente no asesivel liu.

Ba Futuru ida ne'ebé Sustentável no Prósperu

Enkuantu progresu la’o hela hodi konsolida konkista sira tinan dahuluk nian, Governu prepara daudaun ona inisiativa estratéjiku lubun ida ba tinan 2025. Entre planu prinsipál sira maka kontinuasaun ba reforma ekonómika no fiskál sira, expansaun ba programa modernizasaun infraestrutura, no hametin polítika sosiál, ho énfaze partikulár ba saúde no edukasaun. Governu mós planeia atu intensifika esforsu sira atu halo adezaun plena ba ASEAN, hodi reforsa papél Timor-Leste nian iha senáriu rejionál no globál. Implementasaun projetu sira ne’ebé tama iha ámbitu ekonomia azúl no kontinuidade polítika kombate korrupsaun sei sai mós prioridade, hodi garante katak dezenvolvimentu nasaun nian bazeia ba prinsípiu transparénsia, sustentabilidade no ekuidade.

Governu Konstitusionál IX reafirma ninia kompromisu atu kontinua serbisu maka’as ba dezenvolvimentu sustentável no moris-di’ak populasaun nian. Rekoñese katak sei iha servisu barak atu kompleta, Governu konsentra iha konsolidasaun ba konkista sira ne’ebé alkansa ona no responde ho efikásia ba dezafiu sira ne’ebé maka sei iha, nafatin ho objetivu atu harii futuru ida ne’ebé prósperu no ekuitativu ba sidadaun hotu-hotu. REMATA

 

 

   Ba leten