Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 23 fulan-novembru tinan 2022

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 23 fulan-novembru tinan 2022

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Edifísiu Administrasaun Sentrál iha Munisípiu Ataúru, no aprova ona projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Defeza, Filomeno da Paixão de Jesus, kona-ba Lei Programasaun Militár nian.

Projetu Proposta Lei ida-ne’e, ho objetu atu enkuadra orsamentu despeza públika nian relasiona ho ekipamentu no armamentu, ho impaktu diretu atu edifika kapasidade militár ne’ebé presiza hodi sustenta Sistema Forsa Nasionál no kumpre misaun sira ne’ebé atribui ba F-FDTL.

...

Aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria, José Lucas do Carmo da Silva, relasiona ho Rejime jerál kona-ba  regra sira orijen nian.

Objetivu husi diploma ida-ne’e atu fornese ba ordenamentu jurídiku nasionál ho rejime jerál ida kona-ba regra sira orijen nian ne’ebé, tuir lejizlasaun aduaneira ne’ebé eziste, define prinsípiu jerál kona-ba regra orijen nian, estabelese prosedimentu jerál ida hodi fó-sai sertifikadu orijen no kria organizmu nesesáriu sira ba armonizasaun internasionál Regra Orijen nian, ne’ebé estabelese baze sira ba selebrasaun akordu no/ka tratadu internasionál sira kona-ba regra orijen ne’ebé serbí interese dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste nian.

...

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, kona-ba provimentu no remunerasaun ba titulár sira órgaun pesoa koletiva sira ne’ebé integra iha Administrasaun indireta Estadu nian.

Diploma ne’e define eskalaun remunerasaun haat, tuir despeza média orsamentu nian iha tinan lima ikus husi kada pesoa koletiva públika no tinan-tinan, to’o loron 31 fulan-janeiru, Konsellu Ministrus, ho Rezolusaun Governu nian, determina, ba tinan ne’e, eskalaun pesoa koletiva públika sira ne’ebé inklui ona iha diploma ida-ne’e.

  1. Remunerasaun ba titulár sira husi órgaun pesoa koletiva nian sira ho despeza média ne’ebé hanesan ka aas-liu husi dolar amerikanu millaun 10 maka valór ne’ebé korrespondente ba 90% husi remunerasaun Primeiru-Ministru nian;
  2. Remunerasaun ba titulár sira husi órgaun pesoa koletiva nian sira ho despeza média ne’ebé hanesan ka aas-liu husi dolar amerikanu millaun 5 maka valór ne’ebé korrespondente ba 80% husi remunerasaun Primeiru-Ministru nian;
  3. Remunerasaun ba titulár sira husi órgaun pesoa koletiva nian sira ho despeza média ne’ebé hanesan ka aas-liu husi dolar amerikanu millaun 1 maka valór ne’ebé korrespondente ba 70% husi remunerasaun Primeiru-Ministru nian; no
  4. Remunerasaun ba titulár sira husi órgaun pesoa koletiva nian sira ho despeza média ne’ebé hanesan ka aas-liu husi dolar amerikanu millaun 1 maka valór ne’ebé korrespondente ba 60% husi remunerasaun Primeiru-Ministru nian;

Haree ba nivel responsabilidade, grau kompleksidade no ejijénsia husi tarefa sira ne’ebé liga ba kargu ne’e, valór hirak ne’ebé baibain prátika ona iha merkadu husi setór atividade ne’ebé hanesan, kompeténsia téknika no kurríkulu akadémiku no profisionál husi ema ne’ebé hetan nomeasaun, bele, ba órgaun sira Diresaun empreza públika nian, estabelese remunerasaun ida ho valór aas-liu husi valór ne’ebé temi ona iha leten, maibé labele ultrapasa valór remunerasaun ne’ebé tuir lei prevee ba Prezidente Repúblika.

Regra sira ne’ebé define ona iha diploma ida-ne’e sei aplika de’it ba titulár husi órgaun sira ne’ebé hetan nomeasaun hafoin Diploma ne’e tama iha vigór, inklui mós ba kazu sira iha ne’ebé nomeasaun ninia efeitu maka renova ka nomeia fila-fali mandatu, ka kargu ne’ebé antes ne’e ezerse ona.

...

Aprezenta mós husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Dekretu-Lei atu kria Institutu Públiku Millennium Challenge Account-Timor-Leste no aprovasaun Estatutu ne’e rasik hetan mós aprovasaun.

Institutu Públiku ida-ne'e, ne’ebé tutela husi Primeiru-Ministru, sei funsiona hanesan instrumentu implementasaun finansiamentu nian ne'ebé sei hetan doasaun husi ajénsia governamentál amerikana Millennium Challenge Corporation (MCC), tuir akordu kompaktu ne’ebé asina ona iha loron 19 fulan-jullu liubá, no sai hanesan responsavel ba jestaun finansiamentu no ba koordenasaun implementasaun nian ne’ebé atu promove liuhusi entidade nasionál sira. Implementasaun projetu sira ne'e sei sai hanesan responsabilidade Governu nian, liuhusi entidade nasionál sira, tuir ida-idak nia kompeténsia.

...

Tuirmai aprezentasaun rua husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, kona-ba opsaun polítiku-lejizlativa ne’ebé sai hanesan baze:

  • Ba inisiativa alterasaun Lei n.11/2009, loron 7 fulan-outubru, Divizaun Administrativa Territóriu nian.

Ho intervensaun lejizlativa ida-ne’e hakarak fahe Postu Administrativu Maubara ba Postu Administrativu rua (Maubara no Loes) no fahe Postu Administrativu Baukau ba Postu Administrativu tolu (Kelikai, Kelikai antigu no Matebian).

  • Ba inisiativa ho alterasaun Lei n. 6/2006, loron 28 fulan-dezembru, ne’ebé aprova Lei Eleitorál ba Parlamentu Nasionál.

Projetu ida-ne’e ho objetivu atu inkorpora iha Lei Eleitorál ba Parlamentu Nasionál alterasaun nesesária sira hodi rezolve difikuldade ne’ebé sidadaun timoroan sira iha rai-li’ur enfrenta atu ezerse sira-nia direitu votu, liuliu ba se mak sei iha resenseamentu iha territóriu nasionál, no mós tanba difikuldade atu asesu ba sentru votasaun sira. REMATA

   Ba leten