Guiné-Bissau “agradese ba apoiu no tulun ne’ebé fó hosi Timor-Leste”

Ter. 08 abril 2014, 17:30h
TL em GB_PORTAL

“Lider Nasionál Guiné-Bissau nian ho Povu Guiné Bisau tomak agradese ba apoiu no tulun ne’ebé fó hosi Timor-Leste ba iha prosesu resensiamentu eleitorál nian, tanba konta ho apoiu sira ne’e, 90% potensiál eleitóres iha Guiné-Bissau rejistadu atu tuir eleisaun iha próxima loron 13 fulan Abril 2014. Lia hirak ne’e hato’o hosi Primeiru-Ministru Governu Tránzitóriu, Guine Bissau, Rui Duarte Barros, hafoin simu delegasaun Timor-Leste ne’ebé xefia hosi segundu-vise Prezidente Parlamentu Nasionál, Aderito Hugo da Costa, iha Aeroportu Internasionál Osvaldo Vieira, Guinea Bissau, Segunda-feira, (7/4).

“Apoiu husi maun-alin povu Timor-Leste dezesivu, tantu koñese prosesu no hatene problema ne’ebé infrenta iha inisiu problema resensiamentu eleitorál nian, iha kuadru situasaun barbarak. Maibé, Governu no povu Guiné-Bissau agradese tébes ba intervensaun povu Timor-Leste, liuhusi Governu ne’ebé fó solidariedade hodi hala’o resensiamentu iha inisiu fulan Dezembru, tinan 2013 no termina ho susesu”, hatutan, Rui Duarte Barros.

Iha fatin hanesan, Tomás Cabral, hateten, “Timor-Leste fó apoiu maka’as ba prosesu eleisaun, hahú kedas iha prosesu resensiamentu. Durante resensiamentu, ekipa tékniku fahe ba reziaun 9. “ Haruka ona Bulletin votus ba reziaun sira. Buat hotu la’o di’ak”.

Tomás Cabral, esplika tan, Tuir orariu, eleisaun ba ronde daruak iha loron 18 Maiu 2014.  Maske nune’e, Nasaun Guiné-Bissau oras ne’e daudaun lutu hela no kampaña eleisaun paradu tanba eis Prezidente mate. Entertantu atu asegura eleisaun, Ajensia Kooperasaun Timor-Leste servisu hamutuk ho polísia fó apoiu radio komunikasaun iha territóriu nasionál tomak, hodi fasilita deseminasaun informasaun.

Defikuldade ne’ebé ekipa tékniku hasoru mak Guiné nia territóriu boot ho Suku iha 2,288 ho unidade eleitorál 45. Tékniku na’in 20 de’it, labele kobre territoriu tomak, nune’e halo rekrutamentu ba ema rai na’in atu ajuda servisu.

Eleisaun iha Guiné-Bissau tinan ida-ne’e, hetan atensaun maka’as husi komunidade Internasional. Nasaun barak mak haruka observadór, inklui nasaun sira iha Uniaun Euripoeia, haruka observadór na’in 100.

Partisipasaun eleitór tinan ida-ne’e hamutuk rihun atus hitu resin (700.000 resin), kompara ho eleisaun tinan 2008 ho eleitór hamutuk rihun atus lima resin (500.00 resin). Eleisaun tinan 2008 uza sistema manual no la rezista. Tinan ne’e molok selebra eleisaun, halo uluk rezistu eleitór.

Delegasaun Timor-Leste, kompostu hosi membru Parlamentu Nasionál, Membru Governu no reprezentante hosi órgaun komunikasaun Sosiál Timor-Leste nian.

   Ba leten