Timor-Leste Hahú Preparasaun OJE tinan 2026 ho lema “Otimiza Rezultadu sira ho Despeza Realístiku sira”

Governu, liuhosi Ministériu Finansas, hala’o ohin, loron 13 fulan-juñu tinan 2025, Jornada Orsamentál tinan 2026, ne’ebé marka inísiu formál ba prosesu preparasaun Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba tinan oin mai. Eventu ne’ebé hala’o iha auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, iha Ministériu Finansas ne’e, halibur membrus governu, reprezentantes Parlamentu Nasionál, autoridades munisípiu nian no ajénsia autónoma sira.
Ho lema “Otimiza Rezultadu sira ho Despeza Realista sira”, Jornada Orsamentál ba tinan ida-ne’e hahú ho liafuan benvindu husi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, tuir kedas ho diskursu abertura ne’ebé hato’o husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão.
Iha ninia intervensaun, Primeiru-Ministru destaka katak “reuniaun ohin ne’e nian hanesan inísiu husi prosesu importante ida ba país: preparasaun Orsamentu Jerál Estadu nian ba 2026”, hodi subliña katak Orsamentu ba 2026 tenke kontinua reflete ita-nia determinasaun atu harí sosiedade ida ne’ebé próspera, ekuitativa no reziliente liu”.
Kay Rala Xanana Gusmão salienta mós katak “tanba ne’e mak Orsamentu Estadu la’ós de’it hanesan instrumentu finanseiru ida— maibé hanesan mós instrumentu morál”, hodi apela ba kompromisu hosi sira hotu ne’ebé envolve no deklara “Senhoras no Senhores, ita labele deziludi (ka, bosok) ita-nia Povu!”.
Entre prioridade prinsipál sira ne’ebé destaka hosi xefe governu, destaka protesaun sosiál, ne’ebé “kontinua hanesan ita-nia prioridade importante ida hotu”. “Iha 2026, ita sei fó prioridade ba konsesaun no implementasaun plataforma protesaun sosiál ida ne’ebé integrada, inkluziva no dijitalizada liu, hodi responde ba nesesidades ne’ebé aumenta ba beibeik husi ita-nia sosiedade.”
Nia subliña mós importánsia hosi reforma institusionál sira no hadi’a “mákina Estadu, liuliu kona-ba jestaun finansas públikas”, “hirak-ne’e fundamentais la’ós de’it ba governasaun ida ne’ebé efikáz, maibé mós atu hetan hikas konfiansa husi públiku”.
Iha área ekonómika, Primeiru-Ministru afirma katak “Ita tenke lansa mós bazes ekonomia ida ne’ebé dinámika, inkluziva no kompetitiva liu”, hodi reforsa katak “maske setór privadu tenke sai hanesan motór ba ita-nia kreximentu ekonómiku, kabe ba Estadu atu kria ambiente favorável atu nune’e transformasaun ne’e bele hetan susesu”.
Ikus liu, Xefe Governu reforsa apelu ba responsabilidade no ambisaun iha preparasaun OJE, hodi haktuir katak “Orsamentu ba 2026 tenke reflete aspirasaun hirak-ne’e. Tenke hanesan Orsamentu ida ho responsabilidade — fiskál, sosiál, ambientál no polítika”. Tenke hanesan expresaun husi ita-nia vizaun ba Timor-Leste nia futuru ho ita- nia kompromisu ba ita-nia povu nia bein-estár.” “Mai ita servisu hamutuk no maka’as ba orsamentu ida ne’ebé bele transforma, orsamentu ida ne’ebé bele aselera kreximentu ekonómiku, orsamentu ida ne’ebé ita halo hodi hanoin ema sira seluk, liuliu sira ne’ebé presiza liu.” “Desizaun sira ne’ebé ita foti ohin iha [Jornada Orsamentál] ne’e mak sei molda (ka, trasa) trajetória ita-nia nasaun nian iha tinan sira tuirmai”. “No, liu buat hotu, mai ita unidus nafatin iha ita-nia misaun atu garante moris ne’ebé di’ak liu ba sidadaun Timor-Leste tomak”.
Ministra Finansas salienta katak tema "Otimiza Rezultadu ho Despeza Realistiku" “foku ba esénsia husi ita-nia responsabilidade kolektiva nu'udar jestór rekursu públiku”.
Governante ne’e afirma katak preparasaun OJE 2026 “la'ós de'it ezersísiu tékniku ida kona-ba alokasaun rekursu, ida ne’e inklui mos Timor-Leste nian vizaun ba dezenvolvimentu ida kontínua, ita-nia kompromisu atu hadi'ak vida sidadaun sira nian, no ita-nia dedikasaun atu harii nasaun ida ne'ebé prósperu no reziliente liután”.
Ministra Santina Cardoso afirma mós que “kompromisu ita hotu nian ba iha Governasaun ida transparente no inkluziva reflete Governasaun ida nakloke, halibur parte hotu hosi setor oi-oin ne’ebe bele kontribui ho ida-idak nian matenek nune’e bele asegura elaborasaun Orsamentu ho desizaun koletiva no transparente”.
Durante sesaun oin-oin hosi eventu ne'e, ko'alia kona-ba kestaun makroekonómika, estratéjia orsamentál no dezempeñu hosi setór finanseiru no privadu sira. Aprezenta ona proposta prioridade sira, despeza obrigatória no senáriu sira ba tetu fiskál tinan 2026, ne'ebé tuirmai sei submete ba apresiasaun hosi Konsellu Ministrus.
Tuir Lei Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika, Projetu Proposta Lei OJE tinan 2026 nian tenke submete ba Parlamentu Nasionál to'o loron 1 fulan-outubru tinan 2025.