Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 19 fulan-outubru tinan 2022

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 19 fulan-outubru tinan 2022

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona projetu  rua Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál nian, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Julião da Silva no husi Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos, ba aprovasaun Konvensaun Multilaterál kona-ba Seguransa Sosiál husi Comunidade de Países de Língua Portuguesa (CPLP)  no Konvensaun entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste ho Repúblika Portugeza kona-ba Seguransa Sosiál.

  • Konvensaun Multilaterál kona-ba Seguransa Sosiál (CPLP) ne’e nu’udar akordu internasionál ida ne’ebé ninia objetivu mak atu proteje traballadór sira husi nasaun signatáriu sira ida-idak ne’ebé servisu iha rai-li’ur, hodi permite katak durasaun tempu serbisu nian tenke sura mós, la haree ba nasaun ne’ebé ezerse ninia funsaun sira durante ninia vida ativa, hodi evita lakon tempu iha karreira kontributiva no mós benefisia kontajen ba prazu sira kona-ba garantia atu hetan asesu ba prestasaun sosiál sira ne’ebé Konvensaun ne’e abranje ( protesaun ba invalidéz, ferik-katuas no mate).

  • Konvensaun entre Repúblika Timor-Leste ho Repúblika Portugeza kona-ba Seguransa Sosiál inklui traballadór no sidadaun nasionál  sira hotu husi nasaun rua ne’e, inklui rejime seguransa sosiál kontributivu no la kontributivu nian, iha objetivu fundamentál rua: iha sorin seluk, totalizasaun husi períodu kontributivu ne’ebé kumpre iha país rua ne’e, hodi permite “sura hamutuk” tempu servisu no deskontu nian ba seguransa sosiál iha país rua ne’e, atu kumpre prazu garantia  nian hodi hetan asesu ba prestasaun sosiál rejime kontributivu nian; iha sorin seluk, atu asegura tratamentu hanesan ba sidadaun país rua ne’e nian, ne’ebé permite katak sidadaun sira husi país ida ba hela iha país seluk hodi hetan benefísiu hosi direitu ne’ebé hanesan no sujeita ba obrigasaun ne’ebé hanesan ho sidadaun husi país ne’ebé sira hela bá.

 

Aprova mós Projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Gabinete Primeiru-Ministru, kona-ba medida hodi proteje sidadaun timoroan sira iha rai-li’ur.

Diploma ida-ne’e prevee medida lima lubuk ida ba protesaun sidadaun timoroan iha rai-li’ur no define regra sira ba ninia atribuisaun:

  1. Prestasaun sokorru bainhira iha katástrofe naturál ka perturbasaun grave ba orden públika;
  2. Repatriasaun (Lori-fila) Timoroan sira iha rai-li’ur;
  3. Apoiu emerjénsia ba alojamentu (hela-fatin);
  4. Apoiu ai-han emerjénsia nian;
  5. Apoiu iha kazu prizaun ka detensaun nian.

....

Konsellu Ministrus analiza ona opsaun polítika públiku-lejizlativa ne’ebé sai hanesan baze ba inisiativa hodi altera Dekretu-Lei ne’ebé kria ona Ajénsia Nasionál Planeamentu, Monitorizasaun no Avaliasaun (ANAPMA). 

 Objetivu husi inisiativa lejizlativa ida-ne’e atu elimina restrisaun ho diresaun tolu de’it atu bele kria estrutura foun ba Koordenasaun Téknika, ba dezenvolvimentu no implementasaun husi sistema informasaun ne’ebé integradu ba planeamentu, monitorizasaun no avaliasaun no ba auditoria interna.

….

Analiza ona mós opsaun polítiku-lejizlativa ne’ebé sai hanesan baze ba inisiativa alterasaun ba Dekretu-Lei ne’ebé kria ona Servisu Nasionál Intelijénsia (SNI), ho objetivu atu revee no aperfeisoa kompeténsia sira husi instituisaun ida-ne’e, no introdús alterasaun ba ninia orgánika.

……

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, aprezenta ona pontu situasaun ba ezekusaun Planu Lejizlativu Governu tinan 2022 nian. Planu lejizlativu ida-ne’e aprova ona husi Konsellu Ministrus iha sorumutuk loron 23 fulan-marsu liubá, ne’ebé elabora ona bazeia ba proposta ne’ebé submete husi membru sira Konsellu Ministrus nian. Planu ne’e konsiste iha previzaun ida hosi intervensaun lejizlativa sira Governu nian no prioridade ida-idak, divide tuir setór, ba tinan 2022.

......

Ikusliu, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral no Sekretáriu Estadu Ambiente nian, Demétrio do Amaral de Carvalho halo ona aprezentasaun ida kona-ba projetu ba revizaun Kontribuisaun ne’ebé Nasionalmente Determina ona (Intended Nationally Determined Contributions (INDC))ba períodu tinan 2022-2030, ho objetivu atu halo redusaun globál ba emisaun gás sira husi efeitu estufa. Kontribuisaun ne’ebé Nasionalmente Determina ona reformula ona tuir área prinsipál haat kompromisu nian:

  1. Governasaun ba Risku Klimátiku;
  1. Kreximentu no Tranzisaun Natureza-Pozitiva;
  2. Dezenvolvimentu ho konteúdu karbonu ne’ebé baixu;
  3. Adaptasaun ba Alterasaun Klimátika no Konstrusaun Reziliénsia nian. REMATA
   Ba leten