Partisipasaun Timor-Leste nian iha Serimónia Asinatura Protokolu Adezaun ba OMK

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Dili, Loron 1 fulan-marsu tinan 2024

Komunikadu Imprensa

Partisipasaun Timor-Leste nian iha Serimónia Asinatura Protokolu Adezaun ba OMK

Timor-Leste, reprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay, asina ona protokolu adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), iha loron 26 fulan-fevereiru tinan 2024.

Aktu istóriku ida-ne’e hala’o durante konferénsia ministeriál OMK nian ba da-13, ne’ebé hala’o iha Abu Dhabi, iha Emiradus Árabes Unidus, no marka pasu fundamentál ida ho objetivu atu liberaliza komérsiu, integrasaun iha ekonomia globál no fasilitasaun asesu ba merkadu internasionál sira.

Timor-Leste reprezenta husi delegasaun nasionál abranjente ida, ne’ebé lidera husi Vise-Primeiru-Ministru no Xefe Negosiadór adezaun Timor-Leste nian ba OMK, Francisco Kalbuadi Lay, ne’ebé konta ho membrus Governu, dirijentes instituisaun estatál nian sira no ekipa téknika relevante sira kona-ba komérsiu no ekonomia, no mós ba prosesu adezaun. Delegasaun ne’e inklui mós Prezidente Repúblika, Prezidente Parlamentu Nasionál no lider hosi bankada parlamentár sira.

Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus asume ona publikamente responsabilidade ba jestaun delegasaun, ne’ebé destaka katak númeru reál husi membru sira ne’ebé marka prezensa iha komitiva nasionál ne’e hamutuk 78, la’ós 121, idak-idak hala’o ninia funsaun espesífiku. Governante ne’e fó-énfaze tan katak delegasaun ne’e la’ós atu ba paseiu, maibé ba serbisu ho ativu iha sorumutuk tékniku sira, iha konsolidasaun esforsu sira molok adezaun no iha planeamentu ba etapa sira tuirmai.

Partisipasaun ativa iha Konferénsia Ministerial OMK ba da-13 la’ós de’it atu halo asinatura protokolu adezaun nian, maibé fó mós oportunidade ba delegasaun nasionál atu troka esperiénsia no estabelese kontaktu importante sira ne’ebé mak bele fó benefísiu ba ekonomia no sosiedade Timor-Leste. Partisipasaun ida-ne’e permite mós envolvimentu iha atividade paralela sira ba eventu ne’e, liu-liu   diskusaun no preparasaun ba medida sira ne’ebé sei foti iha períodu pós-adezaun. Eventu ida-ne’e nu’udar oportunidade únika ida atu hametin relasoins komersiais, dada investimentu no promove kreximentu sustentavel.

Husi gabinete Vise-Primeiru-Ministru, tékniku na’in-haat no funsionáriu na’in-haat mak akompaña Xefe Negosiadór. Ministru Transportes no Komunikasoins akompaña husi tékniku na’in-rua. Husi Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas akompaña husi tékniku na’in-haat. Ministériu Komérsiu no Indústria reprezenta husi   Ministru no tékniku na’in-tolu. Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, Sigla iha lian portugés) reprezenta de’it husi ninia governadór. Ministru Interiór akompaña husi tékniku na’in-rua. Iha mós reprezentante hosi instituisaun estatál sira seluk mak hanesan Autoridade Aduaneira, Tradelnvest, IQTL, SERVE, no sira seluk tan. Partisipa mós reprezentante permanente Timor-Leste nian iha Jenebra, akompaña husi tékniku ida.

Ekipa tékniku nasionál ida ne’ebé envolve iha sorumutuk téknika iha semana rua molok asinatura protokolu adezaun nian ba OMK. Hafoin asinatura ne’e, Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas, no Ministru Transportes no Komunikasoins, ho ninia ekipa téknika, nafatin iha Abu Dhabi to’o loron 1 fulan-marsu tinan 2024, ho responsabilidade hodi prepara instrumentu legál no polítika sira ne’ebé iha relasaun ho komérsiu no prátika industriál iha Timor-Leste. Francisco Kalbuadi Lay salienta tan katak, dezde tinan 2016, ekipa téknika nasionál serbisu makaas iha produsaun no tradusaun dokumentu legál no regulamentár 330 ne’ebé daudaun ne’e submete ba OMK hanesan parte prosesu adezaun nian.  Ekipa ne’e sei kontinua serbisu hodi garante katak polítika no lejizlasaun nasionál sira kumpre padraun legál OMK nian no kumpre kompromisu ne’ebé Timor-Leste asume iha pakote adezaun ba organizasaun. Iha diploma atus ida liu maka país ne’e tenke prepara iha períodu pós-adezaun.

Esklarese tan katak, iha delegasaun la inklui grupu dansa nian ruma, iha de’it kantora na’in-rua no iha tan ema na’in-rua ne’ebé hetan nomeiasaun ba jestaun pavillaun Timor-Leste nian iha feira OMK, iha ne’ebé sira aprezenta produtu nasionál, hanesan tais no kafé.

Vise-Primeiru-Ministru konsidera adezaun ida-ne’e nu’udar konkista boot-tebes no istóriku ida, hodi afirma katak, ida-ne’e maka prosesu adezaun ne’ebé lais liu iha istória OMK nian. Iha de’it tinan hitu nia laran, bele kumpre rekizitus adezaun plena ba organizasaun ne’e. Maibé, país sira seluk presiza hein to’o tinan ruanulu, no país seluk hein hela atu tama.

Diretora-Jerál OMK, Ngozi Okonjo-Iweala, fó mós ninia apresiasaun ne’ebé pozitiva ba esforsu nasionál ne’ebé lais hodi kumpre rekizitu nesesáriu ba adezaun plena, kompara ho prosesu adezaun husi país sira seluk.

Francisco Kalbuady Lay afirma katak ofisialmente adezaun Timor-Leste ba OMK, iha loron 26 fulan-fevereiru tinan 2024, hanesan orgullu boot ida ba nasaun, liuliu haree ba nasaun nia kondisaun ne’ebé ki’ik no independénsia foin daudaun ne’e. Serimónia asinatura adezaun Timor-Leste nian ba OMK hetan transmisaun direta no akompaña husi ema millaun ida resin iha mundu tomak.

Vise-Primeiru-Ministru espresa nia agradesimentu ne’ebé kle’an ba Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, ba ninia prezensa iha serimónia solene asinatura adezaun nian, ne’ebé reprezenta Estadu Timor-Leste. Esplika mós katak Prezidente Repúblika marka prezensa iha serimónia ne’e hanesan konvidadu onra husi OMK no, tanba Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão la bele partisipa, Prezidente Repúblika, nu’udar Xefe Estadu, reprezenta Povu Timor-Leste tomak iha eventu ne’e.

Defende mós importánsia husi partisipasaun Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay no lider husi bankada parlamentár sira ne’ebé konvida husi OMK hodi partisipa iha serimónia istórika ida-ne’e, ho orgullu no prestíjiu boot-tebes ba Timor-Leste, nune’e mós atu partisipa iha diskusaun kona-ba serbisu parlamentár husi membru OMK sira, iha aspetu polítika lejizlativa.

Prezensa husi delegasaun ida-ne’e iha eventu importante ida-ne’e ba país la’ós de’it atu atesta relevánsia husi momentu istóriku ida-ne’e ba Timor-Leste, maibé mós simboliza unidade nasionál iha promosaun vizaun komún ida ba futuru país nian iha senáriu internasionál. Inkluzaun reprezentante husi partidu polítiku hotu-hotu ne’ebé ho asentu iha Parlamentu Nasionál iha delegasaun ida-ne’e, destaka kompromisu koletivu atu garante katak polítika komersiál sira ne’ebé adopta ona alínea ho timor-oan tomak nia interese no nesesidade.

Kona-ba gastu ne’ebé relasiona ho partisipasaun husi delegasaun ida-ne’e, governante ne’e afirma katak gastu sira ne’e ba de’it nesesidade sira ne’ebé mak presiza tebetebes, tuir padraun no lei nasionál ne’ebé vigora.

Adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu, ne’ebé bele kompara ho integrasaun ba ASEAN, nu’udar marka istórika ida iha trajetória Timor-Leste nian, ne’ebé reflete kompromisu nasionál nian hodi integra iha komunidade internasionál, hodi dudu ba oin dezenvolvimentu ekonómiku ho forma inkluziva no sustentavel. REMATA

 

   Ba leten