Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 3 fulan-agostu tinan 2022

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 3 fulan-agostu tinan 2022

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Defeza, Filomeno da Paixão de Jesus, kona-ba Rejimentu foun Konsellu Superiór Defeza Militár nian.

Diploma ida-ne’e ninia objetivu mak atu permite katak, Rejimentu Konsellu Superiór Defeza Militár nian bele kompatibiliza ho Lei Defeza Nasionál ne’ebé vigora hela, hodi revoga Dekretu Governu n. 6/2016, loron 11 fulan-maiu.

Ho alterasaun ida-ne’e, hanesan define tiha ona iha Lei Defeza Nasionál, ba oin, Jenerál sira ne’ebé la iha efetividade servisu, ne’ebé ezerse ona kargu Xefe Estadu-Maiór-Jenerál Forsas Armadas, Vise-Xefe Estadu-Maiór-Jenerál Forsas Armadas ka Xefe Estadu-Maiór Forsas Armadas, sei integra ba-iha Konsellu Superiór Defeza Militár, ho objetivu atu garante tranzisaun no implementasaun objetivu sira dezenvolvimentu nian ne’ebé define ona iha dokumentu estratéjiku sira Defeza nian. Ba oin, obrigatóriu mós atu halo sorumutuk Konsellu ne’e nian kona-ba alterasaun estrutura orgánika F-FDTL nian, no kona-ba proposta sira nomeasaun no ezonerasaun nian ba kargu XEMJFA, Vise-XEMJFA no XEMFA, no mós Dispozitivu F-FDTL nian.

.

Aprova ona projetu Proposta Lei ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, ba alterasaun dalimak ba Lei n. 6/2006, loron 28 fulan-dezembru, ne’ebé aprova Lei Eleitorál ba Parlamentu Nasionál.

Projetu ne’e hakarak atu integra inovasaun sira ne’ebé aprezenta ona iha tinan 2021 iha Lei Eleitorál ba Prezidente Repúblika, ba-iha Lei Eleitorál ba Parlamentu Nasionál, hodi mantein armonizasaun regra sira nian kona-ba prosesu eleitorál iha órgaun soberania sira-ne’e.

Nune’e, regra foun sira kona-ba oráriu funsionamentu sentru votasaun nian, autorizasaun ba jornalista, iha servisu kobertura jornalístika eleisaun parlamentár nian atu jornalista sira vota iha sentru votasaun ne’ebé besik liu, muda ba-iha Lei Eleitorál ba Parlamentu Nasionál, iha ne’ebé sira hala’o sira-nia servisu, obrigasaun eleitór hodi identifika sira-nia an tuir dokumentu identifikasaun pesoál ne’ebé válidu, ka kria figura monitór eleitorál ne’ebé ninia funsaun hanesan ho observadór eleitorál sira.

Hadi’a mós norma balu, hodi klarifika katak, iha asembleia apuramentu nasionál nian, CNE ho definitiva deside kona-ba votu nulu sira, no elementu sira ne’ebé kontein iha boletin votu inklui hatama númeru orden husi kada kandidatura ne’ebé hetan husi sorteiu lista kandidatura sira nian.

Ikus liu, adota inovasaun prinsipál ida husi eleisaun prezidensiál tinan 2021 nian, mak hanesan, sentru votasaun paralelu sira, maske ho forma foun. Nune’e, prevee atu instala sentru votasaun paralelu sanulu resin tolu, iha Dili,  ida-idak asosia ba Munisípiu ida no ba RAEOA. Kualkér sidadaun eleitór ne’ebé inskreve ona iha unidade jeográfika resenseamentu nian fora husi Dili, no ne’ebé la hakarak atu ba vota iha ninia sentru votasaun orijen nian, bele inskreve iha sentru votasaun paralelu sira ne’e.

.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei ne’ebé mós aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, hodi halo alterasaun datoluk ba Orgánika Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) nian.

Inisiativa lejizlativa ida-ne’e iha ligasaun ho nesesidade hodi estabelese liña atuasaun no koordenasaun nian ida entre Ministru Administrasaun Estatál ho Sekretáriu Ezekutivu Sekretariadu Tékniku Programa Nasionál Dezenvolvimentu Suku nian (PNDS), hodi permite akompañamentu ne’ebé boot liu no besik liu ba programa no atividade sira ne’ebé ezekuta ona husi PNDS no iha desizaun sira ne’ebé nia foti. Iha kontestu ida-ne’e, Sekretariadu Tékniku PNDS maka servisu sentrál MAE nian ne’ebé, iha dependénsia ba Ministru, ne’ebé responsavel hodi halo atu materiál sira ne’ebé nesesáriu ba ezersísiu atribuisaun iha área jestaun PNDS nian.

.

Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta husi Ministru Petróleu no Minerais, Victor da Conceição Soares, ne’ebé ho objetivu atu hanaruk prazu vijénsia nian to’o loron 31 fulan-outubru tinan 2022 Dekretu-Lei n. 18/2022, loron 19 fulan-abríl, ne’ebé estabelese rejime jurídiku atribuisaun subsídiu finanseiru ida ho forma exesionál no tranzitória hodi hamenus impaktu ekonómiku husi aumentu presu kombustivel nian sira hodi fó ba operadór transporte públiku sira no ba kompradór kombustivel ne’ebé destina ba atividade agríkola no peska nian. Kondisaun sira seluk ba atribuisaun subsídiu kombustivel nian ne’ebé prevee antes ne’e mantein nafatin.

Haree ba kondisaun exesionál aumentu presu kombustivel nian iha merkadu ne’ebé maka nafatin la estavel tebes, Governu presiza nafatin apoia operadór transporte públiku sira no kompradór kombustivel ne’ebé destina ba atividade agríkola no peska nian, hodi hamenus impaktu husi aumentu sira ne’e nu’udar matéria prima ne’ebé importante tebes ba dezenvolvimentu ekonomia nasionál, hanesan presu kombustivel sira.

.

Konsellu Ministrus delibera hodi nomeia Ministru Petróleu no Minerais, Victor da Conceição Soares, nu’udar reprezentante direitus Estadu nian, hanesan asionista iha Kompañia Mineira Timor-Leste, SA (KMTL).

Projetu deliberasaun aprezenta ona husi Ministru Petróleu no Minerais. Deliberasaun ida-ne’e haree ba saida maka define ona iha Dekretu-Lei n. 43/2022, loron 8 fulan-juñu, ne’ebé kria ona KMTL, ne’ebé determina katak direitu sira Estadu nian nu’udar asionista ezerse liuhusi ema ne’ebé hili husi deliberasaun Konsellu Ministrus, tuir proposta husi membru Governu ne’ebé responsavel ba área rekursus umanus.

.

Ministru Petróleu no Minerais aprezenta mós proposta deliberasaun, ne’ebé mós aprova husi Konsellu Ministrus, kona-ba aprovasaun naran Eliud de Jesus Gomes, hanesan Prezidente Konsellu Administrasaun, atu hili iha Asembleia Jerál, tuir proposta membru Governu ne’ebé responsavel ba área rekursus umanus iha Kompañia Mineira Timor-Leste, SA, tuir hatuur ona iha Dekretu-Lei n. 43/2022, loron 8 fulan-juñu, ne’ebé kria ona KMTL.

.

Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, hodi hahú halo negosiasaun ho Banku Aziátiku Dezenvolvimentu (ADB – sigla iha lian inglés) kona-ba kondisaun espesífika sira empréstimu ida nian ba projetu fornesimentu bee ba zona oeste Dili nian.

Aleinde projetu sira seluk ne’ebé la’o hela hodi hadi’a fornesimentu bee sidade Dili nian, Governu oras ne’e hakarak atu mobiliza asisténsia finanseira liuhosi empréstimu sira hodi hadi’a fornesimentu bee ba zona oeste iha sidade ida-ne’e. Haree ba karaterístika sira projetu nian, no mós finansiamentu ne’ebé presiza, Banku Aziátiku Dezenvolvimentu aprezenta nia an hanesan kontraparte ne’ebé adekuada hodi prepara finansiamentu.

.

Ikusliu, Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, halo aprezentasaun ida kona-ba proposta kalendáriu ba eleisaun parlamentár tinan oinmai. Lejizlatura kompostu husi sesaun lejizlativa lima no kada sesaun lejizlativa iha durasaun tinan ida, hahú iha loron 15 fulan-setembru no remata iha loron 14 fulan-setembru tinan tuirmai. Karik akontese disolusaun (eleisaun parlamentár antesipada), Parlamentu Nasionál ne’ebé eleitu hahú lejizlatura foun, ne’ebé ninia durasaun aumenta ho tempu ne’ebé presiza hodi kompleta períodu ne’ebé korresponde ho sesaun lejizlativa ne’ebé la’o hela iha data eleisaun nian. REMATA

   Ba leten