Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 15 fulan-setembru tinan 2021

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 15 fulan-setembru tinan 2021

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova selebrasaun akordu ida entre Ministériu Agrikultura no Peskas no Ajénsia Kooperasaun Internasionál Koreia “KOIKA”, kona-ba projetu, ne’ebé sei hala’o entre tinan 2021 to’o 2025, atu hadi’a sekuénsia valór agríkola liuhusi partisipasaun agrikultór sira nian iha Timor-Leste.

Akordu ne’e prevee mós asisténsia téknika no fornesimentu materiál sira, husi KOIKA, ho montante totál besik dolar amerikanu millaun neen.

Projetu ida-ne’e sei kontribui hodi hasa’e setór agríkola no ortíkola ho objetivu atu hasa’e produtividade agríkola nian iha área prioritária sira, atu estabelese infraestrutura produsaun agríkola no hasa’e kapasidade produsaun agríkola, no permite asesu ba merkadu produtu lokál, hadi’a instalasaun venda no distribuisaun, nune’e mós kapasidade komersializasaun agríkola nian.

Konsellu Ministrus fó podér tomak ba Ministru Agrikultura no Peskas, Pedro dos Reis, atu asina akordu ida-ne’e.

Konsellu Ministrus mós delibera atu autoriza loke prosedimentu aprovizionamentu nian relasiona ho obra konstrusaun ba instalasaun foun Institutu Politékniku Betano (IPB) nian, bazeia ba projetu  deliberasaun ne’ebé aprezenta husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura,  Longuinhos dos Santos.

Projetu konstrusaun IPB ne’e la’o tuir planu dezenvolvimentu integradu relasiona ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál ba periodu tinan 2011 to’o 2030, ho objetivu fundamentál atu hadi’a kualidade edukasaun ensinu superiór nian no aumenta kapasitasaun rekursus umanus liu-liu iha área esensiál sira ba interese nasionál.

Konsellu Ministrus delibera atu autoriza selebrasaun ba akordu finansiamentu ida ho Banku Dezenvolvimentu Aziátiku, relasiona ho Projetu Espansaun Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato. Konsellu Ministrus fó podér tomak ba Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, hodi asina akordu ne’e. Projetu ne’e prevee estensaun ba pista aterrajen, torre kontrolu foun ida no reabilitasaun ba instalasaun sira seluk.

No mós iha ámbitu Projetu Espansaun Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato, Konsellu Ministrus delibera atu autoriza, ba dezenvolvimentu projetu faze dahuluk nian, loke prosedimentu aprovizionamentu tolu, ho tipu konkursu públiku internasionál, ba adjudikasaun kontratu públiku ba kontratasaun empreza sira ba konsesaun no konstrusaun, ba fornesimentu servisu supervizaun no jestaun projetu nian.

Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu, José Maria dos Reis, aprezenta ba Konsellu Ministrus opsaun polítiku-lejizlativa ne’ebé sai hanesan baze ba kriasaun Zona Espesiál Protesaun Ambientál no Ekolójika sira nian.

Zona hirak ne’e hanesan área lubun ida ne’ebé, ho valór no sensibilidade tuir ekolójiku nia haree ka husi espozisaun risku naturál sira, hanesan objetu protesaun espesiál. Opsaun sira ne’ebé propoin ona ho objetivu atu kria rejime jurídiku espesiál hodi estabelese konjuntu kondisionalizmu sira ba okupasaun, uzu no transformasaun rai, no mós atu determina uzu kompativel no inkompativel sira.

Objetivu prinsipál sira husi medida ne’e mak atu proteje rekursu naturál sira hanesan bee no rai, prevene degradasaun rekarga akiférus, prevene risku naturál sira (inundasaun, bee-sae, erozaun solu no deslizamentu vertente) no proteje ekosistema sensivel sira. REMATA

   Ba leten