Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 12 fulan-maiu tinan 2021

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 12 fulan-maiu tinan 2021

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Ministériu Finansas, iha Dili, no aprova ona projetu Dekretu-Lei ne’ebé estabelese Rejime Jurídiku Klasifikasaun no Kualifikasaun Solu nian, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Planu no  Ordenamentu, José Maria dos Reis. Diploma ida-ne’e hakarak estabelese parámetru sira klasifikasaun no kualifikasaun ba solu sira, ne’ebé aplika ba prosedimentu sira elaborasaun, alterasaun no revizaun husi planu territoriál sira ámbitu munisipál nian, tuir ho rejime ba uzu solu nian ne’ebé define iha Lei Baze sira Ordenamentu Territóriu nian. Solu sira klasifika hanesan urbanu ka rústiku sira, ne’ebé sai opsaun planeamentu ida husi ida-ne’ebé halo distinsaun fundamentál husi ninia natureza, funsaun, potensialidade no destinu báziku.

Hafoin analiza aprezentasaun husi koordenadór sira Sentru Integradu ba Jestaun Krize nian, kona-ba pontu situasaun epidemiolójika iha Timor-Leste, Konsellu Ministrus aprova ona projetu sira Rezolusaun Governu nian ne’ebé mantein impozisaun serka sanitária iha Munisípiu sira Baukau, Kovalima no Dili ba loron sanulu resin haat tan no mantein impozisaun konfinamentu obrigatóriu iha Munisípiu Dili ba loron sanulu resin haat  tan. Konsellu Ministru deside ona la renova impozisaun serka sanitária, ne’ebé sei vigora to’o loron 16 fulan-maiu, iha munisípiu sira Ainaru, Ermera, Lautein, Likisá, Manufahi no Vikeke.

Nune’e, kontinua bandu sirkulasaun ema sira nian entre munisípiu sira Baukau, Kovalima no Dili no sirkunskrisaun administrativa sira-seluk, exetu iha kazu hirak ne’ebé ninia fundamentu forte tanba razaun seguransa públika, saúde públika, asisténsia umanitária, manutensaun husi sistema sira abastesimentu públiku, ka razaun seluk ne’ebé presiza atu hala’o ba interese públiku nian.

Iha Munisípiu Dili mós mantein nafatin impozisaun konfinamentu domisiliáriu jerál ba ema hotu-hotu ne’ebé maka hela ka oras ne’e daudaun iha hela Munisípiu Dili, exetu husi razaun sira ne’ebé uluk define tiha ona, liuliu tanba razaun seguransa públika, serbisu no ba asesu beins no servisu sira nesesidade dahuluk nian.

Bazeia ba proposta husi Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, Konsellu Ministrus delibera nomeia membru sira husi ekipa negosiasaun ho Banku Aziátiku Dezenvolvimentu nian ba empréstimu kona-ba projetu espansaun no reabilitasaun ba Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato.

Ministru Transportes no Komunikasoins, José Agustinho da Silva, aprezenta ona opsaun polítika-lejizlativa sira ne’ebé sai hanesan baze ba projetu kona-ba regulasaun husi organizasaun servisu sira inspesaun ró no embarkasaun nian sira. Aprezentasaun ne’e ho objetivu hodi halo análize preliminár husi opsaun polítika-lejizlativa nian sira ba estabelesimentu husi norma no prosedimentu sira rejistu no servisu sira inspesaun nian ba utilizasaun ró no embarkasaun nasionál sira, tuir padraun internasionál sira seguransa marítima no protesaun ambiente tasi nian.

Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos, halo ona aprezentasaun ida kona-ba Planu Estratéjiku Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) nian ba períodu tinan 2021 to’o tinan 2025, ho objetivu atu asegura protesaun sosiál, seguransa no moris di’ak ba sidadaun hotu-hotu. Iha tinan lima oinmai, MSSI hakarak promove asaun sosiál no asisténsia sosiál ba hotu-hotu,  garante seguransa sosiál ba hotu-hotu, promove reinsersaun sosiál atu garante inkluzaun social no hamenus dezigualdade jéneru, reforsa papél feto nian, promove direitu ba labarik no ba ema ho defisiénsia sira-nian no reforsa kapasidade institusionál hodi atinje meta sira.

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, halo aprezentasaun ida kona-ba estudu préviu ida kona-ba tutela penál iha ámbitu atividade konstrusaun nian. Aprezentasaun ne’e ho objetivu hodi halo pontu situasaun no avaliasaun husi rejime vijente atu hatán ba erru no fraude sira iha atividade konstrusaun nian, nune’e atu garante kualidade ba konstrusaun no proteje ema no sasán sira.

Ikusliu, Governu deside fó toleránsia pontu iha loron 14 fulan-maiu ba selebrasaun Idul Fitri nian, ne’ebé marka hodi hakotu períodu jejún husi Ramadaun nian no tinan ida-nee sei selebra iha loron 13 fulan-maiu, loron solene mós ba katóliku sira ne'ebé komemora Loron Nossa Señora de Fátima nian. REMATA

   Ba leten