Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-marsu tinan 2022

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-marsu tinan 2022

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona  projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, kona-ba Fundu Espesiál ba Dezenvolvimentu Ataúru nian (FEDA). Fundu ida-ne’e iha personalidade jurídika, autonomia administrativa, autonomia finanseira ne’ebé alargada no autonomia patrimoniál. Ho nia objetivu atu finansia programa no projetu sira, anuál no plurianuál, ho karáter sosioekonómiku no sustentavel tuir ambiente, ne’ebé destina ba dezenvolvimentu territóriu no populasaun Munisípiu Ataúru nian. FEDA prezide husi Prezidente Munisípiu Ataúru no tutela husi Primeiru-Ministru.

Aprova mós projetu Deliberasaun nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Koordenadór Assuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral, iha ne’ebé Governu rekoñese no fó saudasaun ba manifestasaun interese investimentu privadu nian iha setór telekomunikasaun nian sira, liuliu iha instalasaun kabu fibra ótika ba rede telekomunikasaun nian sira. Ho deliberasaun ida-ne’e, Konsellu Ministrus define mós katak órgaun no servisu sira administrasaun públika nian ne’ebé iha kompeténsia, tenke halo tramitasaun ba prosedimentu administrativu sira ne’ebé maka presiza ba konkretizasaun investimentu privadu nian iha setór telekomunikasaun nian sira, tuir lei ne’ebé vigora, ho karater prioritáriu.

Tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, Konsellu Ministrus delibera atu autoriza loke prosedimentu aprovizionamentu nian, liuhusi konkursu públiku internasionál, ba adjudikasaun kontratu nian ba konstrusaun “Jardim da Chama Eterna”, memoriál ida ne’ebé maka ho símbolu ne’ebé aas, ho objetivu atu konsentra rekoñesimentu ba ema sira ne’ebé mate iha funu laran. Ho deliberasaun ida-ne’e, Konsellu Ministrus autoriza Arkivu no Muzeu Rezisténsia Timor-Leste, I. P. atu asume kompromisu plurianuál sira relasiona ho ezekusaun obra konstrusaun nian “Jardim da Chama Eterna”.

Ikusliu, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Interior, Taur Matan Ruak no hosi Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl, Joaquim José Gusmão dos Reis Martins, ba nomeasaun Ismael da Costa Babo hodi dezempeña kargu Prezidente Autoridade Protesaun Sivíl nian, iha rejime komisaun servisu, ba periodu tinan haat, sura husi data simu pose nian. Autoridade Protesaun Sivíl mak entidade ezekutiva iha ámbitu nasionál ne’ebé regula atividade sira hotu protesaun sivíl nian no ninia Prezidente atua nu’udar pontu fokál ho ligasaun iha nivel polítiku no nu’udar responsavel ba jestaun operasionál, administrativu-lojístika no finanseira ba Sistema Protesaun Sivíl tomak. REMATA

 

 

   Ba leten