Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 12 fulan-abril tinan 2023

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 12 fulan-abril tinan 2023

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili no aprova ona projetu Proposta-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas, kona-ba pagamentu estraordináriu ba eis-traballadór sira sosiedade komersiál nian “Lorasa’e Seguransa, Lda”.

Diploma ne’e determina pagamentu ba eis-traballadór sira husi sosiedade komersiál “Lorosa’e seguransa, Lda” husi servisu efetivu sira ne’ebé fó ba instalasaun EDTL, Ep, iha períodu entre loron 1 fulan- jullu tinan 2019 to’o loron 31 fulan-dezembru tinan 2022, iha subestasaun sira Baukau, Maliana no Manatutu.

Valór pagamentu ne’ebé sei fó ba eis-traballadór sira maka multiplika entre remunerasaun mensál ho 45,5, tuir fulan servisu sira ne’ebé hala’o ona, aumenta ho valór bonus durante tinan tolu ho balu, bazeia ba Kódigu Laborál. Karik benefisiáriu husi pagamentu ne’e mate ona, valór pagamentu ne’ebé sei hala’o tenke fó ba erdeiru legál sira.

Aprezenta mós husi Ministru Obras Públikas, aprova ona Dekretu-Lei kona-ba aprovizionamentu ba prestasaun servisu sira vijilánsia no seguransa infraestrutura sira ne’ebé krítiku.

Projetu Dekretu-Lei ida-ne’e ho ninia objetivu atu estabelese rejime jurídiku aprovizionamentu hodi selebra kontratu servisu sira vijilánsia no seguransa ba infraestrutura sira-ne’ebé krítiku Estadu no Administrasaun Públika nian.

Selebrasaun kontratu servisu vijilánsia no seguransa sira-ne’e tenke tuir rekursu ba ajuste diretu no sei sai kritériu preferensial sira ba kontratasaun servisu nian ne’ebé empreza sira ne’ebé iha sede rasik iha Timor-Leste, ne’ebé ninia kapitál sosiál maioria nia na’in husi kombatente libertasaun nasionál sira no mós kontratu ba traballadór maioria husi kombatente libertasaun nasionál.

Aprova ona mós projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Agrikultura no Peskas, ne’ebé aprova Polítika Nasionál Oseanu Timor-Leste nian.

Objetivu jerál husi Polítika Nasionál Oseanu Timor-Leste nian atu fornese diresaun estratéjiku ida-ne’ebé klaru ba organizasaun relevante sira hotu iha matéria ida-ne’e, hodi kontribui ho forma ida-ne’ebé integrada hodi aborda kestaun sira ne’ebé realasiona ho oseanu no hodi halo planeamentu no jestaun ba futuru utilizasaun husi oseanu sira hodi fó benefísiu ba jerasaun sira agora no ba futuru, kontribui mós ba dezenvolvimentu no kreximentu ne’ebé sustentavel ba ekonomia azúl no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel nian.

Konsellu Ministrus, tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas delibera ona hodi aprova prosedimentu aprovizionamentu nian ba reabilitasaun estrada husi Munisípiu sira, Laklo – Laklo Vila, Lote 1: sesaun Manatutu Laklo, (ICB/086/MOP-2022) ho valór estimadu hamutuk dolar amerikanu millaun 6,5.

Aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu, ne’ebé aprova Planu Nasionál Ordenamentu Territóriu (PNOT- TL).

PNOT- TL ne’e hanesan ezersísiu dahuluk husi planeamentu territoriál ba nivel nasionál ne’ebé realiza ho enkuadramentu legál no institusionál ne’ebé adekuadu, haree promosaun ba modelu ida dezenvolvimentu nasionál sustentavel no inkluzivu.

Planu ne’e sei aplika ba territóriu tomak Timor-Leste nian, inklui mós ba rejiaun Oekusi Ambenu no illa sira Ataúru no Jako, ho área ida-ne’ebé hamutuk 14.919 km² no governa husi prinsípiu sira partisipasaun nian, subsidiariedade, prevensaun, prekausaun, ekuidade ka solidariedade sosiál, no efisiénsia ambientál no sosiál.

Sei Propoin medida planeamentu 61 no asaun sira hamutuk 117 ne’ebé sei implementa iha domíniu lima: 1) ambientál; 2) rede urbana no povoamentu rurál; 3) produtivu; 4) infraestrutura no ekipamentu sira; no 5) institusionál no organizasionál.

PNOT-TL ne’e hanesan instrumentu dezenvolvimentu territoriál ida-ne’ebé estabelese ba opsaun boot sira hodi organiza territóriu nian, ho objetivu atu promove dezenvolvimentu integradu ida, armoniozu no sustentavel ba país, atu garante koezaun territoriál no atu hamenus asimetriál territoriál sira. Ho objetivu mós atu haforsa territóriu hanesan fatór integradór ba polítika sira setoriál nian no orienta polítika territoriál eskala ki’ik sira.

Planu Nasionál Ordenamentu Territóriu nian sei konstitui hanesan instrumentu-xave hodi estabelese sustentabilidade ba baze sira dezenvolvimentu sosiál, territoriál no ekonómiku Timor-Leste nian, promove integrasaun setór sira hanesan saúde, edukasaun, komunikasaun, transporte sira, ba enerjia no ba ekonómika nasionál, hadi’a sistema dezenvolvimentu urbanu no rurál, ba nivel nasionál, munisipál no lokál, ho konsiderasaun ba dimensaun ambientál. REMATA

   Ba leten