Konsellu Ministrus aprova mekanizmu koordenasaun iha prosesu adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN

Kin. 22 fevereiru 2024, 10:47h
East-Timor-1

Konsellu Ministrus, iha sorumutuk husi loron 21 fulan-fevereiru tinan 2024, hafoin aprezentasaun ida husi Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun kona-ba progresu sira iha implementasaun roteiru ba adezaun Timor-Leste nu’udár membru plenu ASEAN nian, aprova ona projetu Rezolusaun Governu kona-ba mekanizmu koordenasaun iha prosesu adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN.

Haree ba prosesu negosiasaun akordu oioin no instrumentu vinkulativu sira seluk iha planu internasionál nian sei intensifika, no tanba ninia ezijénsia no partikularidade sira, nune’e presiza asegura lideransa no reprezentasaun Estadu Timor-Leste nian iha negosiasaun sira ne’e. Ba ida ne’e, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun nomeia nu’udár Xefe Negosiadór, ne’ebé responsavel hodi halo negosiasaun liuhusi halo koordenasaun ho membru Governu sira ne’ebé responsavel ba kestaun ne’ebé iha hela negosiasaun.

Rezolusaun Governu ne’e estabelese kriasaun grupu traballu tékniku sira hodi akompaña pilár tolu (Komunidade Polítika no Seguransa, Komunidade Sósiu-kulturál no Komunidade Ekonómika) hodi adere ba ASEAN no prevee relatóriu trimestrál sira ba Konsellu Ministrus. Grupu traballu sira-ne’e teknikamente sei koordena husi Diresaun-Jerál ba Asuntus ASEAN, ho supervizaun husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN.

Objetivu husi medida ida-ne’e mak atu asegura konkretizasaun efetiva hosi kompromisu ne’ebé asume ona ba adezaun plena ASEAN, ho adosaun progresiva, husi Timor-Leste kona-ba instrumentu diferente ho natureza polítika, administrativa no lejizlativa, atubele la’o tuir sistema nasionál ho norma regulamentár no rekomendasaun sira ASEAN nian.

   Ba leten