Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 17 fulan-janeiru tinan 2024

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 17 fulan-janeiru tinan 2024

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, Dili no aprova ona projetu Rezolusaun Governu ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Céu Brites, hodi nomeia Arlindo Pinto ba mandatu tinan tolu hanesan Prezidente Konsellu Administrasaun Institutu Nasionál Seguransa Sosiál, nune’e, mós hanesan Prezidente Konsellu Fundu Rezerva Seguransa Sosiál.

Diploma ne’e hateten katak Arlindo Pinto " iha reputasaun ne’ebé di’ak no, durante ninia karreira profisionál, hala’o ona kna’ar ne’ebé halo nia iha koñesimentu, formasaun téknika no esperiénsia kualifikada ne’ebé hatudu kapasidade diresaun no hatudu ninia adekuasaun perfil hodi dezempeña kargu ida-ne'e”.

***

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei ne'ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, kona-ba regulamentu Konsellu Nasionál Seguransa no Soberania Alimentár no Nutrisionál iha Timor-Leste (KONSSAN-TL).

Projetu Dekretu-Lei ida-ne'e ninia objetivu mak atu estabelese kuadru normativa ida ba implementasaun polítika seguransa alimentár no nutrisionál ne’ebé efetiva iha nasaun ne’e. Diploma ne'e define kompozisaun no responsabilidade KONSSAN-TL nian, estabelese Grupu Traballu Interministeriál no Sekretariadu Tékniku Permanente ida atu apoia koordenasaun no ezekusaun ba polítika sira-ne'e. No propoin mós hodi kria reprezentasaun munisípiu sira atu asegura implementasaun ne'ebé desentralizada no efikás husi diretrís sira ne'ebé estabelese ona. Objetivu finál mak atu garante abordajen ida ne’ebé koordenada no efisiente iha promosaun seguransa alimentár no nutrisionál iha Timor-Leste.

***

Aprova mós projetu Rezolusaun Governu nian, ne'ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Agio Pereira, ne'ebé estabelese remunerasaun Prezidente Komisaun Funsaun Públika nian.

Haree ba Komisaun Funsaun Públika, ne'ebé kria liuhusi Lei n. 7/2009, iha loron 15 fulan-jullu, mak órgaun ne'ebé responsavel atu garante funsaun públika ne'ebé politikamente izenta, imparsiál, bazeia ba méritu, ho padraun profisionalizmu ne'ebé aas, ho objetivu atu presta serbisu ho kualidade ba Estadu no ba povu Timor-Leste.

Konsidera mós ho loloos katak nivel responsabilidade podér no grau kompleksidade no ezijénsia tarefa sira ne'ebé inerente ba kargu Prezidente Komisaun Funsaun Públika nian, boot liu kompara ho membru seluk sira iha Komisaun, Governu deside hodi aumenta remunerasaun Prezidente nian, muda ba eskalaun da-3, ne'ebé uluk ne'e aliña ho komisáriu sira seluk, ba eskalaun da-2.

Ho diploma ida-ne'e, pagamentu ba remunerasaun ekivalente ho eskalaun da-2 husi remunerasaun ba titulár órgaun diresaun husi pesoa koletiva públika sira ne'ebé integra iha Administrasaun Indireta Estadu nian no servisu personalizadu ne'ebé abranje iha ámbitu Dekretu-Lei n. 92/2022, iha loron 22 fulan-dezembru, ne’ebé korresponde valór 80% hosi remunerasaun Primeiru-Ministru nian, ne’ebé sei selu husikedas inísiu funsaun Prezidente Komisaun Funsaun Públika nian.

***

Tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova akordu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Repúblika Sosialista Vietname kona-ba izensaun vistu ba titulares pasaporte diplomátiku no servisu.

Akordu ida-ne’e ho objetivu atu hametin relasaun amizade entre país rua ne’e no sei fasilita viajen sidadaun sira nian ba objetivu turístiku. Haree ba prosesu adezaun Timor-Leste nian ne’ebé la’o hela, nu’udar membru ASEAN ba da-11, no ninia estatutu observadór iha Simeira ASEAN, deliberasaun ida-ne’e hakarak atu aliña ho dispozisaun Akordu Turizmu ASEAN no Roteiru Adezaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba ASEAN. Objetivu ne’e atu promove turizmu ho efetivu iha rejiaun no hametin lasu amizade entre sidadaun ASEAN nian, no hatudu kompromisu Timor-Leste nian hodi implementa no respeita instrumentu hotu-hotu ASEAN nian, inklui Akordu-Kuadru ASEAN kona-ba Izensaun Vistu.

***

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Publikas, Samuel Marçal, hodi atribui subsídiu risku ba traballadores ne’ebé hala’o funsaun iha Institutu Jestaun Ekipamentus no Apoiu ba Dezenvolviementu Infraestrutura, I.P..

Subsídiu ida-ne’e hakarak atu kompensa kondisaun espesiál serbisu sira ne’ebé enfrenta husi profisionais, ne’ebé sira nia atividades envolve riskus signifikativus, expozisaun kondisaun klimátikas estrema, rai-rahun, barullu demaziadu no fatór seluk ne’ebé estraga/ameasa saúde.

Subsídiu risku ne’e fó de’it ba traballadores IGEADI ne’ebé envolve iha operasaun ho ekipamentus pezadu, liuliu iha situasaun dezastre naturais hanesan inundasaun no rai-monu no ba de’it loron efetivu serbisu iha terrenu. Montante subsídiu ne’e oioin tuir natureza serbisu no lokalizasaun jeográfika, no sei selu fulan-fulan hamutuk ho remunerasaun benefisiáriu nian

Benefisiáriu hosi subsídiu risku ne’e maka traballadór sira ne’ebé hala’o knaar iha IGEADI, la haree ba natureza vínkulu, inklui titulár kargu diresaun no xefia, ho funsaun operadór ba mákina boot sira, kondutór ba veíkulu boot ho tonelajen hanesan ka boot liu fali tonelada 30, motorista ba veíkulu boot menus hosi tonelada 30, mekániku, enjeñeiru operasionál no asistente operadór ba mákina boot

***

Tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Transporte no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova:

  • Memorandu entendimentu entre Ministériu Transporte no Komunikasoins Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Ministériu Komunikasoins no Informátika Repúblika Indonézia ba Kooperasaun iha área komunikasaun no informátika.

  • Prorrogasaun prazu memorandu entendimentu entre Ministériu Transporte no Komunikasoins  Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Ministériu Transportes Repúblika Indonézia nian ba kooperasaun iha área edukasaun no formasaun iha área transporte nian.

  • Akordu bilaterál entre Ministériu Transporte no Komunikasoins Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Ministériu Transportes Governu Malázia nian iha área transportes aéreu.

Dezenvolve no loke tan setór komunikasoins no informátika, nune’e mós dezenvolvimentu iha setór transportes no komunikasoins, ezije kolaborasaun proativu no asertiva ida ho país sira seluk, hodi hasa’e afikásia iha atuasaun interna no esterna.

***

Tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, Marcos da Cruz, Konsellu Ministrus delibera mós hodi autoriza hala’o despeza ba projetu irrigasaun Maliana II, iha Maliana no Munisípiu Bobonaru.

***

Tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova memorandu entendimentu entre Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Ministériu Obras Públikas no Abitasaun Repúblika Indonézia ba Kooperasaun iha área dezenvolvimentu infraestruturas. Konsellu Ministrus fó mós podér tomak ba Ministru Gastão de Sousa hodi asina memorandu entendimentu refere.

Memorandu entendimentu ida-ne’e ho objetivu atu hametin no habelar kooperasaun entre parte rua tuir prinsípiu igualdade, resiprosidade no benefísiu hamutuk. Foku prinsipál maka haluan kolaborasaun iha setór dezenvolvimentu infraestruturas no área sira ne’ebé iha relasaun, hodi adota abordajen ida ne’ebé efisiente, efikás no olístika.

Tuir akordu husi país rua ne’e sei fahe koñesimentu, kompeténsia no esperiénsia iha ámbitu dezenvolvimentu infraestruturas, ho objetivu ba moris-di’ak populasaun país rua-ne’e nian. Kooperasaun ida-ne’e sei serbí ba interese komún no sei kontribui hodi hametin kolaborasaun bilateral entre país rua ne’e tuir lei no regulamentu sira ne’ebé vigora iha país ida-idak nian.

***

Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa, kona-ba Regulamentu Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu.

Dekretu-Lei ida-ne’e ho objetivu atu regulamenta Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu, ne’ebé kria husi Lei n. 1/II/2011 loron14 fulan-fevereiru, ho finalidade atu finansia projetu formasaun rekursus umanus rai-laran iha setór  estratéjiku sira, tantu iha rai-laran no rai-li’ur

Objetivus ne’ebé atu alkansa ho intervensaun lejizlativa ida-ne’e maka, ba dahuluk, hodi estabelese, iha organizasaun administrasaun Fundu, inklui ninia natureza jurídika, governasaun no regra funsionamentu, abordajen espesífika ne’ebé konkretiza objetivu polítika ne’ebé estabelese iha Programa Governu no ne’ebé atribui husi lei ba ninia responsabilidade. Ba daruak, hakarak atu dezeña estrutura organizasionál Fundu ne’ebé orienta husi padraun efisiénsia no efikásia atuasaun Administrasaun nian, iha jestaun no implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu, ho objetivu atu hadi’a kualidade prestasaun beins no servisu públiku ne’ebé barak no di’ak liután ba sidadaun iha finansiamentu Projetu no Programa formasaun plurianuál ba rekursus umanus rai-laran iha setór estratéjikus ba dezenvolvimentu país ne’e nian, tantu iha Timor-Leste no mós iha estranjeiru.

***

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu ne'ebé aprezenta husi Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hodi nomeia membrus Konsellu Administrasaun Empreza Públika Administrasaun Aeroportu no Navegasaun Aérea Timor-Leste (ANATL) nian.

Nune’e, ho Rezolusaun Governu ida-ne’e, sei nomeia membru sira tuirmai ne’e ho mandatu ba períodu tinan haat (4):

●     Romualdo António Soares da Silva ba kargu nu’udár Prezidente iha Konsellu Administrasaun ANATL E.P.;

●     Luís Caldeira Alves ba kargu nu’udar vogál Konsellu Administrasaun ANATL E.P.,

●     Marco Paulo dos Reis Faria de Sousa ba kargu hanesan vogál Konsellu Administrasaun ANATL E.P.,

●     Agostinho Castro ba kargu hanesan vogál Konsellu Administrasaun ANATL E.P.,

●     Isolino dos Santos Sequeira Sarmento ba kargu hanesan vogál Konsellu Administrasaun ANATL E.P.. REMATA

   Ba leten