Enerjia Renovável: Timor-Leste aposta iha Biogás

Seg. 20 setembru 2010, 10:33h
Biogas

Maski Planu Eletrifikasaun Rurál nian foin mak hahú, maibé Governu inaugura tiha ona projetu hirak relasiona ho biogás hamutuk besik tolunulu – sentrál rua ho kapasidade média, ida iha Ermera no seluk iha Suai no unidade kapasidade ki’ik besik 27 iha Suku sira hosi Distritu Likisá, Bobonaru, Oe-Kussi- Ambeuo, Manatutu, Bakau, Vikeke no Lospalos.

“Ita hakarak atu transforma sentrál hirak biogás nian sai nu’udar forsa ida-ne’ebé bele dudu indústria hirak integradu iha área rurál sira. Importante atu esklarese katak biogás ne’e la’os de’it atu prodús enerjia. Nia mós bele fó possibilidade di’ak atu dudu ekonomia lokál ba oin”, defende Secretáriu Estadu Polítika Enerjétika. Tanba tipu enerjia ida-ne’e bele hetan liu hosi balada sira nia fo’er, ne’ebé bele loke merkadu hirak paralelu ba komunidade sira-ne’ebé hela besik sistema ne’e. Nia bele hanesan prodús ai-han (du’ut lain) ba balada hirak atu fornese fo’er ba prodús biogás. “Hanesan ezemplu ida: disjuntór ida ho kapasidade metru kúbiku 142, bele simu abastesimentu hosi balada 92 no oras ne’e prodús hela enerjia eletrika 15 kilowatts. Maibé benefísiu la’os de’it produsaun enerjia nian, maibé bele hetan rentabilidade bainhira bele uza fila-fali. Hafoin fo’er hirak ne’e uza ba prodús biogás, fo’er hirak laiha gás ne’e sei hatama ba prosesu hodi prodús katalizadór orgâniku sira. Ho ida-ne’e ita kria sírkulu produsaun. Biogás la benefisia de’it komunidade sira liu hosi produsaun enerjia alternativa, maibé bele dudu haburas ekonomia”, koalia Sekretáriu Estadu, Avelino Coelho.

Sekretaria Estadu Polítika Enerjétika iha ninia sistema biogás nian ho kapasidade oin-oin. Ba komunidade hirak ki’ik, uma-kain rua ka tolu, iha sistema hirak ho metru kúbiku 10 to’o 20, hanesan sistema ne’ebé mak monta iha Likisá, ne’ebé mak Governu oras ne’e fó orientasaun ba modernizasaun kooperativa komunidade ki’ik nian sira. Ba klibur populasaun nian ne’ebé bo’ot bele uza de’it mak sistema ho metru kúbiku 100 nian, hanesan sistema ne’ebé mak monta iha Suku Ponilala, Ermera. Harii tiha ona mós sistema biogás nian ida iha Suku Beko, Sub-distritu Suai, ne’ebé mak hetan metru kúbiku 84.

Biogás mós iha impaktu pozitivu ida ba meiu ambiente, bainhira bele estimula hahalok atu sulan balada hirak ne’ebé oras ne’e la’o namkari hela hodi hafo’er bee no ambiente. Governu prevee tiha ona mós atu hafoin defini tiha politika veterinaria nian atu kontrola oho balada sira, mak sistema biogás nian ne’e bele sikat tama ba iha produsaun naan nian ne’ebé ho kualidade ba merkadu nasionál.

   Ba leten