Governu propoin ba Parlamentu Nasionál hodi ratifika, adezaun, ba Konvensaun hodi hetan Solusaun Pasífika ba Konflitus Internasionais

Ses. 15 marsu 2024, 11:16h
WhatsApp Image 2024-03-13 at 14.15.26 (2)

Konsellu Ministrus, iha sorumutuk loron 13 fulan-marsu tinan 2024, aprova projetu Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, kona-ba ratifikasaun, adezaun, ba Konvensaun hodi hetan solusaun Pasífika ba Konflitus Internasionais, ne’ebé konklui ona iha Haia, iha loron 18 fulan-outubru tinan 1907. WhatsApp Image 2024-03-13 at 14.15.26 (3)

Konvensaun ne’e, ne’ebé ninia inísiu harii iha loron 29 fulan-jullu tinan 1899 no tuirmai revee iha tinan 1907, hanesan tratadu internasionál ida ho intensaun atu estabelese diretrís no mekanizmus ba rezolusaun disputa entre País sira ho forma pasífika, ho objetivu atu promove pás no seguransa internasionál, prevene konflitu armadu no buka solusaun konsensuál ba diverjénsia entre nasaun sira.

Aleinde reafirma kompromisu nasionál hodi rezolve diferensa no konflitu ho forma pasífika, ho adezaun ba Konvensaun ida-ne’e, Timor-Leste hola parte iha selebrasaun aniversáriu Tribunál Permanente Arbitrajen nian ba da-125, ne’ebé Konvensaun 1899 ne’e estabelese ona, ho intensaun atu kontribui ba pás jerál no solusaun amigavel ba konflitus internasionais. Tribunál Permanente Arbitrajen dezempeña papél importante ida iha Timor-Leste nia istória, ne’ebé funsiona hanesan rejistu ba konsiliasaun obrigatória entre Timor-Leste no Austrália, iha kontestu Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Direitu Tasi, ne’ebé lori to’o ba asina Tratadu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Austrália iha tinan 2018,  no estabelese fronteira marítima iha Tasi Timor. Hanesan membru, Timor-Leste sei bele sai país uma-na’in iha Tribunál Permanente Arbitrajen.

   Ba leten