Sorumutuk Estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 20 fulan-fevereiru tinan 2023

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 20 fulan-fevereiru tinan 2023

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, Dili no liuhusi projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, delibera ona atu aprova partisipasaun iha Open Government Partnership no hatudu membru Governu ne’ebé responsavel iha área finansas hanesan ninia reprezentante.

Open Government Partnership ne’e hanesan inisiativa multilaterál ida, ne’ebé lansa iha fulan-setembru tinan 2011, ho objetivu atu garante kompromisu konkretu Governu nian, hodi promove transferénsia, promove partisipasaun públika, kombate korrupsaun no utiliza teknolojia foun hodi hametin demokrasia partisipativa.

Inisiativa ida-ne’e apoia reforma iha nivel governamentál no sosiedade sivíl iha país membru sira, liuhusi asisténsia ba planeamentu no implementasaun ba planu asaun sira, no fasilita atu fahe esperiénsia no informasaun iha nivel rejionál no globál ho forma atu permite prosesu aprendizajen ba malu (entre nasaun ida ho nasaun seluk).

Iha loron 28 fulan-novembru tinan 2022, Open Government Partnership ne’e avalia ona kumprimentu kritériu partisipasaun husi parte Timor-Leste, ne’ebé rezulta klasifikasaun mínima husi 75%, no konklui katak Governu Timor-Leste elejivel atu partisipa iha inisiativa multilaterál ida-ne’e.

…....

Konsellu Ministrus mós delibera, tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Rui Gomes, atu aprova Akordu Projetu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste ho Ajénsia Kooperasaun Internasionál Korreia Súl (KOICA) kona-ba projetu "Strenghtening the Preparedness and Response to Infectious Disease in Timor-Leste”. (Reforsa Preparasaun no Resposta ba Moras Infesioza sira iha Timor-Leste). Konsellu Ministrus mós delibera ona hodi hatudu Ministru Finansas hanesan reprezenta Governu Timor-Leste, hodi asina akordu ne’e.

Tuir akordu ida-ne’e, KOICA kompromete atu halo kontribuisaun finanseira ida ho montante to’o dolar amerikanu millaun neen, ne’ebé sei utiliza atu reforsa preparasaun no resposta ba moras infesioza (moras ne’ebé bele da’et) sira iha Timor-Leste, liuhusi hasa’e kapasidade atu deteta, notifika no hatán iha nivel hotu-hotu, tuir tempu ne’ebé loloos ba eventu no surtu hosi moras infesioza prioritária sira, nune’e mós ho preparasaun husi espesialista nasionál sira iha área ida-ne’e.

…....

Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, atu hahú negosiasaun ho Banku Mundiál (Asosiasaun Internasionál ba Dezenvolvimentu) kona-ba kondisaun espesífika husi empréstimu ida ba projetu “Timor-Leste Healthcare Action Through Rapid Infrastructure Improvements” - "HARI'I" (Asaun Kuidadu Saúde iha Timor-Leste liuhusi Melloramentu Lais iha Infraestrutura).

Ho deliberasaun ida-ne’e, Governu hakarak atu mobiliza asisténsia finanseira ne’ebé nesesária, ho forma empréstimu, ho objetivu atu reforsa infraestrutura saúde nune’e mós sistema referénsia entre unidade saúde munisipál no sentru ospitalár sira.

…....

Tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Abel Pires da Silva, Konsellu Ministrus delibera ona hodi aprova prosedimentu aprovizionamentu sira ba reabilitasaun estrada munisipál sira, ba Pakote 8 Seksaun Aileu (Be’cluru) – Likidoe (ICB/089/MOP-2022), ho montante ne’ebé prevee dolar amerikanu millaun 24,2, no ba Pakote 11 Seksaun Sidade Maliana (ICB/088/MOP-2022), ho montante ne’ebé prevee dolar amerikanu millaun 21,2.

…....

Ikusliu, aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu, José Maria dos Reis, kona-ba medida kautelár sira ba sidade administrativa foun.

Nune’e, Governu determina katak to’o Planu Urbanu Dili nian tama iha vigór, ho limite másimu tinan rua, ne’ebé bele hanaruk ba tinan rua tan, no deklarasaun tuirmai kona-ba utilidade públika husi terrenu ne’ebé integra iha zona ne’ebé rezerva atu harii sidade administrativa foun futuru, iha Metinaru, bandu asaun hirak tuirmai ne’e iha área refere,  la haree ba ninia objetivu:

  • Operasaun loteamentu (haketak/fahe rai) no obras urbanizasaun, konstrusaun, ampliasaun (haluan/loke tan), alterasaun no rekonstrusaun, ho exesaun ba sira ne’ebé la inklui iha kontrolu administrativu préviu;
  • Ø  Serbisu remodelasaun ba terrenu;
  • Ø  Obra demolisaun/ sobu edifikasaun ne’ebé eziste ona, exetu sira ne’ebé la inklui iha kontrolu administrativu préviu; no
  • Ø  Tesi ai-hun no ka destruisaun (estraga) rai vivu no taka vejetál. REMATA

   Ba leten