Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 16 fulan-agostu tinan 2023

Prezidénsia Konsellu Ministrus

IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 16 fulan-agostu tinan 2023

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, ba alterasaun daruak kona-ba Dekretu-Lei nu. 6/2018, loron 14 fulan-marsu, hodi fiksa Valór Subvensaun ne’ebé fó husi Estadu ba Kandidatus Prezidénsia Repúblika ba Kampaña Eleitorál.

Objetivu husi alterasaun ida-ne’e mak atu permite hodi fó kompensasaun ba kandidatus Prezidénsia Repúblika iha situasaun sira ne’ebé maka presiza hodi realiza votasaun ba daruak nian, iha ámbitu eleisoins prezidensiais ne’ebé hanesan, no determina katak valór subvensaun ne’ebé atu selu ba kada kandidatu ba realizasaun votasaun daruak nian, sei selu ba kandidatus ida-idak ne’ebé partisipa iha votasaun daruak sei selu iha totalidade hosi votus ne’ebé sira hetan ona iha votasaun daruak.

....

Aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Agio Pereira, ne’ebé aprova Orgánika Prezidénsia Konsellu Ministrus.

Prezidénsia Konsellu Ministrus maka departamentu sentrál Governu nian ne’ebé prezide husi Primeiru-Ministru, hetan tulun husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, ne’ebé responsavel hodi fó apoiu ba Konsellu Ministrus no membru Governu sira seluk ne’ebé integra iha Governu ida-ne’e, nune’e mós atu promove koordenasaun interministeriál Governu nian, liuhusi ninia órgaun sira, husi gabinete apoiu ida-idak no husi asesorias, servisus integradus iha administrasaun direta Estadu nian no pesoas koletivas ne’ebé integra iha administrasaun indireta Estadu nian.

....

Konsellu Ministrus aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Bendito dos Santos Freitas, kona-ba Orgánika Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun nian.

Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun maka departamentu governamentál ne’ebé responsavel ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika ne’ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área sira husi polítika esterna no kooperasaun internasionál, funsoins konsulares no promosaun nian no defeza ba interese sidadaun timoroan sira nian iha rai-li’ur.

....

Aprova ona mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Amândio de Sá Benevides, ne’ebé aprova Orgánika Ministériu Justisa nian.

Ministériu Justisa maka departamentu governamentál ne’ebé responsavel ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne’ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, kona-ba área justisa, direitu no direitus umanus, ba rai no propriedades.

....

Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministra Élia A. A. dos Reis Amaral, ne’ebé aprova Orgánika Ministériu Saúde nian.

Ministériu Saúde maka departamentu governamentál ne’ebé responsavel ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika ne’ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba áreas saúde no atividades farmaséutikas nian.

....

Konsellu Ministrus aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Samuel Marçal, kona-ba Orgánika Ministériu Obras Públikas nian.

Ministériu Obras Públikas maka departamentu governamentál ne’ebé responsavel ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika ne’ebé define no aprova husi Konsellu Ministrus, ba área obras públikas, abitasaun, abastesimentu, distribuisaun no jestaun bee, saneamentu no eletrisidade no ezekusaun planeamentu urbanu no abitasaun nian.

....

Aprova ona mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministra Verónica das Dores, kona-ba Orgánika Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun nian.

Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun maka departamentu governamentál ne’ebé responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne’ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba áreas seguransa sosiál, asisténsia sosiál no reinsersaun komunitária no inkluzaun sosiál.

....

Konsellu Ministrus aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Francisco da Costa Monteiro, kona-ba Orgánika Ministériu Petróleo no Rekursus Minerais.

Ministériu Petróleo no Rekursus Minerais maka departamentu governamentál ne’ebé responsavel ba konsesaun no ezekusaun polítika enerjétika no jestaun rekursus minerais, no inklui mina-rai, gás naturál no minerál sira seluk hanesan define ona iha lejizlasaun aplikavel, ne’ebé aprova husi Konsellu Ministrus, nune’e mós lisensiamentu no regulasaun ba atividades extrativas no atividade industriál benefisiasaun mina-rai no gás naturál, no minerais nian, no inklui petrokímika no refinasaun, nune’e mós ba projetu hidrojéniu no kaptura no utilizasaun karbonu nian (CCUS) iha rezervatórius jeolójikus no kavidades salinas.

.....

Konsellu Ministrus aprova mós projetu Dekretu-Lei lima, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Petróleu no Rekursus Minerais:

  • ba alterasaun daruak kona-ba Dekretu-Lei n. 31/2011, loron 27 fulan-jullu, TIMOR GAP – Timor Gas & Petróleu, E.P.. alterasaun ida-ne’e ho objetivu atu korrije impresaun no falla sia ne’ebé deteta ona, nune’e mós adapta estrutura governasaun TIMOR GAP, E.P. nian, sai norma ne’ebé empreza internasionál no nasionál hosi setór enerjétiku halo-tuir, aleinde habelar ninia ámbitu atuasaun hodi hasoru dezafius tranzisaun enerjétika ho di’ak liu. Buka mós atu simplifika no otimiza diploma ne’e, hodi revoga dispozisoins ne’ebé prevee ona iha lejizlasaun aplikavel seluk atu evita duplikasaun no konfuzaun. Reorientasaun estratéjika ne’e ho objetivu atu foka TIMOR GAP, E.P. iha ninia misaun prioritária, hodi evita desperdísiu iha atividade komersiál sira ne’ebé ladún iha vantajen, enkuantu projetus estratéjikus ba futuru Timor-Leste nian seidauk hetan avansu ne’ebé ita hakarak. Ikusliu, ne’e ho objetivu atu aumenta grau transparénsia no kontrole atuasaun TIMOR GAP, E.P. nian, hodi aliña ninia atividade ne’e ho prátikas internasionais ne’ebé di’ak liu no lejizlasaun nasionál, hodi kontribui ba kredibilidade setór ne’e, no ba manutensaun estatutu Timor-Leste nian iha Inisiativa ba Transparénsia iha Indústrias Extrativa.
  • ba alterasaun datoluk kona-ba Dekretu-Lei n. 20/2028, loron 19 fulan-juñu, ne’ebé kria Autoridade Nacional Petróleu. Ho alterasaun ida-ne’e, Autoridade Nasionál Petróleu sei asume fila-fali kompeténsia no atribuisaun sira ne’ebé ho eskluzivu sentraliza iha matéria ida setór petróleu no gas no área sira ne’ebé iha relasaun, hodi nune’e bele foka iha setór ne’e no aloka ninia rekursus tomak ba ninia dezenvolvimentu atu nune’e bele kontribui ho forma efetiva, hanesan halo ona to’o daudaun ne’e, ba dezenvolvimentu ekonómiku nasaun ne’e nian, nune’e mós hodi permite investimentu Estadu nian iha setór ekonómiku no sosiál prioritáriu sira seluk. Kria fila-fali mós regras organizasaun estrutura ezekutiva ANP nian, hodi fó prioridade ba méritu no kompeténsias téknikas ninia ekipa nian, aleinde habelar ninia ámbitu hodi ninia atuasaun hodi abranje área foun sira ne’ebé mai-hosi tranzisaun enerjétika.
  • ba kriasaun Autoridade Nasionál Minerais, Institutu Públiku ne’ebé ho ninia atribuisaun sira, atu atua hanesan instituisaun reguladora ba setór rekursus minerais ho kumprimentu ne’ebé rigorozu ba  dispozisoins ne’ebé prevee ona iha Kódigu Mineiru, iha kualkér lejizlasaun ka regulamentasaun ezistente ka futura ne’ebé regula setór rekursus minerais. Kompeténsia regulasaun Autoridade Nasionál Minerais nian limita ona ba setór ne’ebé reguladu, no restrinje ba fiksasaun norma téknika operasionál sira, rekizitu sira ne’ebé h natureza administrativa ka regula inkumprimentu hosi rua ne’e, ho dependénsia no obediénsia ne’ebé rigoroza ba lei sira ne’ebé vigora, inklui, liuliu, ba efeitu hosi Artigu 157.º n. 2 Kódigu Mineiru.
  • ba estinsaun Kompañia Mineira Timor-Leste, S.A. no kriasaun Murak Rai Timor, E.P.. Hodi konsidera indísius rikeza minerál, no aumentu signifikativu iha númeru privadus interesadus hodi investe iha setór rekursus minerais, sai imperativu fó ba Estadu mekanizmu nesesáriu sira hodi atua, ho forma efisiente, klara no transparente iha setór xave ekonomia nasionál ida-ne’e. Haree ba prioridade no interese estratéjiku nasionál sira, tuir hatuur ona iha Programa Governu Konstitusionál IX rekomenda revizaun profunda ida ba forma partisipasaun Estadu nian iha Atividades Mineiras, hanesan liuhosi estinsaun Kompañia Mineira Timor-Leste, S.A., no kriasaun Emprea Públika ida ne’ebé bele atua iha setór ne’e ho forma plena no efikás, ho tutela no supervizaun efetiva hosi Governu.
  • ba alterasaun dahuluk kona-ba Dekretu-Lei n. 33/2012, loron 18 fulan-jullu, ne’ebé kria Institutu Petróleu no Jeolójia. Hodi konsidera katak Institutu Petróleu no Jeolójia (IPJ) kria liu ona tinan 11 liubá, presiza atualiza ninia organizasaun no misaun, hodi garante melloramentu ba koñesimentu ne’ebé kontínuu kona-ba rekursus jeolójikus ezistente no posibilidade ba aproveitamentu sustentavel iha konseitu ekonomia sirkulár ida, ho ninia transformasaun iha Institutu Petróleu no Jeolojia. Institut públiku ida-ne’e ho nia misaun prinsipál atu fó impulsu no realiza asaun investigasaun, demonstrasaun no transferénsia koñesimentu, asisténsia téknika no teknolójika, apoiu laboratorial no prestasaun servisus seluk ne’ebé dirije ba empreza sira, iha área jeosiénsias no geoteknolojias.

....

Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera ona hodi fó kontribuisaun ida ho valór dolar amerikanu rihun 100 ba Sekretariadu Tékniku ASEAN, iha Jakarta, ba despezas administrativas. REMATA

 

   Ba leten