Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 10 fulan-maiu tinan 2023

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 10 fulan-maiu tinan 2023

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili no aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, kona-ba definisaun montante osan ba kompensasaun uzu ba terrenu tanba implementasaun hosi projetu konstrusaun instalasaun Institutu Politékniku Betanu nian, iha Manufahi.

Projetu ida-ne’e hanesan obra fundamentál ida hodi hadi’a liután setór ensinu superiór públiku nasionál nian, hodi buka atu kapasita no hadi’a kualidade rekursu umanus iha Timor-Leste iha nivel tékniku.

Montante másimu ne’ebé prevee iha tabela aneksa ba Rezolusaun Governu, ne’ebé fahe tuir tipu konstrusaun/edifísiu, kultura agríkola ai-hun no benfeitoria sira seluk ne’ebé eziste iha terrenu sira ne’ebé inklui ona ba projetu konstrusaun Instalasaun Polítékniku Betanu nian.

….

Aprova ona mós projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, ba alterasaun dahuluk Rezolusaun Governu nian nú. 36/2022, loron 28 fulan-dezembru, kona-ba nomeasaun membru Konsellu Jerál Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL).

Ho alterasaun ida-ne’e, atu aumenta ba Rezolusaun Governu refere ba nomeasaun João Baptista Fernandes Alves, hanesan Prezidente ba Konsellu Jerál UNTL nian, hanesan personalidade ne’ebé iha méritu koñesidu iha setór privadu.

….

Konsellu Ministrus aprova ona, tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Finansas, alterasaun daruak ba Akordu kontribuisaun finanseira ba objetivu dezenvolvimentu sustentável nian entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Estadus Unidus Amérika, liuhusi ajénsia USAID, ne’ebé asina ona iha loron 18 fulan-maiu tinan 2021.

Akordu ida-ne’e atu haree ba dezenvolvimentu setór naun petrolíferu no reforsu governasaun di’ak ba períodu tinan 2020 to’o 2025.

Alterasaun ida-ne’e ho nia objetivu atu aumenta valór kontribuisaun finanseira, ne’ebé sei realiza husi Estadus Unidus Amérika, ho dolar amerikanu millaun 36,6 ba dolar amerikanu millaun 53,6.

Konsellu Ministru hili Ministru Finansas hodi reprezenta Governu Timor-Leste, atu asina akordu ida-ne’e.

….

Konsellu Ministrus aprova ona, tuir mós projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Finansas, alterasaun daualuk ba Akordu kontribuisaun finanseira ba objetivu dezenvolvimentu sustentável sira entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Estadus Unidus Amérika, liuhusi ajénsia USAID, ne’ebé asina ona iha loron 27 fulan-marsu tinan 2014.

Akordu ida-ne’e ho nia objetivu atu reforsa kapasidade institusionál no umana ba dezenvolvimentu períodu tinan 2014 to’o 2019.

Alterasaun ida-ne’e ho nia objetivu atu revee data ikus akordu nian ba loron 30 fulan-setembru tinan 2025 hodi permite konkluzaun atividade sira ne’ebé finansia husi kontribuisaun finanseira.

Konsellu Ministrus hili Ministru Finansas hodi reprezenta Governu Timor-Leste atu asina akordu ida-ne’e.

….

Konsellu Ministrus autoriza ona, tuir projetu sira ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas:

  • despeza sira hodi hahú prosesu aprovizionamentu no formalizasaun tuir kontratu públiku ezekusaun obra nian ba konstrusaun estrada Soibada – Soibada Vila (9.791 kms), iha Munisípiu Manatutu, ho valór estimadu dolar amerikanu millaun 10,1;

 

  • despeza ne’e hodi hahú prosesu aprovizionamentu no formalizasaun tuir kontratu públiku ezekusaun obra nian ba konstrusaun sistema abastesimentu bee iha sidade Baukau, ho valór estimandu dolar amerikanu millaun 27,1; no

 

  • despeza ba konstrusaun estrada entre Entronkamentu (dalan-sorun) husi Laklubar  - Laklubar, iha Munisípiu Manatutu, ho estensaun 10.360 kms no ho nia valor estimadu dolar amerikanu millaun 5,8.

….

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu, ne'ebé aprezenta husi Ministru Planu no Ordenamentu, kona-ba promosaun utilizasaun Estudu Karakterizasaun no Diagnóstiku Estratéjiku Sidade Dili nian no ninia área sira.

Estudu ida-ne’e permite identifika problema prinsipál no potensialidade sira husi komponente oioin ba sistema urbanu kapitál nian, nune’e mós ninia potensialidade iha apoiu dezenvolvimentu instrumentu sira ba planeamentu ka estudu sira seluk ne’ebé foku kona-ba área ne’ebé hanesan.

Objetivu husi estudu ida-ne’e maka atu sai hanesan dokumentu apoiu nian ba:

  • Estudu definisaun no delimitasaun jeográfika iha Área Metropolitana Dili nian (AMD);
  • Dezenvolvimentu Planu Munisipál ba Ordenamentu Territóriu Munisípiu Dili nian;
  • Dezenvolvimentu instrumentu planeamentu territoriál sira seluk iha ámbitu urbanu nian;
  • Dezenvolvimentu planu setoriál sira ba Sidade no Munisípiu Dili nian;
  • Dezenvolvimentu lejizlasaun kona-ba asuntu sira ho impaktu territoriál iha Sidade no Munisípiu Dili nian.

....

Aprova mós projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Planu no Ordenamentu, relasiona ho Rekomendasaun ba futura Reforma iha Setór Infraestrutura sira, iha ámbitu Semináriu Nasionál “Reflesaun kona-ba tinan 20 Dezenvolvimentu Infraestrutura iha Timor-Leste: Kualidade, Reziliénsia no Sustentabilidade”.

Objetivu husi projetu ne’e maka atu aprova rekomendasaun sira ne’ebé mensiona iha Relatóriu Finál ba Semináriu Nasionál Infraestrutura nian sira: “Reflesaun kona-ba tinan 20 Dezenvolvimentu Infraestrutura iha Timor-Leste: Kualidade, Reziliénsia no Sustentabilidade”, nune’e mós atu rekomenda katak Governu tuir mai tenke promove futura reforma iha setór infraestrutura sira, liuliu kontinuasaun ba dezenvolvimentu no implementasaun instrumentu sira planeamentu nian, dezenvolvimentu intervensaun lejizlativa no regulamentár sira, no ba implementasaun reforma sira iha organizasaun no jestaun institusionál.

....

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus no ekipa téknika Ajénsia Nasionál Planeamentu, Monitorizasaun Avaliasaun nian, (ANAPMA) halo aprezentasaun ida kona-ba Relatóriu Mandatu Governu Konstitusionál VIII nian.

Retratu Mandatu Governu Konstitusionál VIII tinan [2018-2023] hanesan publikasaun ida ne’ebé sei deskreve atividade prinsipál no rezultadu sira husi Governu ida-ne’e dezde nia simu pose, nune’e mós dezafiu sira ne’ebé hasoru no rekomendasaun ba futuru. Hirak ne’e sei mensiona avansu iha setór sosiál, institusionál, ekonómiku no infraestrutura sira. 

....

Ikusliu, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, aprezenta pontu situasaun ba prosesu adezaun nian ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK). REMATA

   Ba leten