Nota informativa kona-ba prosesu integrasaun iha karreira dosente no kuadru pesoál eskola nian

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Dili, loron 2 fulan-fevereiru tinan 2024

Komunikadu Imprensa

Komunikadu Imprensa ida-ne’e ho objetivu atu esklarese vizaun no asaun sira ne’ebé Ministériu Edukasaun halo relasiona ho kestaun kona-ba prosesu integrasaun iha karreira profesór no pontu situasaun kuadru pesoál eskola sira nian, ho objetivu prinsipál mak atu kontribui ba kualidade no kontinuidade prosesu ensinu no aprendizajen iha territóriu nasionál tomak.

Asaun ne’ebé hala’o maka rekrutamentu no asaun sira seluk hodi tama iha karreira no mós jestaun ne’ebé efisiente ba rekursu atuál sira iha ámbitu kuadru pesoál eskola nian.

Prosesu hodi tama ba karreira profesór ne’e hala’o liuhusi konkursu ida-ne’ebé ho objetivu atu promove hodi integra iha kategoria profisionál Profesór Grau C. Bainhira tama ona iha kategoria ida-ne’e, profesór foun ne’e sei iha oportunidade atu koñese ambiente eskolár, prátika edukativa no kurríkulu kona-ba sistema edukativu nasionál hodi asegura katak perfíl profesór nian tuir dezempeñu profisionál ne’ebé presiza.

Rekrutamentu ba karreira profesór foun ne’e sei fahe ba faze rua: faze konkursu ba bolsa kandidatu no prosesu selesaun. Selesaun bolsa kandidatu ba karreira profesór tuir nesesidade no vaga ne’ebé disponivel iha estabelesimentu eskolár públiku sira. Ministériu Edukasaun hala’o selesaun ida ne’e bazeia ba númeru vaga iha kuadru pesoál eskola sira nian.

Bolsa kandidatu maka lista organizada ida ba kandidatu selesionadu sira iha ámbitu konkursu rekrutamentu nian, ne’ebé permite Ministériu Edukasaun atu aloka rekursus umanus ho lalais no efisiente, tuir nesesidade espesífika eskola sira nian. Kandidatu sira ne’ebé aprovadu ka klasifikadu iha teste bolsa kandidatu ne’e sei konsidera hanesan integrante husi lista rezerva ida, hodi hein xamada ida bazeia ba klasifikasaun ka valór ranking nian.

Pasu dahuluk iha prosesu rekrutamentu ba profesór foun realiza ona. Tuir planu Ministériu Edukasaun, to’o finál fulan-marsu tinan 2024, profesór foun sira tenke integra ona iha rejime karreira espesiál.

Hafoin halo análize ba kolokasaun atuál profesór sira iha kuadru pesoál eskola sira nian, Ministériu Edukasaun konklui katak la iha situasaun iha ne’ebé eskola tenke taka tanba la iha profesór sira. Haree ba iha eskola balun ne’ebé profesór barak liu, inklui eskola sira ne’ebé pertense ba Estabelesimentu Integradu ida ne’ebé hanesan, sei halo movimentu iha Estabelesimentu Integradu ida nia laran no transferénsia iha munisípiu laran de’it hodi asegura distribuisaun loloos ba profesór sira, no halo xamada liuhusi bolsa kandidatu hodi kompleta nesesidade seluk eskola nian ne’ebé menus profesór sira hafoin halo redistribuisaun. Nune’e, sei asegura alokasaun ida ne’ebé efisiente ba rekursus umanus ne’ebé disponivel no funsionamentu kontínuu ba prosesu ensinu no aprendizajen.

Prienximentu vaga iha kuadru pesoál ne’e hala’o liuhusi kolokasaun inisiál ka transferénsia. Ministériu Edukasaun, iha ámbitu Governu Konstitusionál da-9, halo hela análize efetiva no formál dahuluk iha istória sistema edukasaun nasionál nian hodi identifika númeru profesór ne’ebé barak liu ka menus, no iha tempu badak sei halo movimentasaun no transferénsia ba profesór sira ne’ebé barak liu ba eskola sira ne’ebé menus profesór.  Bainhira transferénsia ne’e la sufisiente hodi kompleta nesesidade iha eskola sira ne’e, Ministériu Edukasaun sei bolu bolsa kandidatu sira ne’e.

Prosesu rekrutamentu ba profesór foun sira no aprovasaun kuadru pesoál eskola nian, nune’e mós distribuisaun no transferénsia professor sira, sei regula ho loloos, liuhosi instrumentu legál oioin.

Dekretu-Lei ne’ebé aprova alterasaun Estatutu Karreira nian prevee aplikasaun ingresu espesiál hanesan medida tranzitória únika ida. Ingresu Espesiál ba karreira profesór nian ne’e fó ba ema-indivíduu ne’ebé iha esperiénsia hanorin (dosénsia) ho natureza kontratu ajente Rejime Jerál nian no ne’ebé iha kualifikasaun akadémika liuhusi programa estatál ka inisiativa rasik. Rejime ida-ne’e bele aplika de’it ba profesór sira ne’ebé iha kontratu molok tinan 2023 no kontinua hanorin iha tinan 2023, naran katak sira hetan ona avaliasaun dezempeñu ruma.

Estatutu Karreira Profesór ne’e estabelese rekizitu exesionál sira ba ingresu iha kategoria profisionál Profesór Grau C nian, ne’ebé ezije katak kandidatu sira tenke dezempeña funsaun profesór to’o tinan 2023, mínimu iha grau akadémiku ruma, ne’ebé rejista ona iha Sistema Integradu Jestaun Administrasaun Públika (SIGAP, sigla iha lian portugés) husi Komisaun Funsaun Públika no iha ona avaliasaun dezempeñu mínimu “Bom”.

Eis-kontratadu sira iha tinan 2023 labele asesu ba Ingresu Espesiál ne’e tanba sira laiha esperiénsia hanorin ne’ebé komprova ona mínimu ho avaliasaun dezempeñu ruma iha SIGAP. Sira ne’ebé iha kualifikasaun mínima nesesária iha alternativa hodi konkorre ba bolsa kandidatu.

Ministériu Edukasaun reafirma ninia kompromisu hodi promove jestaun rekursus umanus ida ne’ebé efisiente no ekuitativa iha sistema edukativu nasionál. Medida sira ne’ebé implementa ho objetivu atu kontribui ba kualidade ensinu nian, liuhusi transferénsia no rekrutamentu estratéjiku hodi atende ba nesesidade espesífika eskola nian. Prosesu integrasaun iha karreira profesór no polítika prienximentu kuadru pesoál ne’e realiza ho dalan transparente, atu nune’e bele garante la’ós de’it ba funsionamentu kontínuu hanorin nian, maibé mós hadi’a nafatin sistema edukativu nasionál. REMATA

   Ba leten