Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 6 fulan-janeiru tinan 2021

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 6 fulan-janeiru tinan 2021

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no bazeia ba proposta Ministru Obras Públikas nian, Salvador Soares dos Reis Pires, delibera hodi nomeia Paulo da Silva nu’udar Prezidente Konsellu Administrasaun Eletrisidade Timor Leste nian E.P (EDTL, E.P.) no Carlos Peloi dos Reis nu’udar Prezidente Konsellu Administrasaun Be’e Timor-Leste nian, E.P (BTL,E.P). Sira-na’in rua hetan nomeasaun ba períodu tinan haat.

Konsellu Ministru delibera ona kona-ba projetu deliberasaun ne’ebé aprezenta husi Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, kona-ba fornesimentu kombustivel leve ba sentrál elétrika Hera, hodi determina atu loke konkursu públiku internasionál foun no aprovizionamentu tranzitóriu ho períodu másimu fulan-ualu.

Primeiru-Ministru no Ministru Interiór, Taur Matan Ruak, no Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl nian, Joaquim José Gusmão dos Reis Martins, aprezenta opsaun polítiku-lejizlativa sira ne’ebé sai hanesan baze ba projetu kona-ba Orgánika Autoridade Protesaun Sivíl nian. Projetu ne’e ninia objetivu mak atu define atribuisaun sira, kompeténsia sira no estrutura orgánika Autoridade Protesaun Sivíl nian, ne’ebé ninia misaun mak sei halo planu, koordena no ezekuta polítika protesaun sivil nian, liuliu iha prevensaun no reasaun ba asidente grave sira no katástrofe, prevensaun no sokorru ba populasaun no superintendénsia ba atividade bombeirus nian sira.

Ikusliu, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral, no Sekretáriu Estadu Ambiente nian, Demétrio do Amaral de Carvalho, halo aprezentasaun ida kona-ba projetuSalvaguarda ba Komunidade Rurál sira no ba sira-nia Ativu Fíziku sira kontra Dezastre hirak ne’ebé kauza husi Klima iha Timor Leste” iha ámbitu Fundu Matak ba Klima. Fundu ida-ne’e hakarak atu limita no hamenus emisaun gás sira husi efeitu estufa nian iha nasaun sira ne’ebé iha hela faze dezenvolvimentu nia laran no tulun sosiedade vulneravel sira hodi adapta an ba impaktu hirak ne’ebé labele evita husi mudansa klimátika sira. Projetu ne’ebé hahú iha fulan-marsu tinan 2020 no sei implementa to’o fulan-marsu tinan 2026 ne’e, ninia objetivu mak atu apoia populasaun rurál sira, ne’ebé iha risku maka’as liu hasoru ameasa oioin ne’ebé kauza husi klima, ho aumentu kapasidade adaptasaun, rezilénsia no resposta nian ba alterasaun klimátika sira. Entre atividade oioin iha ámbitu projetu ida-ne’e nian, inklui kriasaun sistema sira saneamentu báziku, sistema sira irrigasaun nian, reflorestasaun no konstrusaun no reabilitasaun infraestrutura sira nian. REMATA

   Ba leten