Deklarasaun Porta-vóz IV Governu Konstitusional iha 2 Setembru 2010

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus

no Porta-Vóz Ofisiál Governu Timor-Leste


Díli, 2 Setembru 2010


Deklarasaun kona-ba Gabinete Vise Primeiru-Ministru Mário Carrascalão

 

Governu Timor-Leste hakarak klarifika kona-ba deklarasaun sira ne’ebé emitidu iha Kuarta-feira semana kotuk, loron 25, fulan Agostu, hosi Gabinete Vise Primeiru-Ministru ba Asuntu Jestaun Administrasaun Estadu nian, Sr. Mário Carrascalão. Afirmasaun sira ne’ebé nia halo iróniku tebes no la reprezenta interese nasionál Timor-Leste.

Deklarasaun sira ne’e la’os aprovadu, apoiadu ka endosadu hosi Konsellu Ministrus. Haree ba disparidade hosi faktu sira ne’ebé aprezentadu, presiza klarifikasaun loloos ba públiku.

Iha fulan Fevereiru liubá, atu responde ba udan bo’ot no inundasaun inesperada sira ne’ebé afeta fatin barak iha nasaun ne’e, Konsellu Ministrus (CdM) forma estratejia hodi responde lalais atu bele hadi’a estrada no ponte aat no erozaun ba rai. Konsellu Ministrus aseita atu hola ekipamentu bo’ot no kiik konstrusaun sivil nian ne’ebé inklui mós kamioneta sira atu fasilita transportasaun ekipamentu ba territóriu tomak bainhira presiza.

Vise-Ministru Infraestrutura, José Manuel Carrascalão, mak hala’o prosesu kompra sira nian, inkluindu mós obtensaun no garantia katak kompra ba ekipamentu bo’ot no konstrusaun sivil nian, hanesan kamioneta sira nesesária hodi transporta, tenki ho kualidade di’ak no vendedór (supplier) tenki lori sasán sira ne’e mai to’o Díli tuir termus kontratu nian. Vise-Ministru ne’e halo prokuramen ba kustu estimativu ba pakote integradu ida-ne’e, hanesan transporte, ho garantia katak vendedór (supplier) sei entrega produtu sira-ne’e hotu hamutuk to’o Dili iha fulan tolu nia laran.

Maibé, Vise Primeiru-Ministru, Mário Carrascalão, rezeita kustu estimativu ne’e no haruka nia Gabinete atu prova katak kustu ho montante $700.000 (dólar rihun atus hitu) mak liu ne’e, karu tebes.

Iha fulan Marsu, Gabinete Vise Primeiru-Ministru, Mário Carrascalão, hato’o alternativa estimativa ida ho kustu ne’ebé baratu ka kiik liu. Maibé, halo tiha revizaun klean liután, verifika tiha katak vendedór (supplier) ida Vise Primeiru-Ministru prefere ne’e hakarak haruka sasán ne’e to’o de’it Surabaya, la’os mai to’o Dili. Kustu estimativu ne’e, la inklui osan transporte hosi Surabaya to’o Dili, maibé hatama tan claúsula (artigu) ida ne’ebé obriga Governu atu selu tan “despezsa sira imprevista” (kustu adisionál sira ne’ebé ita la hatene), rohan laiha.

Iha fulan Agostu, Konsellu Ministrus debate kestaun ne’e iha reuniaun extraordinária no hafoin halo revizaun klean ba asuntu ne’e, ikus mai konsidera katak submisaun Vise Primeiru-Ministru, Mário Carrascalão, nian iha falla barak, hanesan:

a)     Inkonsisténsia bainhira deklara kustu sira, tanba kustu sira ne’ebé eskritu (hakerek) la hanesan ho valór ne’ebé mensiona iha Kontratu;

b)     Falta komprensaun ba norma sira ne’ebé  administra kontratu sira Governu nian kona-ba entrega, armazenamentu no seguru ekipamentu nian bainhira entrega iha Surabaya, la’os Dili.

c)      Diskrepánsia iha Kontratu. Kontratu ne’ebé aprezenta hosi Vise Primeiru-Ministru, Mário Carrascalao, ba Ministru Infraestrutura inklui de’it ekipamentu pezadu, ne’ebé parte balun sobele to’o iha Timor-Leste iha fulan Dezembru no la inklui ekipamentu bo’ot no kmaan nomós kamioneta atu fasilita transportasaun ekipamentu hanesan haktuir iha kotasaun ne’ebé Vise- Ministru Infraestrutura hato’o tiha ona.

d)     Kontratu ne’e mós sei fó todan atu Governu Timor-Leste responsabiliza hodi selu pagamentu ho “despeza sira imprevista” ne’ebé rohan laiha (senlimite ka barak tebes), tanba pagamentu sira ne’e  sobele halo tuir fatura sira (resibu) ne’ebé maisikus ona, hosi supplier ne’ebé mak Vise Primeiru-Ministru prefere.

Bainhira kestiona kona-ba esesu kustu sira ne’e gabinete Vise Primeiru-Ministru responde ba Konsellu Ministrus katak kustu sira ne’e bele liu $500.000 (dólar rihun atus lima). Maibé osan e esesu ne’e atu selu de’it ekipamentu pezadu ne’ebé mensiona iha kontratu ne’ebé refere; osan ne’e la inklui “despeza sira imprevista” ka kustu sira kona-ba kompra (pembelian), transporte no entrega kamioneta sira. Tanba la’e karik, servisu aprovizionamentu nian ne’e rasik sei laiha valór tanba prosesu entrega ne’e la to’o mai iha fatin ne’ebé tuir loloos entrega (maibé to’o Surabaya de’it).

Konsellu Ministrss rezeita kustu sira estimativu ne’ebé Vise Primeiru-Ministru, Mário Carrascalão, hato’o  no haruka Ministru Infraestrutura atu labele asina Kontratu ne’e.

Tuir mai, hafoin konsidera tiha despezas adisionál sira, Konsellu Ministrus rezeita  razaun ne’ebe mai hosi Vise Primeiru-Ministru, Mário Carrascalão, katak nia gabinete sei garante poupansa ho efisiénsia iha supply ekipamentu pezadu nian, transporte no ekipamentu kiik ne’ebé presiza atu responde  ba situasaun emerjénsia iha Timor-Leste bainhira mosu hosi  udan-bo’ot no inundasaun. Konsellu Ministrus mós rezeita akuzasaun ne’ebé mai hosi Vise Primeiru-Ministru, Mário Carrascalão, kona-ba ‘korupsaun’ no kona-ba poupansa $700.000 (dólar amerikanu rihun atus hitu ) relasiona ho kustu estimativu ne’ebé Vise Ministru Infraestrutura, inisialmente, hato’o ne’ebé, tuir loloos, koresponde ka tuir loloos hela termus kontratu orijinál ne’ebé Konsellu Ministrus aprova ona.

Konsellu Ministrus ikus mai rezeita no revoga tiha podér ne’ebé fó tiha ona bá Vise Primeiru-Ministru, Mário Carrascalão, kona-ba matéria ida-ne’e.

Iha mós sesaun extraordinária ne’e, Konsellu Ministrus debate ho klean, atrazu sira adisionál iha projetu seluk iha ministériu hotu-hotu. Ameasa bo’ot ba aprovizionamentu sai sériu liután tanba lalaok Gabinete Vise Primeiru-Ministru nian, inklui mós akuzasaun legál ne’ebé bele mosu.

Haree ba atrazu sira kona-ba orsamentu no difikuldade iha nível prestasaun servisu Ministériu sira nian, Konsellu Ministrus hola mós desizaun unánima (hamutuk) atu suspende mandatu ba Gabinete Vise Primeiru-Ministru atu hala’o aprovizionamentu iha loron-oin.

Nune’e duni, reklamasaun hosi Gabinete Vise Primeiru-Ministru kona-bae ezekusaun orsamentu nian la-loos. Ezekusaun orsamentu hala’o bainhira pagamentu ne’ebé transfere iha transaksi ida ne’e kompletu ona. Ezekusaun orsamentu la inklui kontratu “ne’ebé sei iha prosesu hela” ka kontratu ne’ebé sei iha faze “simu proposta”. Ezekusaun orsamentu la inklui mós “prosesu ne’ebé sei iha hela tenderizasaun”, “evaluasaun prosesu”, “prosesu implementasaun”, ka proposta ne’ebé seidauk tama iha faze kontratu nian. Reklamasaun hosi Gabinete Vise Primeiru-Ministru atu defende atrazu ka suspensaun iha capitál dezenvolvimentu hatudu momoos falta koñesimento kona-ba konseitu báziku orsamentu  nian, tanba ne’e deklarasaun sira-ne’ebe nia halo ona, mesak laloos no bosok de’it.

Razaun ida kona-ba atrazu ne’e mai hosi faktu katak bainhira Gabinete Vise Primeiru-Ministru estabelesidu tiha, nia la implementa ka buka atu implementa ninia mandatu tuir akordu ho Ex.mu Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, enkonsulta ho Konsellu Ministrus, atu harii órgaun importante Estadu rua ne’ebé kualifikadu atu garante transparénsia ho akuntabilidade. Rekursus barak aloka tiha atu harii Sekretariadu Tékniku Aprovizionamentu nian ida ne’ebé ho ema kualifikadu no kompletu, atu hala’o check and balances, no tenki iha staf liu ema nain rua (buat ne’ebe sai hanesan razaun ba atrazu no ezekusaun projeto kiik sira) ho Komissaun Aprovizionamentu Independente ida-ne’ebé sei inkliu mós membru sosiedade sivil ho órgaun independente seluk ba efeitu dilijénsia ho fiskalizasaun nian, maibé ida ne’e la konsegue hala’o. Asesór  tékniku ne’ebé nia kontratu rasik agora dadaun ema kestiona hela, uluk servisu hanesan ajente kontrolu ba kualidade (sasán nian) no la’os matenek-nain kona-ba implementasaun ka aprovizionamento nian, podia uza nia atu estabelese órgaun Estado rua ne’ebé ho intuitu atu garante kontrolu kona-ba kualidade, maibé ema ne’e uza fali hodi halo pareser ne’ebé teknikamente no legalmente difisil tebes, tanba inklui somas bo’ot kona-ba fundu públiku, ne’ebé tuir loloos la’os nia área espesialidade nian.

Explika momoos katak Vise Primeiru-Ministru, Mário Carrascalão, hala’o servisu sentralizadu tebes ho funsionáriu uitoan tebes ne’ebé laiha kapasidade no falta responsabilidade, kebra rasik mekanizmu ne’ebé iha tiha ona tuir nia mandatu haruka no difikulta servisu ministériu operasionál sira seluk, liuliu bainhira atu konstroe nasaun liu hosi projetu sira ne’ebé orsamentadu iha tinan 2010, ne’ebé aprova tiha ona hosi Parlamento Nasionál.

Tanba lalaok Vise Primeiru-Ministru ne’e hatudu momoos katak kebra nia kompeténsia rasik, Konsellu Ministru konkorda unánimamente atu  suspende mandatu Gabinete Vise Primeiru-Ministru kona-ba  aprovizionamentu.

Governu lamenta teb-tebes tanba Vise Primeir-Ministru, Mário Carrascalao, halo ona alegasaun kona-ba korrupsaun barak ne’ebé laiha fundamentu. Maske iha ona investigasaun sira barak, ne’ebé nunka hetan kazu korrupsaun ka asaun ne’ebé laloos, Vise Primeiru-Ministru la halo asaun ho responsabilidade atu hadi’a nia deklarasaun sira ne’e, ka atu hamoos tiha alegasaun sira ne’e, maibé fó sala de’it ba jornalista katak sira fó sai lia laloos. Señor Carrascalão propositadamente trava rezultadu investigasaun sira nian, maske kauza tiha ona kanek ba Ministériu sira xave Governu nian ho sira nia funsionáriu ka ofisiál sira. To’o ohin loron, Gabinete Vise Primeiru-Ministru, Mário Carrascalão, seidauk halo prosesu ruma atu identifika, deskobre ka loke atividade korruptiva sira ne’e. Pelu kontráriu, nia harii fali sistema ida-ne’ebé sentralizadu tebes ne’ebé la efetivu atu kombate korrupsaun, koluzaun no nepotizmu.

Reklamasaun ho baze mamukkona-ba korupsaun atu intimida no difama, ka ho fin sira polítiku hodi eleva de’it nia estatutu no méritu profisionál, ne’e mak korupsaun ne’ebé loloos no sei labele tolera hosi Governu Aliansa ida-ne’ebé servisu ho forma koeziva no sistemátika ba dezenvolvimentu nasionál.

Sekretariu Estadu Konsellu Ministrus afirma katak “koligasaun ne’e bele orgullu tanba nia maturidade polítika ne’ebé hatudu ona, hafoin konsege halo avansu ba Timor-Leste liu hosi determinasaun atu tau povu nia móris hanesan prioridade aas liu. Konsellu Minstrus preokupadu tebes ho eventu foin lalais ne’e no sira nia unanimidade ne’e demonstra unidade, profisionalizmu no konsolidasaun ba kondusaun Governu ida efetivu iha lideransa Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, nian. Ida-ne’e sei hadi’a liután mekanizmu soberania nian, transparénsia no responsabilidade membru Governu sira hotu-hotu. Alende ida-ne’e, servisu públiku nian tenki hetan mós parabéns tanba sira nia lalaok katak ministériu sira hotu-hotu tenki identifika lalais diskrepánsia, iregularidade no preokupasaun ne’ebé bele afeta ita nia dezenvolvimentu. Ida-ne’e mós hatudu nível transparénsia foun ida ho entendimentu kona-ba aprovizionamentu ne’ebe di’ak no nune’e mós komunikasaun entre departamentu sira ho órgaun Estadu."

   Ba leten