SEKOMS no MNEK hala’o formasaun kona-ba polítika ASEAN nian ba jornalista sira

Ter. 05 marsu 2024, 12:16h
BANNER_ELEKTRONIK copy

Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál (SECOMS, sigla iha lian portugés), servisu hamutuk ho Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun (MNEC, sigla iha lian portugés) iha loron 6 fulan-marsu tinan 2024, organiza formasaun kona-ba polítika ASEAN nian ba jornalista sira.

Formasaun ne’e sei hala’o iha Hotel Novo Turismo, Dili no sei partisipa hosi jornalista no reprezentante órgaun komunikasaun públiku no privadu sira seluk, rádiu komunitária, Asosiasaun Jornalista, Sentru Informasaun Suku, Konsellu Imprensa, sosiedade sivíl, parseirus SEKOMS no entidade relevante sira seluk.

Inisiativa ida-ne’e ho objetivu atu hakle’an koñesimentu partisipante sira nian kona-ba polítikas ASEAN iha área informasaun no jornalizmu, kooperasaun ASEAN iha setór informasaun no mídia, nune’e mós planu estratéjiku ASEAN nian ba períodu tinan 2016 to’o 2025 iha ámbitu informasaun no media.

Formadór ba formasaun ida-ne’e mai husi Sekretariadu ASEAN ba Divizaun Kultura no Informasaun.

Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, hateten haree husi perspetiva mídia nian, adezaun Timor-Leste ba ASEAN importante tebes tanba Timor-Leste bele hetan oportunidade atu hola parte iha atividade rejionál sira ne’ebé iha relasaun ho setór komunikasaun sosiál no bele promove interkámbiu jornalistas entre país membru sira, tanba Timor-Leste hanesan nasaun foun no ki’ik ida, iha ne’ebé dezenvolvimentu mídia sei iha prosesu nia laran, nune’e presiza tebes aprende hamutuk ho Estadu membru sira seluk ne’ebé avansadu liu ona iha área teknolojia informasaun. 34-Secretário de Estado da Comunicação Social

Governante ne’e destaka katak, maske transformasaun dijitál sei la limita kobertura mídia tantu konvensionál no mós iha plataforma dijitál, maibé ita mós tenke konxiente katak ho avansu teknolojia iha era dijitál mak ita sei hasoru dezafiu oioin bainhira Timor-Leste sai membru ASEAN, tanba sei iha kompetisaun ne’ebé boot entre mídia sira, liuliu mídia sira ne’ebé avansadu ona iha país membru ASEAN nian ho mídia sira ne’ebé sei iha prosesu dezenvolvimentu nia laran. Tanba ne’e, relasiona ho preparativus integrasaun Timor-Leste nian ba organizasaun internasionál ne’e, preparasaun iha setór mídia mós sai nu’udar prioridade, liuliu presiza hadi’a kondisaun infraestrutura instituisaun mídia sira-nian, promove kapasitasaun ba jornalista sira, no mídia sira tenke respeita nafatin kódigu étiku jornalizmu Timor-Leste inklui regulamentu internasionál no rejionál kona-ba mídia.

Maske nune’e, Sekretáriu Estadu reforsa katak ho adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN sei fó benefísiu boot ba setór komunikasaun sosiál tanba bele koñese avansu mídia iha nasaun seluk hodi sai hanesan referénsia ba dezenvolvimentu mídia iha Timor-Leste.

 “Ho avansu dijitál iha era dijitál oras ne’e, ita sei la iha duni ona limite, la iha ona fronteira iha ita-nia kobertura mídia konvensionál no mós plataforma dijitál sira. Maibé, ita mós tenke sente katak ho avansu teknolojia ne’ebé daudaun ita hasoru, iha mós dezafiu bainhira ita sai membru ASEAN tanba kompetisaun sei maka’as liu, kompetisaun entre mídia liuliu mídia sira ne’ebé forte iha nasaun membru ASEAN ne’ebé alkansa ona dezenvolvimentu mídia nian ne’ebé boot tebetebes, kompara ho mídia sira iha ita-nia nasaun ne’ebé sei iha hela faze dezenvolvimentu nia laran, klaru ita sei hasoru dezafiu barak.

Tanba ne’e, preparativus atu adere ba ASEAN ezije atu mídia mós tenke prepara an hodi hasoru kompetisaun ne’ebé sei forte liután, ho infraestrutura ne’ebé forte, kapasitasaun ba jornalista no mós mídia tenke sai mídia ne’ebé respeita nafatin kódigu étika jornalista ne’ebé ita iha, no mós respeita regulamentu internasionál no rejionál ne’ebé regula mídia. Maske nune’e, benefísiu boot ne’ebé ita bele hetan mak ita bele koñese realidade avansada iha nasaun sira seluk, atu nune’e ita bele lori informasaun sira ne’ebé ita hetan liuhusi kobertura ne’ebé ita halo iha nasaun avansadu seluk iha rejiaun ASEAN, atu bele fó benefísiu ba ita-nia nasaun ne’ebé iha hela prosesu dezenvolvimentu”, dehan SEKOMS.

   Ba leten