Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 19 fulan-setembru tinan 2023

Prezidénsia Konsellu Ministrus

IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 19 fulan-setembru tinan 2023

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, kona-ba alterasaun dahaat ba Lei n. 11/2009, loron 7 fulan-outubru, ne’ebé aprova Divizaun Administrativa Territóriu.

Tuir saida maka prevee ona iha Programa Governu Konstitusionál IX, alterasaun ne’e ho atensaun atu halakon munisípiu Atauru no kria fali divizaun administrativa eskalaun dahuluk foun ida, ne’ebé hanaran “Atauru”, hanesan ne’ebé prevee ona iha artigu da-5 Konstituisaun Repúblika nian, hodi fó-hatene katak Atauru goza tratamentu administrativu no ekonómiku espesiál.

Halo mós eliminasaun referénsia ba “Sukus” hanesan parte husi divizaun administrativa, tanba Sukus mak entidade ne’ebé liga ba Administraun Autónoma no la’ós hanesan parte husi divizaun administrativa territóriu nian.

Ho alterasaun ida-ne’e, territóriu Repúblika Demokrátika Timor-Leste kompostu husi divizaun administrativa eskalaun dahuluk hanesan tuirmai ne’e: Ataúru; Munisípiu Aileu; Munisípiu Ainaru; Munisípiu Baukau; Munisípiu Bobonaru; Munisípiu Covalima; Munisípiu Díli; Munisípiu Ermera; Munisípiu Lautém; Munisípiu Likísa; Munisípiu Manatutu; Munisípiu Manufahi; Munisípiu Vikeke; no Rejiaun Administrativa Espesiál Oekuse Ambenu.

.....

Konsellu Ministru aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta mós husi Ministru Administrasaun Estatál, kona-ba alterasaun datoluk ba Dekretu-Lei n. 6/2014, loron 26 fulan-fevereiru, kona-ba rekursus materiais no insentivu finanseiru lideransa komunitária nian sira, no kria servisu administrasaun Suku nian.

Ho intervensaun normativa ida-ne’e, halo kriasaun Servisu Administrasaun Suku, hanesan servisu administrativu apoiu ba Xefe Suku, no haforsa valór subvensaun públika ne’ebé fó husi Estadu ba Xefe Suku sira ba finansiamentu despeza sira ne’ebé relasiona ho pagamentu remunerasaun rekursu umanu sira ne’ebé presta atividade iha servisu administrasaun Suku nian ne’ebé kria agora. Diploma ne’e halo mós armonizasaun ba ninia redasaun ho Dekretu-Lei n. 49/2023 no permite pagamentu ajuda kustu ba lider komunitáriu sira, bainhira hirak-ne’e mobiliza ona husi administrasaun sentrál Estadu, direta ka indireta nian, hodi partisipa iha atividade ne’ebé organiza no hala’o ona husi órgaun no servisu sira-ne’e.

Servisu Administrasaun Suku kompostu husi Sekretáriu Administrasaun Suku, Ofisiál Administrasaun Suku, Ofisiál Finansas Suku no Ofisiál Asuntu Sosiál Suku. Sekretáriu Administrasaun Suku responsavel ba diresaun no supervizaun ba atividade sira ne’ebé hala’o husi ofisiál administrasaun, finansas no asuntu sosiál sira, hodi garante katak sira halo tuir instrusaun no orientasaun sira Xefe Suku nian no hetan remunerasaun mensál dolar amerikanu hamutuk 170. Ofisiál Administrasaun Suku responsavel ba prestasaun apoiu Xefe Suku kona-ba administrasaun no espediente jerál, tuir orientasaun Sekretáriu Administrasaun Suku no hetan remunerasaun mensál dolar amerikanu hamutuk 150. Ofisiál Finansas Suku responsavel ba prestasaun apoiu ba Xefe Suku kona-ba jestaun finansas Suku nian, tuir orientasaun Sekretáriu Administrasaun Suku no hetan remunerasaun mensál dolar amerikanu hamutuk 150. Ofisiál Asuntu Sosiál Suku responsavel ba prestasaun apoiu ba Xefe Suku kona-ba asuntu sosiál Suku nian, tuir orientasaun Sekretáriu Administrasaun Suku no hetan remunerasaun mensál dolar amerikanu hamutuk 150.

......

Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, kona-ba orgánika Ministériu Turizmu no Ambiente (MTA) nian.

Ministériu Turizmu no Ambiente ne’e hanesan departamentu governamentál ida ne’ebé responsavel ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne’ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus ba área turizmu no ambiente.

Entre atribuisaun oioin husi MTA, inklui elaborasaun polítika no projetu lejizlasaun no regulamentasaun nesesáriu ba área sira ne’ebé iha nia tutela, apoiu ba implementasaun estratéjika dezenvolvimentu “Ekonomia Azúl”, avaliasaun no lisensiamentu emprendimentu turístiku, inspesaun no fiskalizasaun ba atividade turístika sira, nune’e mós protesaun ambiente no biodiversidade. Responsavel mós hodi estabelese mekanizmus kolaborasaun no kooperasaun ho organizmu nasionál no internasionál sira ne’ebé ninia asaun ba área sira atuasaun Ministériu nian hodi simplifika prosesu sira lisensiamentu nian iha setór turizmu.

........

Aprova ona mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Marcos da Cruz, ne’ebé aprova orgánika Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas.

Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas ne’e hanesan departamentu governamentál ne’ebé responsavel ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne’ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área agrikultura, florestas, peskas no pekuária.

Governu ne’e konsidera agrikultura hanesan baze dezenvolvimentu ekonómiku país nian. Hadi’a setór ida-ne’e, ne’ebé relasiona ho melloria ba setór peska no produsaun animál, ho objetivu iha kurtu prazu, atu hasa’e kualidade no timoroan hotu-hotu nia moris-di’ak. Ho objetivu mós atu hametin seguransa ai-han nasionál, kombate moris-ki’ak iha área rurál sira no apoia tranzisaun agrikultura subsisténsia ida ba produsaun komersiál produtu agríkola, pekuáriu, peska no floresta. Hanesan prioridade da ba promosaun sustentabilidade ambientál no konservasaun rekursus naturais Timor-Leste nian.

….

Konsellu Ministrus aprova Projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Vise-Primeru-Ministru no hosi Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Sekretáriu Estadu Kooperativas, Arsénio Pereira da Silva, kona-ba orgánika Sekretaria Estadu Kooperativas (SEKOOP) nian.

Sekretária Estadu Kooperativas inklui órgauns no servisus lubun ne’ebé apoia Sekretáriu Estadu Kooperativas bainhira ezerse ninia kompeténsia sira, hodi responsabiliza ba promosaun no fortalesimentu setór ekonomia sosiál nian, liuhosi hakle’an kooperasaun entre Estadu no organizasaun sira ne’ebé integra setór kooperativu, ho objetivu atu estimula sira-nia poténsia ba servisu dezenvolvimentu sósiu ekonómiku nasaun nian.

Haree ba importánsia hodi dezenvolve planu estratéjiku ida atu promove, organiza, investe iha formasaun ba rekursus umanus, kapasitasaun institusionál, apoia no hasa’e atividade produsaun produtus kooperativus nian iha área rurál sira nu’udar baze ekonomia nasaun nian, nune’e Sekretaria Estadu Kooperativas hakarak fó ba sira estrutura funsionál ida ne’ebé hetan meius ne’ebé permite atu aumenta efikásia, efisiénsia no kualidade servisus ne’ebé tuir lei nu’udar sira-nia responsabilidade,  atu nune’e promove partisipasaun iha dezenvolvimentu ekonómiku no konsolida modelu kooperativu produsaun nian.

…..

Aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus nomos hosi Sekretáriu Estadu Formasaun Profisionál no Empregu, Rogério Araújo Mendonça, kona-ba orgánika Sekretaria Estadu Formasaun Profisionál no Empregu (SEFOPE) nian.

SEFOPE nu’udar departamentu governamentál ne’ebé ho nia misaun atu tulun Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, iha konsesaun (kriasaun), implementasaun no supervizaun ba polítika, ne’ebé define no aprova ona hosi Konsellu Ministrus, ba área traballu, formasaun profisionál no empregu.

Sekretária Estadu Formasaun Profisionál no Empregu kompromete ona iha definisaun polítika traballu, formasaun profisionál no empregu nian, iha implementasaun estratéjia nasionál empregu no ezekusaun planu Edukasaun no formasaun téknika no profisionál (TVET, sigla iha lian ingleza). SEFOPE nia objetivu mós atu mellora kompeténsias maundobra nian, fasilita mobilidade no asesu ba oportunidade servisu, formasaun no estájiu profisionál sira, apoia dezenvolvimentu ekonómiku nasionál nu’udar nasaun ida ne’ebé joven tebes. Tanba ne’e, Estrutura Sekretária Estadu Formasaun Profisionál no Empregu nian hakarak efisiente no efikás, ho objetivu fornese formasaun profisionál ne’ebé kualifikada no ho kualidade nomos kria kampu traballu.

Polítika kriasaun empregu no melloria kualidade nian formasaun profisionál nu’udar prioridades hosi Governu Konstitusionál IX, ho objetivu atu kontribui ba redusaun taxa dezempregu, redusaun ba taxa moris-ki’ak ho mínimu sai 10%, no mós kondisaun ba inkluzaun, moris-di’ak no dignidade ida ne’ebé boot tebes iha sosiedade.

…..

Konsellu Ministrus delibera ona hodi autoriza negosiasaun no asinatura memorandum entendimentu ida entre Provínsia Hunan, Repúblika Populár Xina no Administrasaun Munisipál Manatutu nian ne’ebé sei reprezenta hosi Ministru Administrasaun Estatál, Repúblika Demokrátika Timor-Leste, ho objetivu atu estabelese relasoins kooperasaun ba promosaun desentralizasaun administrativa no dezenvolvimentu lokál iha munisípiu Manatutu iha Timor-Leste. Konsellu Ministrus fó mós podér tomak ba Ministru Administrasaun Estatál hodi asina memorandum entendimentu ne’e.

….

Konsellu Ministrus delibera ona hodi fó autorizasaun ba asinatura memorandum entendimentu entre Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Komisaun Nasionál Dezenvolvimentu no Reforma Repúblika Populár Xina, kona-ba reforsu interkámbiu informasaun nian sira iha área jestaun makroekonómika no planeamentu dezenvolvimentu ba médiu no longu prazu, ho objetivu atu promove dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál país rua ne’e nian, hodi permite promove, dezenvolve no reforsa komérsiu, investimentu, turizmu no interkámbiu kulturál.

....

Aprova ona mós projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, hodi nomea Virgílio Smith ba kargu Prezidente Konsellu Diretivu ba Autoridade Turizmu Timor-Leste, I.P. (ATTL,IP) no Ildefonso de Carvalho ba kargu Vogál Konsellu Diretivu ATTL, IP, nian ba mandatu tinan haat, tau iha konsiderasaun ba ninia kompeténsia téknika no aptidaun hodi hala’o funsaun sira  temi ona.

....

Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera ona hodi fó autorizasaun ba asinatura memorandum entendimentu entre Governu Timor-Leste, reprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, no Governu Brunei Darussalam, ba programa haruka trabalhadór Timor-Leste ba servisu iha Brunei. Embaixador Timor-Leste nian ba Brunei, Abel Guterres, sei mai apoia iha preparasaun ba traballadores nasionais. REMATA

   Ba leten