Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 11 fulan-outubru tinan 2023

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 11 fulan-outubru tinan 2023

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, Dili, no aprova ona projetu Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, kona-ba ratifikasaun akordu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Ajénsia Internasionál Enerjia Atómika ba aplikasaun salvaguarda iha ámbitu Akordu La’ós-Proliferasaun, no mós ninia protokolu adisionál.

Haree ba nesesidade hodi asegura kumprimentu obrigasaun internasionál sira ne’ebé asume husi Timor-Leste, no mós kontinua fó kontribuisaun ba solusaun konflitu sira ho pasifika no eliminasaun totál ba armas nukleares iha rejiaun ne’e no iha mundu.

Hanoin katak, Timor-Leste ratifika tiha ona Tratadu La’ós-Proliferasaun no Tratadu kona-ba Proibisaun Armas Nukleares no, tratadu hirak ne’e estabelese obrigasaun hodi selebra akordu salvaguarda jeneralizada ida ho Ajénsia Internasionál Enerjia Atómika nian.

Subliña mós katak, intensaun Timor-Leste hodi adere ba Tratadu kona-ba Zona Livre Armas Nukleares Sudeste Aziátiku nian, iha ámbitu prosesu adezaun ba ASEAN, ne’ebé ezije mós ninia membru sira hodi selebra akordu salvaguarda jeneraliza ida ho Ajénsia Internasionál Enerjia Atómika.

Ikusliu, presiza hatene katak, Timor-Leste asina ona akordu salvaguarda jeneraliza ida ho Ajénsia Internasionál Enerjia Atómika iha loron 6 fulan-outubru tinan 2009.

***

Nune’e mós, liuhusi proposta Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN nian, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova asinatura ba akordu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no nasaun sira ne’ebé halo parte iha ASEAN kona-ba livre vistu fins turístiku nian.

Akordu sira ne’e asina ona husi kada Estadus-membrus ASEAN nian, no sei permite ba sidadaun Timor-Leste nian no nasaun hirak ne’e, bainhira halo viajen ba territóriu Estadu signatáriu seluk, sei benefisia husi livre vistu ho períodu másimu loron 30 ba fins turístiku.

***

Konsellu Ministrus analiza ona aprezentasaun no kalendarizasaun ba Projetu BEST no indika Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, hodi hahú prosedimentu aprovizionamentu ba implementasaun faze dahuluk projetu ne’e nian, ne’ebé abranje konstrusaun no reabilitasaun eskola sanulu, nune’e mós atividade supervizaun no preparasaun dezeñu tékniku ba etapa tuirmai.

Projetu BEST ne’e, aliña ho Planu Setoriál Edukasaun Timor-Leste tinan 2020-2024 (PSE) no Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN tinan 2022-2023), ho objetivu atu hadi’a asesu ba edukasaun bázika ho kualidade ba ema hotu, efisiénsia ensinu báziku tuir padraun sékulu 21 nian no apoia hodi implementa estratéjia dezenvolvimentu munisipál nian. Projetu ne’e rezulta parseria ida entre Banku Mundiál no Timor-Leste, tuir Country Partnership Framework (CPF) tinan 2020-2024.

Projetu ne’e, sei implementa to’o tinan 2025, ho kustu totál dolar amerikanu millaun 23,55, iha ne’ebé dolar amerikanu millaun 15 sei finansia liuhusi empréstimu husi Banku Mundiál- International Development Association (IDA) no dolar amerikanu millaun 9,1 sei hetan subsídiu husi Globál Partnership for Education (GPE).

***

Tuir mai iha aprezentasaun tolu husi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, kona-ba análize preliminár ba projetu Dekretu-Lei ho inisiativa hodi kria Autoridade Administrativa Ataúru, alterasaun ba regulamentu Fundu Espesiál Dezenvolvimentu Ataúro (FEDA) no alterasaun ba Estatutu Administrasaun Munisipál, Autoridade Munisipál sira no Grupu Tékniku Interministeriál ba Desentralizasaun Administrativa.

  • Ho inisiativa kriasaun Autoridade Administrativa Ataúru nian, Governu hakarak retoma fali ideia hodi estabelese iha Illa Ataúru entidade administrativa ida ne’ebé responsavel ba kestaun administrasaun no infraestruturas no iha tempu hanesan, ho Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu nian ida ne’ebé responsavel ba dinamizasaun atividade ekonómika Ataúru no, ho ida ne’e, maka bele aproveita didi’ak potensiál ekonómika rejiaun nian.
  • Ho inisiativa alterasaun ba regulamentasaun FEDA nian, hakarak atu ezekuta reforma nesesária no urjente ida iha jestaun no funsionamentu FEDA, liuliu kona-ba kompeténsia órgaun ida-idak, kompozisaun Konsellu Administrasaun, nomeiasaun ba dirijente servisu sekretariadu nian ka klarifikasaun ba despeza sira ne’ebé prienxe rekizitu/elejivel hodi hetan pagamentu liuhusi orsamentu fundu.
  • Ho inisiativa alterasaun ba Estatutu Administrasaun Munisipál, Autoridades Munisipais no Grupu Tékniku Interministeriál ba Desentralizasaun Administrasaun nian, Governu hakarak fó kontinuidade atu ezekuta polítika desentralizasaun administrativa no podér lokál nian, liuliu liuhusi estabelesimentu Autoridade Munisipál sira hanesan pesoa koletiva públika ne’ebé integra ona iha administrasaun indireta Estadu nian, ne’ebé órgaun sira ne’e, sei iha autonomia ne’ebé boot tebes, la’ós de’it ba objetivu hodi hatán ba demanda beins no serbisu públiku nian ho lais no efetiva liu iha nivel lokál, maibé mós ba definisaun no ezekusaun estratéjia dezenvolvimentu munisipál ida ne’ebé sura ho partisipasaun no empeñu sidadaun hotu-hotu.

***

Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera hodi atribui responsabilidade hodi koordena Konsellu Nasionál ba Soberania, Seguransa Alimentár no Nutrisaun iha Timor-Leste (KONSSATIL) ba Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino. Desizaun ida-ne’e, tuir kompeténsias ne’ebé atribui ba Vise-Primeiru-Ministru husi Orgánika Governu Konstitusionál da-9 kona-ba koordenasaun hodi elabora, ezekuta no halo kontrolu ba polítika hirak ne’ebé define ona husi Konsellu Ministrus iha área sosiál, liuliu iha ámbitu kombate redusaun inseguransa alimentár no malnutrisaun.

KONSSATIL, nu’udar órgaun interministeriál ne’ebé responsavel ba koordenasaun hodi elabora, implementa, monitoriza no avalia polítika públika ne’ebé iha relasaun ho seguransa no soberania alimentár no nutrisionál. Objetivu hosi KONSSATIL maka asegura implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál no programa Governu nian kona-ba matéria ne’e, dezenvolve no promove mekanizmu atu halo koordenasaun no hodi reforsa kapasidade instituisaun públika sira no rekursu hirak ne’ebé eziste ona, atubele reduz inseguransa alimentár no malnutrisaun no hodi implementa planu ba seguransa alimentár no nutrisaun.

***

Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera ona atu autoriza loke prosedimentu aprovizionamentu ba konstrusaun sistema irrigasaun iha Maliana. REMATA

   Ba leten