Pakote Adezaun Timor-Leste ba OMK hetan ona aprovasaun

Ses. 12 janeiru 2024, 12:32h
5G6A0378

Iha loron 11 fulan-janeiru tinan 2024, membrus Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMC - sigla iha lian portugés) ne’ebé responsavel ba prosesu negosiasaun adezaun Timor-Leste konkorda ona, liuhusi konsensu, ad referendum, ho termu adezaun país nian ba OMK, hodi loke dalan ba Timor-Leste atu hamutuk ho organizasaun ne’e durante Konferénsia Ministeriál (MC13) OMK ba da-13, ne’ebé sei hala’o iha loron 26 to’o loron 29 fulan-fevereiru tinan 2024, iha Abu Dhabi. 5G6A0432

Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, ne’ebé lidera delegasaun Timor-Leste iha Jenebra ba da-7 no sorumutuk ikus husi Grupu Traballu Adezaun, ne’ebé reprezenta Xefe Negosiadór Timor-Leste, Vise-Primeiru-Ministru, Francisco Kalbuadi Lay, hato’o ninia agradesimentu ba membrus OMK nian ne’ebé rekoñese ona esforsu no prontidaun país nian atu taka kapítulu adezaun ba OMK ida-ne’e.

Adezaun Timor-Leste nian ba OMK marka pasu importante ida iha ita-nia istória integrasaun komersiál, ho estabelese kuadru serbisu ba akordu komersiál iha futuru no loke dalan ba dezafiu sira oinmai ne’ebé mak ita sei hasoru,” Ministru destaka.

Ministru Miguel Manetelu ko’alia-liu kona-ba kompromisu Timor-Leste nian atu sai partisipante ne’ebé ativu liu iha komérsiu internasionál, ne’ebé bele defende ninia valór no interese sira iha dalan ba dezenvolvimentu sustentavel. “Adezaun ba OMK kontinua sai meius ida atu halais reforma importante sira ne’ebé presiza atu promove kreximentu ekonómiku, transforma país ne’e sai nasaun ho klase média ida ne’ebé dezenvolve hela, saudavel no bem-educada, no avansa ba objetivu boa governasaun, estabilidade no pás”, nia afirma. 5G6A0472

Serbisu ida-ne’e sei kontinua iha períodu pós-adezaun, aliña ho adezaun paralela Timor-Leste nian ba Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN), governante ne’e hateten.

Vise-Diretora-Jerál OMK, Johanna Hill, hato’o felisitasoins husi organizasaun ba Timor-Leste kona-ba konkluzaun negosiasaun ne’ebé la’o ho di’ak no afirma katak konkluzaun husi adezaun ida-ne’e “nu’udar okaziaun importante ida ba OMK”, ne’ebé “loke odamatan ba membrus foun ba dahuluk dezde tinan 2016.

Johanna Hill fó omenajen ba Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta ba ninia Lideransa iha prosesu adezaun no observa katak, maske dezafiu barak, Timor-Leste sai ona ezemplu ida hanesan uza prosesu adezaun hodi reforma no moderniza ekonomia país nian, aselera kreximentu no hasoru restrisaun husi País Menus Dezenvolvidu sira (PMD), inklui kompromisu oioin ne’ebé asume ona, liuliu asesu ba merkadu.

Prezidente Grupu Traballu Timor-Leste, Embaixadór Portugál, Rui Macieira, rekoñese kompromisu husi negosiadór timoroan sira liuhusi lideransa Prezidente Ramos-Horta no Primeiru-Ministru Xanana Gusmão no salienta katak “ida-ne’e adezaun ne’ebé lais liu entre PMD sira ne’ebé tama ona ba OMK to’o momentu ne’e, tanba Timor-Leste utiliza organizasaun ne’e nu’udar etapa ida hodi adere ba ASEAN, hodi harii baze ida ne’ebé metin ba dezenvolvimentu ekonómiku iha nasaun joven ida-ne’e”. acc_11jan24_lg

Membru sira OMK manifesta sira-nia hakaran atu fó boas-vindas ba Timor-Leste nu’udar membru foun OMK nian iha MC13 no fó énfaze katak konkluzaun ba negosiasaun sira nu’udar marka ida ne’ebé sei fó impaktu pozitivu ida ba dezenvolvimentu ekonómiku país nian no integrasaun ba sistema komérsiu multilaterál. Membru sira OMK nian destaka mós katak Timor-Leste estabelese padraun aas ida ho maneira ne’ebé lais no efikás oinsá lori prosesu adezaun nian no enkoraja país atu mantein impulsu iha faze pós-adezaun.

Hafoin submete ninia kandidatura ba OMK iha fulan-novembru tinan 2016, Grupu Traballu ne’e estabelese iha fulan-dezembru tinan 2016, hodi remata agora aprovasaun pakote adezaun nian ba OMK.

   Ba leten