Sorumutu Konsellu Ministru loron 04 fulan Agostu tinan 2010

V GOVERNO CONSTITUCIONAL

SECRETARIA DE ESTADO DO CONSELHO DE MINISTROS

.............................................................................................................................................

KOMUNIKADU BA IMPRENSA

Sorumutu Konsellu Ministru loron 04 fulan Agostu tinan 2010

Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha Kuarta-feira, loron 4 fulan Agostu tinan 2010, iha Sala Sorumutu Konsellu Ministru nian, iha Palásiu Governu Díli, no aprova tiha ona :

1. Aprezentasaun Estudus Nesesárius ba Konsepsaun no Implementasaun ba Sistema ida Seguransa  Sosiál nian ba Timor-Leste, ne’ebé hala’o iha Grupu Traballu Interministeriál

Ho baze ba aprezentasaun proposta grupu traballu interministeriál kona-ba Sistema Seguransa Sosiál nian ba Timor-Leste, Konsellu Ministru aprova tiha ona liña orientadora balu  hodi kria sistema iha tempu oin mai.

Governu aprova tiha ona mós, prorrogasaun, to’o ba tinan ne’e nia rohan, prazu ba grupu traballu atu aprezenta relatóriu ida ho proposta konkreta, kona-ba rejime tranzitóriu apozentasaun ba traballadór hotu-hotu sektór públiku nian, ne’ebé iha ona idade ba reforma. Grupu ida ne’e, tenki aprezenta mós estudu kona-ba posibilidade atu kria benefísiu tranzitóriu seluk, ne’ebé laós kontributivu, dirijidu ba sektór ida ne’e duni.

Iha prazu ida ne’e nia laran, grupu traballu, tenki aprezenta proposta konkreta kona-ba kriasaun sistema ida kontributivu no úniku ba Seguransa Sosiál nian, tuir modelu repartisaun, ho posibilidade ba kriasaun sistema komplementar.

Fó hanoin fali katak, Rezolusaun Governu n.07/2010, kria tiha ona grupu traballu ida ne’e atu halo proposta konkreta kona-ba apozentasaun ba traballadór hotu-hotu sektor públiku nian, ne’ebé iha ona idade reforma, no modelu ba Seguransa Sosiál no adopta iha Timor-Leste.

2. Dekretu ne’ebé aprova modelu foun selu postál ba Timor-Leste

Lansa tiha ona iha sirkulasaun ba emisaun selu postál kona-ba “Tinan Internasionál Biodiversidade”, ne’ebé atu komemora iha 2010. Hamutuk selu postál nen – 2 ho folin séntimus limanulu no rua ho folin dólar ida-nia imajen ho espésie karakterístika Timor-Leste nian, mak hanesan, réptil no anfíbiu.

 

3. Alterasaun ba Lei orgánika Governu nian

Halo ona alterasaun ba Lei orgánika Governu nian ho hanoin ida atu bele kria fatin Vise-Ministru Justisa nian ida hodi bele tulun Ministra Justisa iha  Jestaun loroloron servisu Ministériu nian.

4. Alterasaun ba Rejime salariál Polísia Nasionál Timor-Leste nian (PNTL)

Kria ona suplementu mensál ida ba xefia no diresaun nian ba ofisiál sira, ba funsaun hirak ne’ebé sira ezerse  iha nivel Komandu-Jerál PNTL nian. Suplementu ne’e abranje  Komandante sira Komando Operasaun Administrasaun nian no Xefe Departementu sira husi Komando hirak ne’ebé refere.

Kona-ba ofisiál PNTL nian ne’ebé mak goza sira nian lisensa férias nian, baixa tanba moras ka lisensa sira seluk, sei la iha direitu ba pagamentu husi suplemetu komando nian. Suplementu ne’e (ne’ebé depende husi dezempeñu ne’ebé efetivu ba funsaun) kalkula iha persentajen porsentu 15 husi remunerasaun baze  husi postu ofisiál PNTL nian iha nivel 1.

Halo fila fali ona mós tabela salariál nian ne’ebé refere ba Ajente xefe no Ajente prinsipál sira.

5. Rezolusaun ne’ebé kria grupu servisu interministeriál ba atividade ekonómika

Konsellu Ministru kria ona grupu interministeriál ida  ne’ebé envolve Ministériu Finansa, Ministériu Justisa, Ministériu Infraestrutura, Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria no Ministériu Agrikultura no peska, ho hanoin ida, atu  iha loron 15 fulan Setembru oin mai, bele aprezenta planu informátiku ida ne’ebé integradu kona-ba kriasaun instrumentu monitorizasaun nian ida ba atividade emprezariál privada.

 

Konsellu Ministru halo mós análize ba:

1. Proposta Alterasaun dahuluk kona-ba Dekretu-Lei n.o 27/2008, loron 11 fulan Agostu, ne’ebé aprova Rejime Karreira no Kargu sira Diresaun no Xefia Administrasaun Públika nian

Dekretu-Lei n.o 27/2008, loron 11 fulan Agostu, estabelese regra bázika sira ba organizasaun  karreira sira Funsaun Públika ninian. Ho implementasaun Komisaun Funsaun Públika nian, iha tinan 2009, nu’udar órgaun ne’ebé sai hanesan responsável atu reforsa Funsaun Públika, presiza atu hadi’a buat balun iha Rejime Jerál Karreira nian atu armoniza ho lejizlasaun sira seluk kona-ba Jestaun rekursu umanu iha Administrasaun Públika.  Objetivu husi alterasaun ne’ebé propoin ne’e mak, ida, ordena prosesu submisaun proposta Karreira espesiál nian atu bele konsistente liután ho lejizlasaun ne’ebé vigora hela, seluk fali mak, atu garante katak kompeténsia Komisaun Funsaun Públika nian bele prezervada duni.

2. Proposta Dekretu-Lei ne’ebé aprova Rejime Suplementu Remuneratóriu ba Administrasaun Públika

Diploma ida ne’e  regula  atribuisaun suplementu remuneratóriu ba prestasaun servisu husi parte funsionáriu sira ka ajente sira Administrasaun Públika nian tuir situsaun exesionál hanesan : rejime turnu ka noturnu, servisu estraordináriu, servisu sira iha fatin remotu ka difisil hetan asesu, no ai-han. Regula mós atribuisaun  subsídiu ajuda kustu nian.

Tanba nesesidade atu defini tiha situasaun exesionál ne’ebé suplementu no subsídiu hirak ne’e tenke fó ona, mak kria grupu servisu nian ida ne’ebé envolve Prezidente Komisaun Funsaun Públika nian, Ministra Finansa, Vise-Primeiru Ministru Asuntu Jestaun ba Administrasaun Estadu nian, Sekretáriu Estadu Seguransa nian, Ministru Saúde no Ministru Administrasaun Estatál no Ordenamentu Territóriu nian.

3. Proposta Dekretu-Lei ne’ebé estabelese Regra Jerál Importasaun nian

Diploma ida ne’e nia objetivu atu implementa regra hirak kona-ba asesu ba atividade, husi parte empreza nian no defini ezersísiu komérsiu importasaun nian, hodi kontribui ba ordenamentu infra-estrutura komersiál no salvagurada direitu konsumidór sira nian.

Presiza atu fó sai katak, aumenta komérsiu internasionál – liu-liu kona-ba importasaun beins no no servisu ba finalidade produsaun industriál nasionál no merkadu konsumidór - ne’e parte integrante polítika IV Governu Konstitusionál Timor-Leste nian. Halo ida ne’e, Konsellu Ministru hakarak garante katak prosesu importasaun nian ne’e hala’o tuir regulamentu no  iha transparénsia atu nune’e bele proteje interese ba dezenvolvimentu ekonómiku país nian.

   Ba leten