Timor-Leste, Uniaun Europeia no Komunidade Pasifiku Lansa Projetu ida Hasa'e Reziliensia hasoru Dezastre

Ses. 01 marsu 2024, 17:24h
417487336_251223334706752_2202340607692683177_n

Iha loron 29 fulan-fevereiru tinan 2024, Governu, liuhusi Ministériu Interiór no Sekretaria Estadu Protesaun Sivíl no Autoridade Protesaun Sivíl (APS), iha parseira ho Uniaun Europeia (UE) no Sekretariadu Komunidade Pasífiku, ofisialmente lansa implementasaun faze daruak projetu “Konstrui Seguransa no Reziliénsia iha Pasífiku (BSRP II, sigla iha dalen ingleza)” iha Timor-Leste. DSC_3406

Serimónia ne’e hala’o iha instalasaun Auditoria Protesaun Sivíl iha Kaikoli, Dili, no sura ho prezensa husi Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl, Domingos Mariano Reis, Xefe Adjuntu Misaun UE, Christoph Sorg no Diretora-Jerál Adjunta Siénsia no Kapasitasaun Sekretariadu Komunidade Pasífiku, Paula Vivili, no interveniente relevante sira-seluk.

Inisiativa importante ida-ne’e ho objetivu atu reforsa reziliénsia no preparasaun ba dezastres iha rejiaun Pasífiku tomak, no hatudu kompromisu ida de’it hodi proteje komunidades hasoru dezafiu imprevizivel sira ne’ebé kauza husi dezastre naturál no alterasaun klimátika.

Projetu BSRP II, finansia husi UE, iha ámbitu Fundu Europeu ba Dezenvolvimentu da-11, ho valór besik dolar amerikanu rihun 595 ne’ebé fó ba Timor-Leste, nu’udar kontinuasaun ida hosi esforsu sira ne’ebé hahú ona husi ninia antesesór atu hakmaan impaktus dezastre iha rejiaun ne’e. Projetu kolaborativu  ida-ne’e  envolve ajénsia husi país insulár 15  iha Pasífiku (CIP, akrónimu iha dalen ingleza), reprezenta abordajen abranjente ida iha ámbitu Programa Redusaun ba Riskus Dezastres Naturais iha Áfrika, Karaíbas no Pasífiku (NDRRP, sigla iha dalen ingleza). 417699091_251222448040174_4449216902752208960_n

Iha ninia diskursu lansamentu, Sekretáriu Estadu Domingos Mariano Reis, afirma katak “hafoin asina Memorandu Entendimentu iha loron 4 fulan-janeiru tinan 2024, ami komprometidu tebes hodi implementa ho di’ak projetu BSRP II”.

Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl konsidera katak “inisiativa ida-ne’e importante tebes atu reforsa ita-nia jestaun ba riskus dezastres, konstrui reziliénsia multisetoriál no garante partisipasaun inkluziva iha ita-nia esforsus atu kombate efeitu sira hosi dezastre no alterasaun klimátika”.

Memorandu Entendimentu ne’ebé asina entre reprezentantes Autoridade Protesaun Sivíl, ne’ebé lidera husi Superintendente Ismail da Costa Babo, no Komunidade Pasífiku ne’ebé reprezenta husi Diretora-Jerál Adjunta Siénsia no Kapasitasaun, Paula Vivili, estabelese objetivus projetu nian, inklui hadi’a jestaun riskus dezastre iha Timor-Leste, reforsa reziliénsia multisetoriál no iha prontidaun atu hatán no halo rekuperasaun ne’ebé efikás, no promove partisipasaun inkluziva iha design, implementasaun no avaliasaun ba projetu.

Reprezentante Uniaun Europeia iha Timor-Leste, Xefe Adjuntu Misaun, Christoph Sorg, afirma katak “projetu BSRP II reprezenta ita-nia matadalan ba esperansa no reziliénsia koletivu, ho objetivu atu fortalese ita-nia preparasaun no resposta ba dezastre sira”.

 

   Ba leten