Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 21 fulan-fevereiru tinan 2024

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 21 fulan-fevereiru tinan 2024

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, Dili no, hafoin aprezentasaun ida husi Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun kona-ba progresu sira iha implementasaun roteiru ba adezaun Timor-Leste nu’udár membru plenu ASEAN nian, aprova ona projetu Rezolusaun Governu kona-ba mekanizmu koordenasaun iha prosesu adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN.

Haree ba prosesu negosiasaun akordu oioin no instrumentu vinkulativu sira seluk iha planu internasionál nian sei intensifika, no tanba ninia ezijénsia no partikularidade sira, nune’e presiza asegura lideransa no reprezentasaun Estadu Timor-Leste nian iha negosiasaun sira ne’e. Ba ida ne’e, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun nomeia nu’udár Xefe Negosiadór, ne’ebé responsavel hodi halo negosiasaun liuhusi halo koordenasaun ho membru Governu sira ne’ebé responsavel ba kestaun ne’ebé iha hela negosiasaun.

Rezolusaun Governu ne’e estabelese kriasaun grupu traballu tékniku sira hodi akompaña pilár tolu (Komunidade Polítika no Seguransa, Komunidade Sósiu-kulturál no Komunidade Ekonómika) hodi adere ba ASEAN no prevee relatóriu trimestrál sira ba Konsellu Ministrus. Grupu traballu sira-ne’e teknikamente sei koordena husi Diresaun-Jerál ba Asuntus ASEAN, ho supervizaun husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN.

Objetivu husi medida ida-ne’e mak atu asegura konkretizasaun efetiva hosi kompromisu ne’ebé asume ona ba adezaun plena ASEAN, ho adosaun progresiva, husi Timor-Leste kona-ba instrumentu diferente ho natureza polítika, administrativa no lejizlativa, atubele la’o tuir sistema nasionál ho norma regulamentár no rekomendasaun sira ASEAN nian.

****

Tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, Konsellu Ministrus rekomenda ba Ministériu Justisa hodi halo prosedimentu aprovizionamentu liuhusi ajuste direitu, hodi sosa kaderneta pasaporte rihun 150 no mákina impresaun pasaporte nian rua.

****

Aprova mós projetu Proposta Lei kona-ba Lei Baze Ensinu Superiór nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo.

Tinan 14 liu, hafoin Lei Baze Edukasaun nian tama iha vigór, ninia objetivu la’ós de-it atu atende ezijénsia no dezafiu atuál sira, maibé mós atu asegura melloria kualidade liuhusi kria Lei Baze espesífiku ida ba setór ensinu superiór. Lei Baze Edukasaun sei nafatin vigora kuaze ninia totalidade tomak, sei halo de’it revogasaun ba matéria ne’ebé liga ba ensinu superiór.

Entre medida sira ne'ebé propoin husi diploma ida-ne'e, inklui substituisaun ba Diploma I no II iha ensinu superiór tékniku, ho Kursu Tékniku-Profisionál Superiór (CTePS, Sigla iha lia Portugés) ho durasaun semestre haat (tinan rua). Estabelesimentu ensinu superiór tékniku agora bele atribui grau no diploma baxarelatu, lisensiatura ka mestradu profisionalizante, nune’e hadi’a situasaun anteriór ne'ebé iha dezigualdade kona-ba atribuisaun grau no diplomas iha ensinu superior tékniku. Medida sira-ne'e ho objetivu atu fasilita rekoñesimentu akadémiku internasionál ba estudante sira no hadi'a sira-nia perspetiva serbisu iha área formasaun.

Alterasaun mós propoin ba durasaun siklu lisensiatura, ne'ebé agora sei hala’o durante semestre 8 ka 10 (ida-idak tinan 4 ka 5 ) no iha posibilidade atu atribui grau mestre nian hafoin tuir formasaun durante semestre 12, inklui parte ida ba lisensiatura ne’ebé integrada no labele haketak, korresponde ba semestre 8 primeiru hosi kursu mestradu integradu. Lei Baze Ensinu Superiór nian inkorpora norma ida ne'ebé autoriza ensinu distánsia iha setór ne'e, ho konsiderasaun ba nesesidade sira ne'ebé hatudu ona iha tempu pandemia Covid-19 nian.

Diploma ne'e estabelese katak, iha ensinu superiór, portugés tenke sai dalen prinsipál ensinu, peskiza no instrusaun nian, no tétum sei utiliza hanesan dalen apoiu iha prosesu sira ne’e rasik.

Estadu kompromete atu valoriza no dezenvolve lian tetun, ho objetivu atu lian ne’e bele uza hanesan lian prinsipál iha ensinu superiór. Iha exesaun ne’ebé prevee ona ba regra ida-ne’e, liuliu bainhira hanorin lian estranjeira, iha programa kooperasaun internasionál, no programa espesífiku sira ne’ebé ezije atu hanorin iha lian estranjeira.

****

Ikusliu, aprova ona projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, kona-ba Medida sira atu Proteje Legalidade Urbanístika.

Ho vigora rejime jurídiku ba edifikasaun no urbanizasaun, ne’ebé regula lisensiamentu ba konstrusaun no utilizasaun ba edifísiu sira, nune’e Governu presiza atu-fó ferramenta legál ho loloos hodi bele garante aplikasaun rejime ida ne’e.

Tanba ne’e, projetu Proposta Lei ne’e iha objetivu atu estabelese medidas atu proteje legalidade urbanístika, regula aktu administrativu nesesáriu ne’ebé garante hodi kumpre lejizlasaun kona-ba lisensiamentu operasaun urbanístika, edifikasaun, nune’e mós hodi kumpre ba instrumentu jestaun territoriál nian.

Liuhusi proposta Lei  ida-ne’e sei aplika medida lima atu proteje legalidade urbanístika – embargu, demolisaun (sobu) obra, despeju administrativu, sesasaun ba uzu no prosedimentu legalizasaun – ne’ebé sei permite Governu atu atua no hadi’a legalidade urbanístika, no konsidera grau gravidade ilísitu urbanístiku no obra ne’e bele legaliza ka labele.  REMATA 

   Ba leten