Sorumutuk Bilaterál entre Timor-Leste ho Uniaun Europeia

Kua. 08 marsu 2023, 09:07h
2023a

Iha loron 7 fulan-marsu tinan 2023, Ministru Finansas, Rui Gomes, akompaña husi membru delegasaun Timor-Leste, maka hanesan Ministériu Finansas no Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, hala’o sorumutuk bilaterál ida ho Komisária Uniaun Europeia nian ba Parseria Internasionál sira, Jutha Urpilainen. Sorumutuk bilaterál ida-ne'e hala'o iha ámbitu Konferénsia da-5 Nasoins Unidas nian kona-ba País Menus Dezenvolvidu sira (LDC5 – sigla iha lian ingleza), iha Doha, Qatar.

 

Ministru Rui Gomes aproveita sorumutuk bilaterál ida-ne'e hodi fahe informasaun importante balun kona-ba situasaun makroekonómika atuál, progresu husi Reforma Jestaun Finansas Públikas nian, Promulgasaun Lei Enkuadramentu Orsamentál, inklui mós Apoiu Orsamentál Diretu (Direct Budget Support) husi Uniaun Europeia ba Timor-Leste.

Iha sorumutuk ne'e, ne'ebé ho nia durasaun minutu ruanulu, Ministru Rui Gomes informa mós ba Komisária Jutta kona-ba aprovasaun, iha fulan kotuk, husi Konsellu Ministrus Governu Konstitusionál da-8 nian, ne'ebé lidera husi Primeiru-Ministru Taur Matan Ruak, partisipasaun Timor-Leste nian iha Open Government Partnership– inisiativa multilaterál ida ne'ebé lansa ona iha fulan-setembru tinan 2011, ho objetivu atu garante kompromisu konkretu Governu nian iha promosaun transparénsia, partisipasaun públika, kombate korrupsaun no iha utilizasaun ba teknolojia foun sira hodi haforsa demokrasia partisipativa. 2023b

Ho aprovasaun ida-ne'e, hamutuk ho Lei Enkuadramentu Orsamentál nian, Lei Planu Opsaun Prinsipál, Orsamentu tuir Programa sira no inisiativa lejizlativa sira seluk ne'ebé relevante, bele promove liután Timor-Leste nia transparénsia orsamentál, previzibilidade orsamentál, nune'e mós klasifikasaun kona-ba despeza sira, atu nune'e, bele hamenus dezempregu no moris-kiak iha país ne'e, husi sorin ida, no, husi sorin seluk, prepara di'ak liután Timor-Leste hodi sai husi grupu País Menus Dezenvolvidu sira.

Ministru Rui Gomes hato'o mós ba Komisária Jutta sinseru agradesimentu Governu Konstitusionál da-VIII nian ba apoiu tomak husi Uniaun Europeia, liuhusi Embaixadór Uniaun Europeia nian iha Timor-Leste, Marc Fiedrich, ne'ebé lansa Estratéjia Reforma Jestaun Finansas Públikas ba períodu tinan 2022-2027, iha sorumutuk trimestrál entre Timor-Leste ho Parseiru Dezenvolvimentu sira, iha loron 28 fulan-fevereiru liubá.

Iha ninia parte, Komisária Jutta hato'o katak Uniaun Europeia sei nafatin apoia adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN no OMK, prosesu sira ne'ebé daudaun ne'e iha hela ninia faze finál. Komisária, eis-Vise-Primeira-Ministra no Ministra Finansas Finlándia nian, rekoñese mós importánsia husi Reforma Jestaun Finansas Públikas ne'ebé maka hala 'o hela husi Governu Konstitusionál VIII.

2023Relasiona ho kestaun Apoiu Orsamentál Diretu (DBS– sigla iha lian ingleza), hafoin fila husi Doha, Komisária Jutta sei diskute asuntu ne'e ho ekipa no sei fó resposta ba Governu liuhusi Embaixada Uniaun Europeia nian iha Timor-Leste.

Parseria entre Uniaun Europeia (UE) ho Timor-Leste hahú kleur ona no parte rua ne’e serbisu hamutuk iha área polítika ekonómika no dezenvolvimentu nasaun nian. UE maka doadór dahaat ne’ebé boot liu iha Timor-Leste, hafoin Austrália.

Kona-ba Apoiu Orsamentál Diretu, ne'ebé ninia montante  transfere diretamente ona ba Konta Tezouru Timor-Leste nian, no jere husi Ministériu Finansas, UE apoia programa prinsipál tolu, maka hanesan Reforma Jestaun Finansas Públikas, liuhusi Ministériu Finansas; apoiu ba Programa Desentralizasaun, iha kolaborasaun ho Ministériu Administrasaun Estatál; no ikusliu, parseria ho Ministériu Saúde hodi hadi'a nutrisaun iha Timor-Leste. Valór totál ne'ebé aloka ona ba programa prinsipál tolu ne'e besik dolar amerikanu millaun 40.

   Ba leten