Governu Timor-Leste anunsia halo diversifikasaun tan ba Fundu Mina-Rai hodi aumenta ekidade to’o 20%

Sekretariu Estadu Konsellu Ministrus

no PortaVoz Governu Timor-Leste

 

Díli, Marsu 16, 2012

Governu Timor-Leste anunsia halo diversifikasaun tan ba Fundu Mina-Rai hodi aumenta ekidade to’o 20%

Ministra Finansas, Sua Eselénsia Emilia Pires, no Governador Banku Sentral Timor-Leste, Sr Abraão de Vasconcelhos, anunsia katak hafoin halo revizaun ba Lei Fundu Mina Rai iha 2011, hetan prosesu signifikante bainhira implementa alokasaun bens foun kona-ba Fundu Mina-Rai.

Bazeia ba konsellu maka simu husi Konsellu Administrativu Investimentu, Governador Banku Sentral agora iha mandatu atu progresivamente investe Fundu Mina Rai iha ekidade global to’o 20% husi Fundus ne’e.

Desizaun atu investe 20% husi Fundu Mina Rai ba ekidade global hetan konsiderasaun masímu no analize klean ida kona-ba benesifisiu no risku ne’ebe asosiadu hodi versifikasaun. Ba dahuluk, alokasaun ba aumenta ekidade sei aumenta espektativa ba devolusaun ba Fundus husi 2.0% ba 2.6%. Ida ne’e sei husik Fundu ne’e hodi bele hetan besik Rendimentu Sustentavel Estimativa 3% ne’ebe sei presiza iha tempu prazu naruk hodi finansia orsamentu Estadu Jeral no serbi nesesidade Povu nian.

Ba dahruak, alokasaun foun rekoñese benefisiu kona-ba diversifikasaun, kerdizer katak aumentu investimentu ba ekidade sei efesiente iha termus kona-ba balansu risku no devolusaun. Mudansaba 20% ekidade sei fo rezultadu ba aumentu Fundu deviasaun norma husi 2.6% ba 3.9%. Bainhira ita hein ke devolusaun bele aas, sei iha mos oportunidade katak iha trimestre balun, katak iha tinan balun sei hatudu devolusaun negativu.  Importante ba nota, Timor-Leste klasifikadu hanesan investor “prazu naruk” kerdizer katak fundu ne’e devia hetan avaliasaun ba rezultadu prazu naruk nian, la’ós ba manan no lakon prazu badak nian.  Tanba tamañu fundu nian, sei bele okazionalmente hetan iha parte balun pontu fraku uituan hodi bele aumenta media ida kona-ba devolusaun ba tempu prazu naruk nian.

Ikus-liu, aumenta alokasaun ekidade Fundu nian sei halo progresivemente hodi sees risku ne’ebe asosiadu bainhira investe iha merkadu iha pontu ida iha tempu. Hodi hala’o hanesan ne’e Timor-Leste sei optimiza oportunidade atu investe iha presu indeksu mediu.

Sr Abraao de Vasconselos, Governador Banku Sentral, konfirma katak Banku Sentral komesa sosa ona programa ekidade. Banku Sentra la ponta Jestor Ekidade foun, Konselleiru State Street Global, hahu fulan Janeiru, no sosa tan merkadu iha fulanFevereiru.  Rezultadu husi pasus hirak ne’e, Fundu agora investe 12.5% husi nia kapital (besik billaun $1.2) ba kompañia 1,8000 iha rai dezenvolvidu 23. Banku Sentral sei kontinua aumenta investimentu Fundu nian iha merkadu hirak ne’e progresivamente to’o atinje nia target 20% bainhira fulan Juñu 2012 ramata.

Objetivu diversifikasaun iha estratejia fundu investimentu mak atu aumenta devolusaun fundu ba rikusoin soberania nain sira, maka Povu Timor-Leste, hodi haree kresimentu ba prazu naruk tuir pratik investimentu diak. FIM.

Kona-ba Fundu Mina Rai Timor-Leste

Fundu Mina Rai hanesan rikusoin soberanu fundu Timor-Leste. Fundu harii iha 2005 no hanesan instrumentu ba jere resibu Timor-Leste nian husi esploitasaun ba nia rekursu mina rai ho objetivu rua kona-ba prezerva interjenerasional ekidade no mantein responsabilidade fiskal. Desde fulan Fevereiru 2012, balansu Fundu Mina Rai to’o USD9.9 billaun.

Ba informsaun tan kona-ba Fundu Mina Rai bele haree iha www.bancocentral.tl

Informasaun ba kontaktu:

Perguntas tan bele husu ba Venancio Alves Maria, Diretor Ezekutivu Jestaun Fundu Mina Rai Departamentu CBTL. PO Box 59, Dili, Timor-Leste. Telefone +670 3313 718. Email: venancio.maria@bancocentral.tl

   Ba leten