Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 17 fulan-abril tinan 2024

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 17 fulan-abril tinan 2024

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, Dili, no bazeia ba projetu ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, aprova ona projetu Dekretu-Lei ba alterasaun dahuluk husi Dekretu-Lei n. 26/2016, loron 29 fulan-juñu, kona-ba AIFAESA, I.P.

Ho kriasaun Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste, ne’ebé ho misaun atu estabelese laboratóriu nasionál referénsia ida ho atribuisaun atu halo teste laboratoriál espesializadu, importante tebes atu otimiza rekursus materiais no umanus, hodi garante artikulasaun ida ne’ebé efisiente iha ezekusaun ba atribuisaun no responsabilidade institutu rua ne’e nian. Signifika katak, Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste, hanesan laboratóriu nasionál referénsia, atu rekolla amostra sira no hala’o teste laboratoriál kona-ba saúde públika no alimentár, enkuantu AIFAESA sei atribui kompeténsia sira seluk hodi halo inspesaun no fiskalizasaun.

*****

Konsellu Ministrus delibera ona hodi fó podér tomak ba Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste, Francisco Kalbuadi Lay, hodi asina Planu Asaun ba Kooperasaun Ekonómika no Komersiál (2024-2027), iha Fórum Makau, iha loron 22 fulan-abríl tinan 2024.

Ninia objetivu mak atu dinamiza kooperasaun ekonómika no komersiál ne’ebé di’ak liu entre Países Partisipantes Fórum Makau nian, Planu Asaun ne’e define área kooperasaun ida-ne’e ba nivel intergovernamentál no interkámbiu ho organizasaun internasionál sira, komérsiu no investimentu, dezenvolvimentu, setor kulturál no umanístika, Plataforma Makau no ba preparasaun Konferénsia Ministeriál tuirmai.

*****

Konsellu Ministrus mós delibera hodi fó-orden ba Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Interiór atu estabelese ekipa konjunta atu halo asaun kontrolu no fiskalizasaun ho objetivu atu kombate kontrabandu no falsifikasaun produtus tabaku.

Medida ida ne’e, konsidera iha importánsia atu garante seguransa no kualidade produtus, tantu alimentár no la’ós alimentár, nune’e mós ho objetivu atu kombate kontrabandu no falsifikasaun ba produtu tabaku. Objetivu prinsipál maka atu asegura protesaun saúde públika, garante iha kumprimentu ba norma legál no regulamentár sira ne’ebé bele aplika no garante pagamentu impostu no taxa ne’ebé tenke selu husi ajente ekonómiku sira.

*****

Konsellu Ministrus mós aprova projetu Rezolusaun Governu kona-ba Rejimentu Konsellu Ministrus, ne’ebé aprezenta husi Ministrus Prezidénsia Konsellu Ministrus ein-ezersísiu, Adérito Hugo da Costa.

Rejimentu Konsellu Ministrus ne’e hanesan instrumentu jurídiku ida ne’ebé esensiál ba organizasaun no funsionamentu di’ak Governu nian, hanesan órgaun kolejiál. Instrumentu ida ne’e ho objetivu atu dixiplina organizasaun no funsionamentu sorumutuk ordinária no estraordinária Konsellu Ministrus nian, nune’e mós hodi regula prosedimentu lejizlativu Governu Konstitusionál IX, atubele estabelese koordenasaun ida ne’ebé efikás entre membrus Governu oioin, ba interese atuasaun governativa rasik, ne’ebé hakarak atu sai lais no efisiente.

*****

Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei ba alterasaun dahuluk husi Dekretu-Lei n. 13/2016 loron 18 fulan-maiu atu Regulamenta Fundu Infraestruturas, ne’ebé aprezenta husi Ministru Planeamentu no investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa.

Ho intensaun atu kontinua kumpre di’ak liután regra governasaun-di’ak, transparénsia no responsabilizasaun iha aktu sira ne’ebé atinje objetivus Fundu nian, Dekretu-Lei ida ne’e hakarak atu estabelese medidas adisionál hodi hadi’a efisiénsia administrativa Sekretariadu Grandes Projetus nian, hanesan órgaun apoiu tékniku no administrativu Konsellu Administrasaun, antes ne’e, Fundu ne’e halo operasaun hanesan fundu autónomu durante dékada ida, hafoin revizaun ne’ebé hala’o iha tinan 2016, hodi hala’o revizaun pontuál ida ba diploma ne’ebé regulamenta nia, nune’e bele aliña ho objetivus ne’ebé hatuur ona iha Programa Governu Konstitusionál IX. Diploma ne’e mós klarifika katak projetus ne’ebé iha relasaun ho edifísiu, embaixada no servisu konsulár Timor-Leste nian iha rai-li’ur mós elejivel hodi hetan finansiamentu husi Fundu Infraestruturas.

*****

Konsellu Ministrus delibera hodi aprova adjudikasaun kontratu kona-ba projetu reabilitasaun Estrada Munisipál, Pakote 2, Uatulari – Laisorulai, 0+000 – 22+000 (22 Km), iha Munisípiu Vikeke, ba Shanghai Construction Co.,Ltd, ne’ebé aprezenta proposta di’ak liu tuir avaliasaun téknika no finanseira kombinada

*****

Hafoin aprovasaun Dekretu-Lei n.15/2024, loron 20 fulan-marsu, kona-ba rejime estraordináriu aprovizionamentu liuhusi ajuste diretu kontratu públiku ba obras ne’ebé hahú laiha formalizasaun kontratuál, tuir relatóriu ne’ebé prepara husi ADN, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova obras ne’ebé sei hetan kontratu hodi kontinua no finaliza, ka hodi selu ba serbisu ne’ebé hala’o ona ho efetiva, nune’e mós ba despeza ida-idak.

*****

Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, halo aprezentasaun ida kona-ba rezultadus husi teste ba Bolsa Kandidatu Profesores.

Teste ne’ebé hala’o husi loron 15 fulan-marsu to’o loron 16 fulan-abríl tinan 2024, ho objetivu hodi selesiona kandidatus atu prienxe totál vaga kandidatus 2400, iha ne’ebé kandidatu profesores bele rekruta ho fasil, tanba sira hatudu ona katak sira kumpre rekizitu ne’ebé lei husu/ezije.

Husi kandidatu 111273 ne’ebé hala’o ezame, rejista de’it 568 maka liu/pasa. Sei hala’o tan teste ba faze daruak hodi kompleta vaga ne’ebé sei falta.

*****

Konsellu Ministrus rona aprezentasaun husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay, kona-ba projetu Dili Marina Square.

*****

Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova tema “Hametin Instituisaun Estadu Hodi Serbí Povu” ba komemorasaun loron 20 fulan-maiu tinan 2024. REMATA

   Ba leten