Fó pose ba Prezidente foun no membrus Autoridade RAEOA nomos Koordenadór sira hodi estabelese Zona Ekonómika Espesiál Dezenvolvimentu nian iha Oe-Kusi Ambenu

Kua. 31 janeiru 2024, 12:23h
422903791_242115468944789_7889246536164634158_n

Iha loron 31 fulan-janeiru tinan 2024, Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, fó pose ba Prezidente Autoridade foun hosi Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu (RAEOA), nune’e mós membru Autoridade sira seluk hosi RAEOA no Komisaun Ezekutiva ba estabelesimentu Zona Ekonómika Espesiál Dezenvolvimentu nian iha Oe-Kusi Ambenu, iha serimónia ida ne’ebé hala’o iha Hotel Ambenu, iha RAEOA.  423481368_242114928944843_6234629062868302502_n

Rogério Tiago de Fátima Lobato, eis-Ministru Administrasaun Interna hosi Governu Konstitusionál I no kandidatu ba eleisaun prezidensiál tinan 2012, asume kargu hanesan Prezidente Autoridade RAEOA, ho misaun prinsipál, iha tinan lima oinmai, atu superviziona atividade desentralizasaun, eduka no mobiliza populasaun lokál hodi iha konsiénsia envolve iha dezenvolvimentu ekonómiku ba Enklave Oe-Kusi Ambenu.

Aleinde Prezidente Autoridade, fó pose ba André Lao hanesan Sekretáriu Rejionál ba Administrasaun, Elvira Manat hanesan Sekretária Rejionál ba Finansas, Luís de Jesus Neno hanesan Sekretáriu Rejionál ba Saúde, Inácia Tamele hanesan Sekretária Rejionál ba Edukasaun no Asuntus Sosiais, Filomena Sila hanesan Sekretária Rejionál ba Agrikultura, no Marcelino Marques Coro hanesan Sekretáriu Rejionál ba Terras no Propriedades, Rejistu no Notariadu. 423538433_242116822277987_5847668832555367875_n

Nomeasaun ne’e, formaliza liuhosi Rezolusaun Governu N. 6/2024 fulan-janeiru, bazeia ba nesesidade hodi estabelese modelu foun ida ba funsionamentu no autonomia RAEOA nian, tuir hatuur ona iha Programa Governu. Diploma ne’e ko’alia-liu importánsia hodi servisu tuir podér tutela hosi Governu, aumenta transparénsia no kredibilidade administrasaun rejionál nian, nune’e mós hametin relasaun ho populasaun no parseiru sira.

Durante serimónia ida-ne’e, fó mós posse ba João Mendes Gonçalves, antigu Ministru Ekonomia no Dezenvolvimentu iha Governu Konstitusionál IV, nu’udar Koordenadór Komisaun Ezekutiva ba estabelesimentu Zona Ekonómika Espesiál Dezenvolvimentu nian iha Oe-Kusi Ambenu, ne’ebé sei lidera esforsu sira hodi elabora estudu detalladu ida, hodi aprezenta ba Governu, iha prazu fulan 12 nia laran, ho objetivu atu implementa  Zona Ekonómika Espesiál ida iha Oe-Kusi Ambenu, liuliu ho deskrisaun detalladu ba ninia objetivu sira, planu ba implementasaun no orsamentu ne’ebé presiza ba efeitu ne’e. Régio da Cruz Salu no Herculano de Sousa simu pose nu’udár Vise-Koordenadór ba Komisaun Ezekutiva ida-ne’e. 423557187_242116122278057_5975121110603330178_n

Kriasaun ba Komisaun ida-ne’e, liuhusi rezolusaun Governu N. 6 /2024 loron 24 fulan-janeiru, ne’ebé rezultadu husi verifikasaun katak durante atu besik dékada ida, projetu atu estabelese Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu hatudu inkapasidade atu kumpre objetivu sira ne’ebé molok ne’e propoin ona, hodi kria beibeik dúvida sira kona-ba ninia natureza, finalidade, kompeténsia no podér sira to’o ninia estinsaun. Populasaun la haree Zona espesiál hanesan solusaun ida ba ninia nesesidade sira, laiha dinamizasaun ekonómika, ekuidade sosiál no envolvimentu efetivu husi komunidade lokál sira. Jestaun Zona Espesiál dala barak konfunde ho administrasaun Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu, nune’e hamosu inserteza kona-ba ninia papél no impaktu efetivu. 422899752_242115145611488_3015132691586429293_n

Rogério Lobato, iha ninia diskursu simu pose ne’e salienta katak “Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-kusi Ambenu (…) iha pozisaun jeográfika ida ne’ebé favoravel hodi atrai investimentu estranjeiru substansiál sira, bainhira ita hatene servisu ho perspikásia no intelijénsia” no katak “aleinde vantajen ne’e, maske ho tamañu ki’ik, rejiaun ne’e hanesan territóriu ida-ne’ebé iha rekursu naturál ho importánsia ekonómika balu”, ne’ebé tenke dezenvolve” hodi fó benefísiu ba abitante hotu-hotu iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu, sein esklui ema ida”.

Prezidente Autoridade foun RAEOA nian mós espresa” ninia apoiu inkondisionál tomak” ba João Mendes Gonçalves no afirma katak " rejiaun ne’e, liuhusi programa ZEESM, hafoin elabora no implementa ho di’ak, sei bele sustenta nia an ho nia fundu rasik, hodi sei la gasta makaas ona fundu públiku nian no nakfilak-an ba fonte reseita ida ne’ebé importante, inklui hodi kontribui ba Orsamentu Jerál Estadu Timor-Leste nian”.

Nu’udár prioridade ba ninia mandatu, nia asume “ abastesimentu bee moos ba populasaun tomak”,  “ hamenus folin eletrisidade” “hodi fasilita investimentu ne’ebé ho objetivu atu  kria indústria rejiaun nian”, “atribui títulu propriedade hodi fasilita povu nia asesu  ba kréditu bankáriu”, “halo konstrusaun ne’ebé lais ba infraestrutura no estrada”, hodi “regulariza loloos kompensasaun ba uzu la tuir regra no arbitráriu husi Autoridade sesante (tuan/antigu) ba rai no propriedade privada sira”,  “reforsu kontínuu  ba setór edukasaun, saúde públika, agrikultura, pekuária no peska”.   Konsidera mós katak “setór turizmu no indústria ospitalidade nian sei sai alvu importante ne’ebé tenke dezenvolve iha rejiaun ne’e”.

Serimónia ida-ne’e marka era foun ida, hahú ho implementasaun ba medida sira ne’ebé reflete kompromisu Governu nian hodi hasa’e dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál iha Oe-Kusi Ambenu, ho hametin ninia autonomia no hatán ba nesesidade reál sira populasaun nian, ho objetivu atu kontribui makas ba progresu rejiaun ne’e no hadi’a kualidade moris ba ninia abitante sira.

   Ba leten