Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 21 fulan-dezembru tinan 2022

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 21 fulan-dezembru tinan 2022

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili no aprova ona Projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento, hodi halo alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 10/2017, loron 29 fulan-marsu, Estatutu Defensoria Públika nian.

Objetivu husi diploma ida-ne’e, atu promove atualizasaun no reforma Estatutu Defensoria Públika nian, hodi adapta ho realidade atuál setór justisa nian, liuliu relasiona ho direitu asesu ba justisa no tribunál husi sidadaun sira hotu, hodi fó tributu ba Defensoria Públika  hanesan uma ba direitu ne’ebé loloos.

Relasiona ho estrutura organizativa Defensoria Públika nian, entre mudansa prinsipál ne’ebé propoin, destaka kriasaun ba figura Defensór Públiku Jerál Adjuntu, ne’ebé tulun Defensór Públiku Jerál no substitui iha ninia impedimentu no auzénsia sira; alterasaun ba regra sira nomeasaun Defensór Públiku Jerál nian, ne’ebé kabe ba Primeiru-Ministru; no altera kompozisaun Konsellu Superiór Defensoria Públiku nian, hodi halo Konsellu ne’e  autónomu, dinámiku no funsionál liután, nune’e mós definisaun ne’ebé di’ak-liu ba Defensoria Munisipál sira.

Sei aumenta tan Devér Defensór Públiku sira nian, iha tempu hanesan konsagra garantia no prerrogativa foun no define ho loloos importánsia hosi sira-nia misaun bazeia ba promosaun hodi asesu ba justisa, liuhusi mekanizmu protesaun no informasaun jurídika sira.

Iha ámbitu protesaun jurídika nian, determina ninia modalidade sira no ámbitu aplikasaun no simplifika regra prosedimentál ba aprezentasaun, apresiasaun no desizaun kona-ba pedidu protesaun jurídika nian, ne’ebé submete husi sidadaun sira. Habelar mós importánsia konsulta no esklaresimentu jurídiku ne’ebé Defensoria Públika maka tenke garante, liuhusi ninia Gabinete sira, no estabelese kriasaun ba klínika sira hodi asesu ba justisa.

......

Aprova mós projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Gabinete Primeiru Ministru no husi TIC TIMOR I.P, kona-ba Planu Estratéjiku Nasionál ba Dezenvolvimentu Dijitál no Teknolojia Informasaun no Komunikasaun (Timor Dijitál 2032) (2022 to’o 2032).

Planu Estratéjiku “TIMOR DIJITÁL 2032” sei implementa husi TIC TIMOR I.P., liuhusi koordenasaun husi Prezidénsia Konsellu Ministrus no hanesan parte integrante husi Programa Reforma Administrasaun Públika VIII Governu Konstitusionál Timor-Leste nian.

Ne’e nu’udar planu estratéjiku tinan sanulu nian ida hodi dezenvolve teknolojia dijitál sira no TIC, ho énfaze ba ninia aplikasaun iha área krítika ho impaktu ne’ebé boot-liu iha dezenvolvimentu umanu no ekonómiku, hanesan prestasaun servisu governamentál sira – governu eletróniku/dijitál, ekonomia inkluziva, saúde, edukasaun no agrikultura. Atu nafatin aliñadu ho prioridade dezenvolvimentu sira Governu nian, planu estratéjiku ne’e mós prepara ona hodi adapta no área adisionál sira ne’ebé sei inklui progressivamente.

Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian rua, ne’ebé aprezenta husi Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral, hodi nomeia: Pedro Godinho dos S. Marçal da Costa ba Kargu Prezidente Autoridade Nasionál Dezignada atu Kombate Alterasaun Klimátika, I.P.; no António Lelo-Taci ba kargu Prezidente Autoridade Nasionál Lisensiamentu Ambientál, I.P..

Kriasaun autoridade Nasionál rua ne’e aprova ona iha sorumutuk Konsellu Ministrus nian, iha loron 27 fulan-abril tinan 2022.

......

Konsellu Ministrus delibera, liuhusi proposta Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, atu aprova variasaun ba kontratu konsesaun Portu Baía Tibar nian, hodi halo alterasaun ba objetu kontratu konsesaun, ne’ebé ba oin sei inklui tan obrigasaun konsesionária nian atu sosa scanner ba merkadoria sira, ninia instalasaun no manutensaun durante períodu konsesaun, nune’e mós alterasaun ida iha presu kontratuál, ne’ebé aumenta to’o dolar amerikanu millaun 4,411.

......

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei kona-ba subsídiu alimentasaun ba traballadór sira ne’ebé ezerse sira nia funsaun iha Postu Integradu sira Fronteira no Alfándega nian, ne’ebé Ministru Finansas maka aprezenta.

......

Hanoin katak Postu Integradu Fronteira no Alfándega nian iha períodu funsionamentu espesiál,  adapta ona ho nesesidade espesífika sira ne’ebé mai husi sira-nia funsaun no postu sira ne’e lokaliza iha zona ne’ebé  dook husi sentru urbanu sira, ne’ebé sai aat liután bainhira kompara ho kondisaun sira ne’ebé maioria traballadór Administrasaun Públika nian hetan, tanba ne’e, objetivu husi subsídiu alimentasaun ida ne’e maka atu fó kompensasaun ba kondisaun serbisu ne’ebé espesiál ba traballadór sira ne’e.

......

Tuirmai aprezentasaun husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, kona-ba preparasaun Planu Lejizlativu Governu nian ba tinan 2023. Elabora hela Planu lejizlativu ne’e bazeia ba proposta ne’ebé submete husi membru Konsellu Ministrus sira no konsiste iha previzaun ida intervensaun lejizlativa Governu nian no prioridade ida-idak, ne’ebé fahe tuir setór sira, ba tinan 2023. Planeamentu lejizlativu nu’udar instrumentu konsagradu ida hodi hadi’a kualidade atividade lejizlativa Governu nian.

......

Ikusliu, aprezenta opsaun polítika lejizlativa ne’ebé sai hanesan baze ba inisiativa alterasaun Rejime Espesiál Aprovizionamentu Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-kusi Ambenu (RAEOA) nian, ne’ebé ho objetivu atu armoniza ho rejime aprizionamentu foun no revee ninia prosedimentu espesiál aprovizionamentu nian, fó fleksibilidade, efisiénsia no efikásia ne’ebé boot liu iha atuasaun administrativa, hodi serbí nesesidade no dezenvolvimentu Rejiaun nian, ba interese públiku. REMATA

   Ba leten