Taxa malnutrisaun iha Timor-Leste sofre baixa ida ho 6.6%

Seg. 18 novembru 2013, 19:56h
Taxa_Malnutricao_PORTAL

Ministériu Saúde organiza ona konferénsia imprensa nian, iha loron 14 fulan Novembru iha Palásiu Cinzas nian, kona-ba aprezentasaun “Rezultadu Preliminar husi Estudu kona-bá Estadu Nutrisaun iha Timor-Leste”.

Estudu ne´ebé implementa husi Organizasaun Ministériu Edukasaun Sudeste Aziátiku (“South East Asian Ministry of Education Organization – Regional Center for Food and Nutrition”), iha partisipasaun total besik labarik na´in 650 no feto na´in 650 no iha padraun internasional previlejiadu no iha perspetiva atu hadian saúde materna no infantil iha rai-laran.

Ministériu Saúde agradese ba profisional saúde sira be kontribui makaas ba realizasaun estudu ida ne´e, koperasanu kontínua husi UNICEF no Koperasaun Australiana ba kontribuisaun téknika finanseira imprescindível ba efetivasaun Estudu ida ne´e.

Ho Estudu ida ne´e bele asosia asesu ba ai-han báziku esensial hanesan fator determinante ba malnutrisaun entre labarik kiik liu tinan 5 no sira-nia inan iha Timor-Leste, no husi sira ne´ebé ke inklui moras seluk no ho kustu ai-han be riku ho proteína ne´ebe aas hanesan bife, naan manu, ikan, mantolu, ai-fuan no foz, esensial ba labarik sira-nia dezenvolvimentu.

Em jeral, rezultadu preliminar husi Estudu kona-bá Nutrisaun Nasional indika mós melloria signifikativu iha perfil nutrisional labarik timoroan sira ho otas kiik liu tinan 5, ho espesial impaktu ba nível malnutrisaun aguda iha labarik kiik oan liu tinan 2.

Taxa malnutrisaun iha rai-laran sofre baixa ida ho 6.6%, ka katak, ho 44.7% iha 2010 ba 38.1% iha 2013. Dadus ne´e apresenta redusaun taxa malnutrisaun krónika iha labarik husi fulan 0 to´o 23 ho 11% ( 49% iha 2010 ba 38% iha 2013), no besik 6.7% redusaun iha prevalénsia ba malnutrisaun krónika entre labarik oan ho idade hanesan relativu ho rezultadu Estudu Demográfiku Saúde ( 18.6% iha 2010 ba 11.9% iha 2013).

Espesifikamente, Estudo ne´e hatudu mellorai iha prevalénsia malnutrisaun distritu oin oin, exseptu iha Covalima, Bobonaro no Oecusse ne´ebé presiza identifika kauza principal ba diferença ida ne´e.

Maske ho avansu sira be halo iha tempu sira ne´e nia laran, malnutrisaun infantil no entre labarik oan tinan kiik liu tinan 5 kontinua hanesan problema saúde pública ida iha Timor-Leste no, iha sentidu ida ne´e, Ministériu Saúde kontinua servisu ho setór relevante sira seluk hanesan agrikultura, komérsiu no indústria iha sentidu atu fo segimentu ba dezenvolvimentu ba Planu Estratéjiku ba Kombate Malnutrisaun iha Timor-Leste, no nia fokus presiza intervensaun multisetorial, iha ámbitu Deklarasaun Comoro 2010.

Programa nutrisaun be implementa husi Ministériu Saúde inklui disponibilizasaun pakote integradu ba atensaun bázika, kompostu ho intervensaun komunitária hanesan triajen nutrisional, suplementasaun ho vitamina A, promosaun ba aleitamentu maternu exkluzivu, tratamento no reabilitasaun nutrisional ba labarik sira ho malnutrisaun, suplementasaun ho mikronutriente, desparazitasaun no monitoria ba kresimentu.

Alende ida ne´e, inan sira mós sei envolve iha atividade edukasaun nutrisional, ho demonstrasaun prátik kona-bá oinsa prepara refeisaun ekilibradu no riku, kona-bá prátika diak ba ijiene no kona-bá kuidadu saúde be relasaiona ho moras  sira be mosu bebeik iha labarik oan sira, ke interligadu tebes ho Atensaun Integradu ba Moras Neonatal no Infánsia (AIDNI).

Asuntu ida ne´e ko´alia kona-bá abordajen destinadu ida atu hatan ho forma abranjente ba prinsipal kauza mortalidade iha labarik oan sira, no promove prática kuidadu saúde ida ke diak liu tan no nutrisaun ba labarik oan sira  iha família nia let.

Estudu kona-bá Estadu Nutrisaun Nasional iha Timor-Leste, mak hanesan ida be dahuluk be realiza iha Timor no tambá ida ne´e sei lori tempu atu bele analiza dadus hotu hotu be rekolla. Amostra laboratóriu ba kompozisaun mikronutriente no iodine atualmente examinadu hela iha Sentru Rejionál ba Ai-han no Nutrisaun, iha Jakarta, no sei apresenta entre fulan Marsu ka Abril 2014.

Rezultadu final ba Estudu sei, efetivamente, ativa konsiénsia nasionál kona-bá seguransa alimentar no valór ba nutrisaun saudável ida, atu bele mós kontribui ba dinamizasaun rekursu umanu, material no finanseiru be presiza ba implementasaun estratégia kombate malnutrisaun ida rai-laran.

   Ba leten