Parlamentu Nasionál aprova OJE tinan 2024 hodi "Harii ponte ida ba loron aban: investe iha setór produtivu no kapitál sosiál"

Kua. 20 dezembru 2023, 10:25h
434c8c05-8cf8-42a0-8b94-ff85aaf0938c

Parlamentu Nasionál aprova ohin, loron 20 fulan-dezembru tinan 2023, Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba tinan 2024, ho votu afavór 41, kontra 23 no laiha abstensaun. OJE tinan 2024, ho tema sentrál "Harii ponte ida ba loron aban: investe iha setór produtivu no kapitál sosiál", bazeia ba objetivu estratéjiku ne'ebé define ona iha Programa Governu Konstitusionál IX no "lansa baze sira hodi konkretiza objetivu sentrál sira ne'ebé trasa ona ba tinan lima oin-mai, no define hanesan prioridade investimentu públiku iha infraestrutura fundamentál no kreximentu ekonómiku nu’udár motór sentrál no fundamentál ba dezenvolvimentu nasionál".

OJE tinan 2024 ho valór konsolidadu maka dolar amerikanu biliaun 1,95 ba Administrasaun Sentrál, Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) no Seguransa Sosiál, la inklui Fundu Rezerva Seguransa Sosiál. Hosi montante ida-ne’e, dolar amerikanu billaun 1,83 aloka ba Administrasaun Sentrál no dolar amerikanu millaun 60 ba RAEOA no dolar amerikanu millaun 347,6 ba Seguransa Sosiál. Husi totál montante despeza ne'ebé prevee ba Administrasaun Sentrál no RAEOA, dolar amerikanu millaun 468,8 uza ba saláriu no vensimentu, dolar amerikanu millaun 386,3 ba bens no servisu, dolar amerikanu millaun 589,7 ba transferénsia públika, dolar amerikanu millaun 34,2 ba kapitál menór no dolar amerikanu millaun 411 ba kapitál dezenvolvimentu. Orsamentu ba Seguransa Sosiál, inklui Fundu Rezerva Seguransa Sosiál, ho montante dolar amerikanu millaun 347,6.

Governu trasa ona pilár fundamentál rua ba tinan fiskál 2024: atu investe iha setór produtivu no kapitál sosiál, ho fó prioridade ba investimentu iha infraestruturas públikas, kapasidade produsaun, empregu, edukasaun, saúde, inkluzaun sosiál no protesaun ambientál. OJE tinan 2024 prevee ho valór hamutuk dolar amerikanu millaun 788,2 ba asuntu ekonómiku, dolar amerikanu hamutuk millaun 467,1 ba protesaun sosiál, dolar amerikanu hamutuk millaun 140,9 ba edukasaun, dolar amerikanu hamutuk millaun 66,2 ba saúde no dolar amerikanu hamutuk millaun 45,2 ba abitasaun no infraestruturas koletivas.

Iha ámbitu setór produtivu prevee investimentu ida-ne’ebé signifikativu iha área oioin, hanesan infraestruturas públikas, hasae kapasidade produsaun no promosaun ba empregu. Simultáneamente, hametin kapitál sosiál sei konkretiza liuhusi investimentu ne'ebé konsentradu ba edukasaun, saúde, inkluzaun sosiál no kombate ba moris-ki’ak.

Inisiativa sira-ne'e envolve área barak, liuliu agrikultura, peskas, pekuária, turizmu, eletrisidade, konstrusaun infraestruturas, no mós petróleu no gás naturál, hotu-hotu orienta ba dezenvolvimentu sustentável. Aleinde ne’e, Governu hakarak revee Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu, atu kanaliza investimentu iha Ekonomia Azul, finaliza ketan raik no aselera negosiasaun fronteira marítima ho Indonézia, implementa desentralizasaun administrativa no promove reforma iha setór saúde, edukasaun no justisa, no mós reforsa relasaun internasionál sira. Destaka mós katak, iha hanoin atu kria Banku Dezenvolvimentu, no mós kombate burokrasia iha prosesu sira no kria ambiente ida ne'ebé favoravel liu ba investidór, ho objetivu atu dezenvolve ekonomia.

Debate Orsamentu Jerál Estadu tinan 2024 nian hahú ona iha loron 12 fulan-dezembru liubá no, hafoin ninia prosesu redasaun finál, tuir mai sei haruka ba Prezidente Repúblika hodi halo promulgasaun.

Governu hato’o ninia apresiasaun ne’ebé kle’an ba debate konstrutivu ne’ebé hala’o iha Parlamentu Nasionál, ne’ebé karateriza ho transparénsia no pluralidade ba opiniaun, elementu sira ne’ebé reflete vitalidade demokrasia nasionál nian, ne’ebé hanesan pilár fundamentál ida ba dezenvolvimentu sustentavel nasaun nian. Kona-ba ida-ne’e, governu felisita kontribuisaun, proposta no sujestaun valioza sira ne’ebé distintu deputadu sira hosi bankada parlamentár sira hotu aprezenta ona durante diskusaun ba Proposta Lei, ne’ebé sei kontribui ba implementasaun orsamentu ida-ne’ebé efikás liu.

Portavós Governu Konstitusionál da-9, Ministru Agio Pereira, afirma katak “aprovasaun ba OJE tinan 2024 nian marka pasu fundamentál ida ba konstrusaun futuru ida ne’ebé prósperu no sustentavel ba Timor-Leste no reprezenta kompromisu Governu nian hodi dudu kreximentu ekonómiku, hametin instituisaun governamentál sira no hadi’a moris-di’ak sidadaun sira nian”.

   Ba leten